3-14-52169/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52169

Haldusasi

Põlva valla kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

12.09.2014. a otsuse nr 214-/14/154639 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus

Põlva valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) RAGN-SELLS AS

Esindajad v.adv. Elo Tamm ja adv. Kadri Suurkivi

Vastustaja (hankija) Põlva vald

Esindajad v.adv. Armand Reinmaa ja adv. Karola

Sisask

RESOLUTSIOON

1. Jätta RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

06.11.2014. a otsus vastavas osas muutmata.

2. Rahuldada Põlva valla apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu

06.11.2014. a otsuse punkti 4 teine lause osas, millega jäeti Põlva valla õigusabikulud

tema enda kanda. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista RAGN-SELLS AS-ilt

Põlva valla kasuks välja õigusabikulud summas 2680 eurot.

3. Mõista RAGN-SELLS AS-ilt Põlva valla kasuks välja apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud summas 1635 eurot. RAGN-SELLS AS-il tasuda väljamõistetud

menetluskulud Põlva Vallavalitsuse arveldusarvele nr EE021010402018689001.

4. Jätta rahuldamata Põlva valla taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu summas 639,11

eurot väljamõistmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.01.2015 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Vallavalitsus avaldas 05.08.2014 hanketeate (tl 78p) avatud

hankemenetlusega riigihankele „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Põlva

vallas“ viitenumbriga 154639.

2. RAGN-SELLS AS esitas 21.08.2014 Riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse (tl 31-34p) taotlusega kohustada Põlva Vallavalitsust viima

hankedokumentide (HD) p-d 2.1.2, 3.3, 3.4, 3.7, 3.8, 5.1-5.17, 7.4, 11.3.26-11.3.27,

HD lisa 2 p-d 3, 6 ja 7, HD lisad 3 ja 4 ning lisa 6 p 2 osas, mis määrab lepingu

esemeks Põlva jäätmejaama opereerimise, p-d 2.1.2, 2.2, 5.2.2., 5.2.3, 5.4, ptk-d 7,

9.1.10.1 osas, mis kohustab andma andmeid jäätmejaama antud jäätmete kohta, ptk-d

12, 13, 16.3.2, 16.3.3, 16.4.3, 16.4.4, 16.4.6 ning hanketeate (HT) osa III p 2.3 alap-i

8, p-d 11.4, 11.6-11.12, HD p-i 4.4, HT osa III p 2.1 alapi 5 ja HD p 11.13.1, HD lisa 6

p 15.7 kooskõlla õigusaktidega. Vastuses vaidlustusele (tl 35-36p) tunnistas hankija

vaidlustuse põhjendatuks HT osa III p 2.1 alap-i 5 ja HD pi 11.13.1 osas.

3. VAKO tegi 12.09.2014 otsuse nr 214-14/154639 (tl 38-42p), mille

resolutsiooni p 1 kohaselt lõpetas vaidlustusmenetluse HT osa III p 2.1 alap-i 5 ja HD

p-i 11.13.1 osas seoses selle hankija poolt põhjendatuks tunnistamisega. Otsuse

resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldas VAKO RAGN-SELLS AS-i vaidlustuse osaliselt

ning kohustas Põlva Vallavalitsust viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega

vastavusse hanke alusdokumendid osas, mis puudutavad Põlva jäätmejaama

opereerimise hankelepingu esemeks määramist (p 2.1) ning HD lisa 6 „Hankelepingu

projekt“ p 15.7 (p 2.2). Otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt mõistis VAKO Põlva

Vallavalitsuselt välja RAGN-SELLS AS-i kasuks tasutud riigilõivu proportsionaalselt

hankija poolt põhjendatuks tunnistatud ning VAKO poolt rahuldatud osaga

vaidlustusest summas 766,94 eurot.

4. Põlva vald esitas 22.09.2014 kaebuse (tl 3-6p), milles ta palus tühistada VAKO

12.09.2014. a otsus nr 214-14/154639 resolutsiooni p-de 2 ja 3 ning põhjendava osas

p-de 6 ja 9 osas. Kaebuse põhjendused:

Korraldatud jäätmeveo ja Põlva jäätmejaama käitamise sidumine hanke alusdokumentides

esitatud viisil on õiguspärane ning hankelepingu p-s 15.7 kehtestatud sanktsioon on

proportsionaalne. VAKO otsuses ei ole tuvastatud vaidlustaja poolt viidatud riigihangete

seaduse (RHS) § 3 p-de 3 ja 4 rikkumisi. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata

jäätmekäitluskoha opereerimist ning selline hankedokumentide regulatsioon ei riku pakkuja

õigusi ega seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) §st 6 ning jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-st 1 ja §-st 70 tuleneb kohaliku omavalitsuse

õigus ja kohustus korraldada jäätmeveo ja jäätmete taaskasutamist ning kõrvaldamist.

