3-14-51541/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51541 Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Igor Tünni kaebus Viru Vangla 17. juuni 2014. a käskkirja nr 6.- 3/948-D tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Igor Tünni kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12. veebruaril 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 24. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 6-2/404-T Igor Tünni tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikul 1. aprill kuni 30. juuni 2014 (tl 43).

2. Viru Vangla määras 16. juuni 2014. a distsiplinaarmenetluse protokolliga nr 7.-2/18558-6 kinnipeetav I. Tünnile vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamise (tl-d 41-42).

3. Viru Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisik karistas 17. juuni 2014. a käskkirjaga nr 6.-3/948-D kinnipeetav I. Tünnit VangS § 37 lg 1 ja § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (tl-d 12-13).

4. Kaebaja esitas 17. juuni 2014. a käskkirja nr 6.-3/948-D tühistamiseks vanglale vaide, mis registreeriti 20. juunil 2014 numbriga 6-12/160-1 (tl 10). Kaebaja leidis, et karistuse määramise alused on valed, kuna kaebaja vabastati töö tegemisest 10. mail 2014 tervislikel põhjustel.

3-14-51541

5. Viru Vangla jättis 2. juuli 2014. a vaideotsusega nr 6-12/160-2 I. Tünni vaide rahuldamata (tl 14).

Kaebuse põhjendused ja taotlus

6. Tartu Halduskohtusse saabus 22. juulil 2014 I. Tünni kaebus Viru Vangla 17. juuni 2014. a käskkirja nr 6.-3/948-D tühistamiseks (tl-d 2-3). 30. septembril 2014 jõudsid kohtusse kaebuse täiendused (tl 30). Kaebuse põhjendused on järgmised.

6.1. VangS § 39 lg 2 lubab kinnipeetaval minna tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, kui kinnipeetav on nõus. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks teda karistati, kui tal oli VangS § 39 lg 2 alusel õigus puhkepäevadel ja riiklikel pühadel tööle minna ainult tema nõusolekul.

6.2. Viru Vangla 24. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 6-2/404-T kaasati kaebaja majandustöödele, mis ei vasta tema erialale.

6.3. 26. aprillil 2014 vabastas meditsiiniõde I. Pavlova kaebaja üheks päevaks tööst ja spordist kaheks nädalaks. Kaebaja vabastati 10. mai 2014. a arsti otsusega tööst määratlemata tähtajaks. Olles arsti poolt tööst vabastatud, kaasati kaebaja Viru Vangla administratsiooni poolt tööle õigusvastaselt.

Vastustaja seisukohad

7. Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl-d 35-36). Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Nimelt tuleneb VangS § 37 lg-st 1 kinnipeetavale kohustus töötada ning VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinnipeetav keeldus allumast korraldustele teha tööd, siis rikkus ta temale seadusega määratud allumiskohustust.

7.2. Vastustaja leiab, et I. Tünnile määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

7.3. Kaebaja viide VangS § 39 lg-le 2 on asjassepuutumatu. Käesoleval juhul ei olnud I. Tünnile nädalavahetusel antud korraldusel asuda tööle, tegemist ületunnitööga, vaid tööajaarvestuse maikuu graafiku järgse tööga. Kaebaja oli graafiku kohaselt tööle määratud 1. ja 2. mail 2014, seejärel järgnes kuus vaba päeva, mil kinnipeetav ei olnud tööle määratud. Seejärel oli kaebaja graafikujärgselt tööle määratud 9. ja 10. mail 2014, millele järgnes taas kuus vaba päeva ja siis oli kaebaja tööle määratud 17. ja 18. mail 2014.

7.4. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vererõhule mõjub positiivselt mõõdukas füüsiline koormus. Üldkasutatavate ruumide koristamine, milleks on pindadelt tolmu pühkimine ja pindade märgpuhastus narmasmopi abil, ei nõua kaebajalt erilist ega ülemäärast pingutust.

3-14-51541

7.5. Kaebaja rõhutab, et 10. mail 2014 andis arst talle tööst vabastuse kõrgenenud vererõhu tõttu. Vastustaja selgitab, et 17. mail 2014 kontrollis vangla meedik kaebaja vererõhku ning andis seisukoha, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab töötamist. Seega oli kaebaja tervislik seisund 17.mail 2014 selline, mis võimaldas töötamist. Asjaolu, et 10. mail 2014 oli kaebajal vererõhk kõrgenenud, ei omanud enam 17. mai 2014. a seisuga tähtsust.