Jäätmeveo ja jäätmete taaskasutamise korraldamine seisneb ka õiguses korraldada

jäätmejaama käitamiseks ja jäätmeveo korraldamiseks ettevõtja leidmine ühe hankega ning

siduda jäätmejaama käitamise kulud jäätmeveo teenuse kuludega. Kuna hinnakujundus on

HD-s reguleeritud, ei riku Põlva jäätmejaama opereerimise sidumine korraldatud jäätmeveoga

vastustaja õigusi. Vastavalt JäätS §-le 19 on Põlva jäätmejaam jäätmekäitluskoht, mille

haldamis- kui ka rajamiskulud peavad tulenevalt JäätS § 66 lg-st 5 sisalduma jäätmeveo

teenustasudes, s.h võivad ristsubsideerimise lubatavusest tulenevalt teenustasudes sisalduda

sellise jäätmekäitluskoha kulud, mida jäätmevedaja ei kasuta. Ka Põlva valla

jäätmehoolduseeskirja § 28 lg-st 1 tuleneb, et jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab

katma JäätS § 66 lg-s 5 sätestatu. Jäätmejaama käitamise kulude katmise kord ei ole vastuolus

„saastaja maksab“ printsiibiga ning VAKO seisukoht, et hankedokumentide regulatsioon on

põhjendamatu, ei ole seadusega kooskõlas. Muutes jäätmejaama üheks kontsessiooni osaks

tagab hankija kõikidele jäätmevaldajatele võrdsed võimalused jäätmejaama kasutamiseks ja

soodustab sellega jaama kasutusaktiivsust ning jäätmete taaskasutust. Vaidlustaja väide

jäätmete tegelike tekitajate ja korraldatud jäätmeveoga liitunute eristamise vajaduse kohta on

asjakohatu põhjusel, et vaidlustaja viitab sellega jäätmevaldajate õiguste ja huvide

rikkumisele HD regulatsiooniga, mis pole samastatav vaidlustaja huvide ja õigustega. HD-s

sisalduvad hinnakujunduse põhimõtted on selged ja pakkumise tegemine ei ole takistatud.

Asjaolu, et hankija on kasutanud õigust arvata jäätmejaamade käitamise kulud jäätmeveo

teenustasu hulka, ei tähenda, et hankija oleks kuidagi ebamõistlikult soovinud kasutada

rahalisi vahendeid. Asjakohatu on vaidlustaja seisukoht, et kõik HD lisa 2 p-s 6 kirjeldatud

tingimused jäätmejaama haldamiseks eeldavad eraldi opereerimistasu kehtestamist. Kuna

jäätmeveo teenustasu on pakkujale kindlustatud, on kindlustatud ka jäätmejaama käitamiskulu

kandmine korraldatud jäätmeveoga liitunute poolt. Põhjendamatu on väide, et teenustasusid ei

ole võimalik välja arvutada. Vaidlustaja omab jäätmejaamade käitlemise kogemust ning on

osalenud 2013. aastal kõnealuse jäätmejaama haldamise hankes. Eeltoodust tulenevalt ei ole

HD ja selle lisad vastuolus RHS § 3 lg-ga 1. HDs ettenähtud leppetrahvi määrad on kohased

ja lubatavad arvestades leppetrahvi regulatsiooni ning on kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3.

Kuna HD-s ettenähtud kontsessionääri kohustuste täitmine on hanke eesmärki arvestades

oluline, siis leppetrahvi kehtestamine kohustuse rikkumise puhuks on põhjendatud.

5. RAGNS-SELLS AS esitas 30.09.2014 seisukoha kaebusele (tl 66-72), milles ta palus

jätta Põlva valla kaebus rahuldamata ja VAKO 12.09.2014. a otsus muutmata ning mõista

menetluskulud Põlva vallalt välja. Seisukoha põhjendused:

HD sätted, mis kohustavad segaolmejäätmete korraldatud jäätmeveo teenustasu arvelt

haldama ka Põlva jäätmejaama, kahjustavad RAGNS-SELLS AS-i huve RHS § 117 lg 1

mõistes. Vaidlustaja huve riivab asjaolu, et vaidlustatud HD ei võimalda küsida eraldi

teenustasu Põlva jäätmejaama haldamise eest, kuigi haldamine hõlmab ka üldiseid

vastuvõetavate jäätmete kogusest ja liigist sõltumatuid kulusid. Korraldatud jäätmevedu ja

jäätmejaama opereerimine on erinevad teenused, mis kitsendab pakkujate ringi

ebaproportsionaalselt. Ristsubsideerimise põhjendatust tuleb igakordselt eraldi hinnata.

Ristsubsideerimine ei ole käesoleval juhul vajalik ega asjakohane ning on käesolevas hankes

vastuolus „saastaja maksab“ printsiibiga, kuna gruppi A kuuluvate jäätmete tekitamise eest ei

maksa jäätmete tegelik tekitaja, vaid segaolmejäätmete tekitaja. HD p 4.17 annab avatud

loetelu jäätmekäitluskohtadest, millest vaid üks on Põlva jäätmejaam, mistõttu ei pruugi

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed jõuda Põlva jäätmejaama. Seega ei saa Põlva

jäätmejaama haldamist nimetada korraldatud jäätmeveo tugiteenuseks. Tegemist on iseseisva

teenusega, mida peab pakkuja rahastama segaolmejäätmete teenustasu arvelt. Jäätmejaama

haldamise sidumine korraldatud jäätmeveoga on vastuolus JäätS-ga. JäätS § 66 lg 2 ei

võimalda liita korraldatud jäätmeveohankele teenuseid, mis ei seondu korraldatud

jäätmeveoga. Sätte sõnastusest tuleneb, et korraldatud jäätmeveoga võib peale olmejäätmete

siduda teisi liiki jäätmeid ainult siis, kui seda tingib seadus või oluline avalik huvi. Kuna HD

p 4.17 kohaselt on võimalik, et korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed ei jõua Põlva

jäätmejaama, siis ei ole vältimatult vajalik segaolmejäätmete korraldatud veo sidumine

jäätmejaama opereerimisega. Põlva jäätmejaam ei ole hõlmatud segaolmejäätmete vedamise

ja käitlemise ringiga, mistõttu ei saa Põlva jäätmejaama kulusid kanda segaolmejäätmete veo

ja käitlemise kulu arvelt. Käesoleval juhul ei tea pakkujad täpseid andmeid üldkulude suuruse

kohta ega seda, kui tihti on vaja sealseid seadmeid taadelda, koristust tellida jne. Hankest

huvitatud isikule on pandud põhjendamatult suur risk kanda jäätmejaama üldhalduskulusid

ilma, et see tema tasustatud põhiteenusega seotud oleks. Õigusvastane on ette määrata hinnad,

millega pakkuja peaks jäätmejaama opereerima. Hankelepingus ettenähtud leppetrahv on

ebaproportsionaalne seetõttu, sest on kehtestatud ühetaolise määrana sõltumata rikkumise

iseloomust.

6. Põlva vald esitas 30.10.2014 kokkuvõtlikud seisukohad (tl 84-86p), milles

leidis, et alusetu on vaidlustaja väide, et jäätmejaama sidumine korraldatud

jäätmeveoga seab põhjendamatuid piiranguid. JäätS § 66 käib korraldatud jäätmeveo

kohta, mida kohalik omavalitsus kohustub korraldama oma haldusterritooriumil, seega

on lubatav ning JäätS § 66 lg-ga 2 kooskõlas JäätS § 66 lg 5 järgi jäätmeveo

teenustasu arvelt katta samal haldusterritooriumil asuva jäätmekäitluskoha kulud. Vald

selgitas, et HD lisas 4 on toodud ühikuhinnad registrivälistele klientidele, mitte

jäätmeveoga liitunutele, mistõttu ei ole hankija hankedokumentides ette näinud

teenuse hinda ega seeläbi rikkunud RHS § 32 lg-t 1 ja § 3 p 1.