7.6. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Samuti makstakse töötamise eest kinnipeetavale töötasu, mis aga omakorda tähendab seda, et kinnipeetaval on võimalik hüvitada kuritegude sooritamisega tekitatud kahju ja parandada vabaduses oluliselt edaspidist majanduslikku toimetulekut.

8. Kaebaja esitas kohtule täiendava vastuse (tl-d 58-59), milles leidis, et I. Pavlova poolt

17. mail 2014 väljastatud tõendit ei saa kehtivaks lugeda. I. Pavlova on meditsiiniõde, tal ei ole õigust tühistada arsti otsust. 17. mai 2014. a tõend ei saa olla kehtiv ka sel põhjusel, et kaebajat ei vaadanud läbi ei arst ega meditsiiniõde.

9. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt keeldus kaebaja vanglaametniku korraldusi täitmast mitte meditsiinilisel põhjusel, vaid kaebaja põhjendas keeldumist asjaoluga, et korraldused anti laupäeval ja pühapäeval (tl 65). Kaebaja väidab ka, et 17. mail 2014 temal vererõhku ei mõõdetud, kuid vastavalt tervisekaardi 17. mai 2014. a kandele RVL nr 322, mõõtis meditsiiniõde I. Pavlova kaebajal vererõhku ja selle väärtus oli 141/94 (tl 66).

KOHTU SEISUKOHT

10. Asja materjalidest nähtuvalt esitas I. Tünni halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17. juuni 2014. a käskkirja nr 6.-3/948-D tühistamiseks.

11. Kohus leiab, et I. Tünni kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

13. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.

14. Praeguses asjas oli vaidlustatud käskkirjaga kaebajat karistatud VangS § 37 lg-s 1 sätestatud töökohustuse nõude rikkumise eest ja VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest.

15. Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui samast seadusest ei tulene teisiti. See säte on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg-ga 2 ning ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ei ole kinnipeetavate töö sunnitöö, mis oleks keelatud. Nimelt ei hõlma konventsiooni art 4 lg

3 p a järgi sunniviisiline või kohustuslik töötamine töid, mida harilikult nõutakse

3-14-51541

kinnipidamisel. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

16. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

17. Riigikohus on korduvalt selgitanud (1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06 (p 14) ja

14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12 (p 17)), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Toimiku materjalidest nähtuvalt määrati Viru Vangla 24. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 6.-2/404-T kinnipeetav I. Tünni tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 1. aprillist 2014 kuni 30. juunini 2014 tunnitasuga 63 senti vastavalt töötatud tundidele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale tutvustati nimetatud käskkirja 26. märtsil 2014. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja viidatud käskkirja vaidlustanud. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebajale anti korraldused asuda tööle 17. ja 18. mail 2014, siis sel ajal oli tööle määramise käskkirja näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik.

18. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.

19. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Kaebajale on tutvustatud majandustööle määramise käskkirja nr 6- 2/404-T, samuti koristaja ohutusjuhendit ja koristaja tööjuhendit. Kinnipeetav on allkirja vastu tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik sellest, et nende mittetäitmine on õigusvastane ja võib olla distsiplinaarkorras karistatav. Kaebajale on vaieldamatult teada kohustus alluda vanglaametniku korraldustele.

20. VangS § 39 lg 1 sätestab: "Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vanglateenistus on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused." Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Töötaja peab sellest viivitamata teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Riigikohus leidis 30. mai

3-14-51541

2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-14-12, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai praegusel juhul tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.

21. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus töö tegemisest muudel põhjustel kui tervislikel. Alles vaidemenetluses on kaebaja leidnud, et karistuse määramise alused on valed, kuna Viru Vangla meditsiiniosakonna arst K. Kevato on talle 10. mail 2014 väljastanud tööst vabastamise tõendi. Kohtumenetluses on kaebaja tööst keeldumist põhjendanud nii puhkepäevadega kui ka tervisega.