7. Tartu Halduskohus tühistas 06.11.2014. a otsusega (tl 103-107p) VAKO 12.09.2014. a

otsuse nr 214-14/154639 resolutsiooni p 2 ning jättis RAGN-SELLS AS-i 21.08.2014

VAKOle esitatud vaidlustuse rahuldamata, v.a VAKO 12.09.2014. a otsuse resolutsiooni p-s 1

nimetatud osas. Halduskohus muutis VAKO 12.09.2014. a otsuse resolutsiooni p-i 3 ja mõistis

VAKO-le vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks Põlva vallalt RAGN-SELLS AS-i

kasuks välja 225,65 eurot ja ülejäänud osas jättis riigilõivu RAGNSELLS AS-i kanda. Kohus

mõistis halduskohtumenetluses tasutud riigilõivu katteks RAGN-SELLS AS-lt Põlva valla

kasuks välja 639,11 eurot ja ülejäänud osas jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse

põhjendused:

Jäätmehoolduse mõiste hõlmab nii segaolmejäätmete korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmete

käitlemise jäätmejaamas. Tulenevalt kohaliku omavalituse autonoomiast on kohaliku

omavalitsuse üksus õigustatud otsustama jäätmehoolduse ülesande täitmise viiside

otstarbekuse üle, pidades silmas jäätmehooldusele seaduses sätestatud nõudeid ja piiranguid.

Taaskasutatavate jäätmete ja ohtlike jäätmete äraandmiseks tasu kehtestamisel väheneks

jäätmete kogumise efektiivsus, s.t suureneks nende jäätmete osakaal, mis jäävad kokku

kogumata. Seetõttu tuleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmist koos kohustusega

jäätmejaama haldamiseks segaolmejäätmete kogumistasude arvel pidada eesmärgipäraseks.

Asjaolu, et vaidlustatud kujul hanke korraldamine võib kahjustada konkurentsi, välistades

pakkujate hulgast mõne kolmanda isiku, ei riiva kaebaja õigusi. Samuti ei tingi järeldust

kaebaja õiguste rikkumisest asjaolu, et vaidlustaja ärihuvides oleks korraldatud jäätmeveo

kontsessiooni lahutamine jäätmejaama haldamise kohustusest. Asjakohane ei ole vaidlustaja

väide, et tal puuduvad andmed jäätmejaama üldhalduskulude hindamiseks. Tegemist ei ole

sellise asjaoluga, mis oleks vahetult tingitud seotud hanke korraldamisest. HD-st ei tulene

jäätmejaama haldamise kulude katmine pakkuja omavahendite arvel, vaid segaolmejäätmete

kogumise tasu arvel. Seega on pakkujale tagatud võimalus jäätmejaama haldamise kulude

katmiseks. Hankemenetluses pakkumuse esitamisega on paratamatult seotud risk, et pakkuja

hindab hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tehtavaid kulutusi tegelikust

madalamaks ning hankelepingu täitmine osutub kahjumlikuks. Riski ei saa käesoleval juhul

pidada ebaproportsionaalseks, seda eriti RAGN-SELLS AS-i varasema kogemuse tõttu

jäätmejaama haldamisel.

JäätS § 66 lg-st 2 ei tulene keeldu liita korraldatud jäätmeveohankele sättes nimetamata

teenuseid. JäätS § 66 lg-st 2 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada olmejäätmete

kogumine ja vedu, ühes õigusega laiendada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete

loetelu, kui see on vajalik JäätS-i nõuete täitmiseks või avalikes huvides. HD-st ei tulene, et

jäätmejaama haldamist käsitatakse osana korraldatud jäätmeveost. HD p-s 2 on riigihanke

objektina eraldi määratletud nii segaolmejäätmete osutamine (p 2.1) kui ka Põlva valla

jäätmejaama käitamine (p 2.2). Jäätmejaama haldamise kohustuse panemine korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse saajale ei kahjusta jäätmekorralduse eesmärkide saavutamist. HD ei ole

vastuolus JäätS § 66 lg-ga 5 ega „saastaja maksab“ põhimõttega. Jäätmejaama haldamise

kulude katmist jäätmeveo tasu arvel ei saa õigustada JäätS § 66 lg-st 5 tuleneva kohustusega

jäätmeveo tasu kehtestamiseks piisavas määras.

HD lisas 3 toodud vastuvõetavate jäätmeliikide nimekirjast ning jäätmehoolduseeskirja § 3

lgst 8, § 6 lg-test 5 ja 6 ning § 7 lg-test 2-4 ja 7 nähtuvalt võetakse Põlva jäätmejaamas tasuta

(grupp A) vastu jäätmeid, mida tekib paljudes majapidamistes. Seetõttu kattub isikute ring,

kellel on jäätmejaamas jäätmete tasuta üleandmise õigus nende isikute ringiga, kes tasuvad

jäätmeveo tasu. Kuigi grupis A nimetatud jäätmete hulgas on jäätmeid, mille tekkimine igal

jäätmevaldajal ei ole tõenäoline või mida tekib harva, ei tähenda jäätmejaama haldamise

kulude katmine Põlva valla korraldatud jäätmeveoga hõlmatud isikute kulul ilmselgelt

ebaproportsionaalset lahendust. Alternatiivse lahendusena jäätmejaama käitamise kulude

kandmine kohaliku omavalitsuse eelarvest, oleks enam vastuolus „saastaja maksab“

põhimõttega. Sellisel juhul kasutataks selleks avalikke vahendeid kõigi vallas elavate ja

tegutsevate isikute arvel ning puuduks seos jäätmejaamas jäätmete vastuvõtmisest tekkivate

kulude ja jäätmetekitaja vahel. HD lisa 3 alusel gruppi B kuuluvate jäätmete käitlemise

ühikuhindade määratlemine HD lisas 4 on õiguspärane ega ole vastuolus RHS § 32 lg-ga 1.

HD järgi on gruppi B kuuluvate jäätmete käitlustasu vastavalt HD lisale 4 jäätmejaama

haldamisega kaasneva teenuse osutamise tingimuseks. Pakkuja saab käitlustasuga arvestada

ning kujundada sellele vastavalt jäätmeveo hinna. Selliselt ei ole HD lisas 4 toodud

käitlustasud vastuolus RHS § 32 lg 1 p-ga 2. Tulenevalt sellest, et jäätmejaama käitamise

kulud tuleb kanda jäätmeveo teenustasu arvel, ei ole jäätmejaamas gruppi B kuuluvate

jäätmete käitamise tasud hinnapakkumuse esemeks. Toodud asjaoludel on jäätmejaama

haldamise kulude katmine jäätmeveo tasu arvel (ristsubsideerimine) põhjendatud ega ole

vastuolus „saastaja maksab“ põhimõttega. VAKO otsuse p-s 6 ei ole muul alusel selgelt

tuvastatud HD vastuolu RHS-ga. Kuna RAGN-SELLS AS-le ei ole hankemenetluses

pakkumuse esitamine takistatud, siis ei ole tegemist piirava hanketingimusega RHS § 3 p 3

tähenduses. VAKO otsus on selles osas põhjendamata.

Samuti ei ole õigusvastane HD lisa 6 p 15.7, milles nähakse ette kontsessionääri kohustus

leppetrahvi tasumiseks lepingu rikkumise korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 sätestab

võimaluse sätestada lepingus lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Avaliku õiguse normid ei keela leppetrahvi

sätestamist hankelepingus. P-st 15.7 ei tulene, et kontsessionäär peab leppetrahvi tasuma omal

algatusel või tingimata maksimummääras. Hankijal on kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja

millises määras leppetrahvi nõuda. Kui nõutav leppetrahv on kontsessionääri hinnangul

ebamõistlikult suur, on tal õigus nõuda leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lg 1), kusjuures

sellest õigusest ei saa kontsessionääri lepinguga ilma jätta (VÕS § 162 lg 2). RAGN-SELLS

AS vaidlustuses ega kohtumenetluses esitatud väited, samuti VAKO otsuse p 9 põhjendused ei

anna alust pidada p 15.7 vastuolus olevaks RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse

ja kontrollitavuse põhimõttega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. RAGN-SELLS AS esitas 17.11.2014 apellatsioonkaebuse (tl 114-120p), milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus osaliselt ning jätta jõusse VAKO

12.09.2014. a otsuse resolutsiooni p 2.1 ja kohustada Põlva Vallavalitsust viima õigusaktides

ettenähtud nõuetega vastavusse hanke alusdokumendid osas, mis puudutavad Põlva

jäätmejaama opereerimise hankelepingu esemeks määramist: HD p-d 2.1.2, 3.3, 3.4, 3.7, 3.8,

5.1-5.17, 7.4, 11.3.2611.3.27, HD lisa 2 p-d 3, 6 ja 7, HD lisad 3 ja 4 ning HD lisa 6 p 2 osas,

mis määrab lepingu esemeks Põlva jäätmejaama opereerimise, p-d 2.1.2, 2.2, 5.2.2., 5.2.3,

5.4, ptk-d 7, 9.1.10.1 osas, mis kohustab andma andmeid jäätmejaamas antud jäätmete kohta,

ptk-d 12, 13, 16.3.2, 16.3.3, 16.4.3, 16.4.4, 16.4.6 ning HT p III 2.3 p 8. Kaebaja palub mõista

enda menetluskulud välja vastustajalt ja jätta vastustaja kulud viimase enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (HKMS § 180 lg 1).

Korraldatud jäätmeveo ja jäätmejaama käitamise sidumine rikub kaebaja õigusi, kuna hankija

nõuab, et kaebaja pakuks kahe seotud teenuse sees jäätmejaama kasutajatele teatud teenuseid

tasuta ning teatud teenuseid konkreetse hankija poolt kindlaksmääratud tasu eest (HD lisa 4).

Asjakohane ei ole väide kaebajal vajalike jäätmelubade olemasolu kohta, kuna jäätmejaama

haldamine ei toimu üheski episoodis korraldatud jäätmeveo teenustasu arvelt. Kaebaja õigusi

rikuvad jäätmejaama käitamisega seonduvad HD punktid, millega on ette nähtud

jäätmejaamas teatud jäätmete tasuta vastuvõtmine ja teatud jäätmete vastuvõtmine hankija

poolt kindlaksmääratud tasu eest, kuna tagatud ei ole kaebaja õigus küsida vastavate jäätmete

vastuvõtmise eest tasu, millega oleks tagatud JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud „saastaja maksab“

kulude kandmine. Hankija rikub HD nõuete kehtestamisega pakkuja õigusi, kuna pakkuja

peab võtma ebamõistlikult suure riski pakkuda teenustasu situatsioonis, kus kahe seotud

teenusega seonduvad kulud ei ole prognoositavad ja kulude muutmise põhjused tulevikus ei

ole omavahel seotud. HD kohustab ainuõiguse saanud ettevõtjat rikkuma konkurentsiseadust

(KonkS). Hankija soovitud viisil pakkumise tegemine ei võimalda kontsessionääril täita

KonkS § 18 lg 1 p-st 2 tulenevaid kohustusi, rikkudes seega pakkujate (eelkõige kaebaja)

õigusi. Hankija poolt soovitud viisil pakkumuse tegemine ei võimalda ainuõiguse omajal

pidada eraldi tulude-kulude arvestust. Kuivõrd jäätmevaldajad ei ole kohustatud lisas 4

toodud jäätmeid viima just Põlva jäätmejaama, ei ole Põlva jäätmejaama haldamine

ainuõiguseks KonkS § 14 lg 1 mõttes. HD kohustab kaebajat rikkuma JäätS § 66 lg-d 5 ja 6.

Objektiivne õigusvastasus tingib kaebaja õiguste rikkumise või vähemalt huvide

kahjustumise, kuna kaebaja huvi on pakkuda teenustasu, mis vastab kõigile JäätS-i nõuetele.

Ilmselgelt on põhistatud vaidlustus- ja halduskohtumenetluses kaebaja huvide kahjustumine.

Halduskohus on kaebeõiguse osas valesti kohaldanud materiaalõigust, kuna on lähtunud vaid

kaebaja (subjektiivsete) õiguste riivest ja nende väidetavast puudumisest.

Põlva jäätmejaama sidumine segaolmejäätmete korraldatud jäätmeveoga on mitteasjakohane

ja põhjendamatu piirang RHS § 3 p 3 mõttes. Hankijal on võimalik teha kaks erinevat hanget

jäätmejaama opereerimiseks või sätestada HD punktid viisil, et oleks võimalus pakkuda eraldi

hinda ka jäätmejaama käitlemisele. Ristsubsideerimise põhjendatust tuleks igakordselt

hinnata, kuid see ei ole käesoleval juhul vajalik ega asjakohane. Ristsubsideerimine on

käesolevas hankes vastuolus „saastaja maksab“ printsiibiga, kuna gruppi A kuuluvate jäätmete

tekitamise eest ei maksa jäätmete tegelik tekitaja, vaid segaolmejäätmete tekitaja. Samuti ei

ole hankija HD-s avaldanud, mis mahus toob jäätmejaama jäätmeid segaolmejäätmete

tekitaja. Põlva jäätmejaam ei ole jäätmeveopiirkonnast kogutud jäätmete käitluskohaks. Seega

ei saa Põlva jäätmejaama haldamist nimetada korraldatud jäätmeveo tugiteenuseks. Tegemist

on iseseisva teenusega, mida peab pakkuja rahastama segaolmejäätmete teenustasu arvelt.

Põlva jäätmejaama opereerimise tingimused tehnilises kirjelduses ei ole piisavad pakkumuse

tegemiseks (RHS § 33 lg 3 2. lause). Vaidlust ei ole selles, et jäätmejaamas vastuvõetavad

jäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Seega ei kohaldu jäätmejaamas

vastuvõetavate jäätmete osas HD 4. ptk ja vastav osa hankelepingust, mis reguleerivad

jäätmete kõrvaldamist. HD 5. ptk, mis reguleerib jäätmejaama käitlemist, ei reguleeri

jäätmejaamas vastuvõetud jäätmete edasist kõrvaldamist. Arusaamatu on, kas jäätmed tuleb

vaid ladustada või ka ära käidelda. Jäätmehooldus on korraldatud ebaotstarbekalt, kui HD

tuleb mõista viisil, et jäätmejaama toodud jäätmed tuleb ainult sorteerida ja ladustada ilma

nende kõrvaldamise või taaskasutamiseta. Jäätmejaama käitlemine peab olema eraldatud

korraldatud jäätmeveost ning olema iseseisva tasustamise objektiks.

Põlva jäätmejaama haldamise sidumine korraldatud jäätmeveoga on vastuolus JäätS-ga.

Jäätmejaama haldamine on käsitatav osana korraldatud jäätmeveost, kuna pakkumuse

hinnaesildise (vorm 3) kohaselt tuleb pakkujal esitada pakkumusena teenustasu hind

segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest, samas kui HD 5. ptk ning hankelepingu ptkde 12

ja 13 kohaselt on pakkuja hankelepingu sõlmimisel kohustatud täitma jäätmejaama

käitamisega seonduvaid kohustusi. Välja tuleb selgitada, kas seadustest tuleneb volitusnorm

korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ainuõigusele muude teenuste ainuõiguste

lisamiseks. Kui õigusaktides puudub volitusnorm kombineeritud teenuste tellimiseks või

ainuõiguse andmiseks ka jäätmejaama opereerimise teenuse osutamiseks, millega piiratakse

jäätmevedajate ettevõtlusvabadust ning antakse täiendavaid ainuõiguseid, siis tuleb välja

selgitada, kas seaduses sisalduvad vastavad volitusnormid.

Korraldatud jäätmeveo ja jäätmejaama teenuste koos hankimine on vastuolus „saastaja

maksab“ printsiibiga ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-44-09 p-s 20 viidatud Euroopa Kohtu

16.07.2009. a otsusega asjas C-254/08. Euroopa Liidus on vastu võetud 2 jäätmedirektiivi

redaktsiooni ning „saastaja maksab“ printsiip kehtib analoogselt algsega ka jäätmedirektiiv

2006/12/EÜ art-s 15 ja praegu kehtiva jäätmedirektiivi 2008/98/EL art-s 14. Käesoleval juhul

peavad Põlva valla jäätmevaldajad kandma grupis A nimetatud jäätmeliikide vastuvõtmise,

sorteerimise ja ladustamise kulu. Seega on ilmselge, et Põlva jäätmevaldajad peavad kandma

teist liiki jäätmete „saastaja maksab“ kulu võrreldes jäätmetega, mida nad tekitavad.

Ristsubsideerimise lubatavuse osas esitatud kohtu väide on oletuslik ja menetluses

tõendamata, kuna puuduvad andmed selle kohta, mis mahus on Põlva valla ja linna

jäätmevaldajad Põlva jäätmejaama jäätmeid üle andnud. Põlva jäätmejaamas vastuvõtutasude

määramine hankija poolt on vastuolus riigihankemenetluse eesmärkidega. Õigusvastane on

ette määrata hinnad, millega pakkuja peaks jäätmejaamas jäätmeid vastu võtma (HD lisa 4).

Hankemenetluse läbiviimise eesmärk ei ole leida pakkuja, kes on nõus teenust osutama

hankija poolt pakutava hinnaga. Kohus on vaid põhjendanud, miks gruppi B kuuluvad

jäätmed ei ole käesolevas hankes hinnapakkumuse esemeks