22. Viru Vangla valvur A. Naruski 17. mai 2014. a ettekandest nr 2912 nähtub, et ta andis

17. mail 2014 Viru Vangla S8 hoones S10 osakonnas kella 20.15 paiku kaebajale seadusliku korralduse asuda tööle (tl 44). Kinnipeetav keeldus. Kuna kinnipeetaval on esinenud kaebusi enda tervise kohta, siis käis meditsiiniõde mõõtmas kaebaja vererõhku ja see oli normi piires. Meditsiiniõde väljastas tõendi, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada. Ka Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti I. Pavlova 17. mai 2014. a tõendist nähtub, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada (tl 45). Kaebaja väide, et tõend on võltsitud ning tegelikult keegi kaebajal vererõhku ei mõõtnud, ei ole tõendatud. Vastupidi, nii A. Naruski ettekandest, kui ka I. Tünni tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajal mõõdeti 17. mail 2014 vererõhku ja selle väärtuseks oli R/R 141/94 (tl 66). Kaebaja keeldus tööle minemast, kuid kaebusi tervise suhtes ta ei esitanud (tl 66).

23. Viru Vangla 4. üksuse praktikandi valvuri ülesannetes A. Varemäe 18. mai 2014. a ettekandest nr 2928 nähtub, et ta andis 18. mail 2014 Viru Vangla S8 hoones kella 20.20 paiku kaebajale seadusliku korralduse asuda tööle (tl 43 pöördel). Kinnipeetav keeldus, selgitades, et põhjus ei ole meditsiiniline ning ta lihtsalt ei taha asuda koristama. Ka 3. juunil 2014 antud ütlustes on kaebaja selgitanud, et keeldus 17. ja 18. mail 2014 töö tegemisest põhjusel, et tegemist oli laupäeva ja pühapäevaga (tl 45 pöördel).

24. Kaebaja tugineb Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti K. Kevato 10. mai 2014. a tõendile, millest nähtuvalt on arsti otsus järgmine: seoses tervisliku seisundiga (kõrgenenud vererõhk 191/108, pulss 99 × min) antud tööst vabastus. Sportimise keel 11. maist kuni 25. maini 2014 (tl 44 pöördel). Kohus ei nõustu kaebajaga, et sellest tõendist nähtub, nagu ta oleks tööst vabastatud määratlemata ajaks. Kohtu hinnangul nähtub tõendist, et töölt vabastus anti kaebajale vaid 10. maiks 2014, kuid sportimise keeld pikemaks ajaks alates 11. maist kuni

25. maini 2014. Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt 17. mail 2014 väljastatud tõendi kohaselt võimaldas kinnipeetava tervislik seisund töötamist.

25. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kinnipeetaval on õigus keelduda puhkepäevadel töö tegemisest. Kuigi VangS § 39 lg 2 sätestab, et tööle puhkepäevadel võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul, näeb VangS § 39 lg 3 ette, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Riigikohtu halduskolleegium on 14. novembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-44-12 selgitanud, et vangistusseaduses ei sätestata töökohustuse täitmise aega ning ka tööle määramise käskkirjas ei ole tööaja märkimine kohustuslik. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-s 1 reguleeritakse kinnipeetava liikumisvabadust vanglas. Ka nimetatud sättest ei tulene vanglaametnikele keeldu anda kinnipeetavatele öörahu ajal korraldusi ning

3-14-51541

võimaldada kinnipeetaval vanglaametniku saatel viibida öörahu ajal näiteks majandustööde tegemise eesmärgil väljaspool kambrit. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal seda veel ei tähenda. Kinnipeetavate tööajaarvestuse maikuu graafiku kohaselt oli kinnipeetav

I. Tünni määratud tööle 1. ja 2. mail, 9. ja 10. mail, 17. ja 18. mail 2014. Eeltoodust tulenevalt oli kinnipeetavale võimaldatud piisavalt puhkeaega. Seega ei olnud õigusvastased vanglateenistujate korraldused asuda tööle laupäeval ja pühapäeval.

26. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

27. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seadusega pandud töökohustuse mittetäitmist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see näitab, et kinnipeetav vanglas kehtivast korrast lugu ei pea. Kohus leiab, et vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vangla selgitas, et käesolevat rikkumist silmas pidades ei oleks karistusena noomituse kohaldamine ilmselgelt vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Töölt eemaldamine ei oleks otstarbekas, kuna kinnipeetav ei ole tööga hõivatud. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval samalaadsed kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ei ole otstarbekas määrata toimepandud rikkumise eest lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise keeldu.

28. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju.

29. VangS § 63 lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni neljakümne viieks ööpäevaks. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale kuue ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne.

30. Kohus leiab, et Viru Vangla 17. juuni 2014. a käskkirjaga nr 6.-3/948-D ei ole rikutud haldusorgani siseega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 4, § 64 lg

4 alusel ja sellega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

3-14-51541

31. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Viru Vangla 17. juuni 2014. a käskkiri nr 6.-3/948-D on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik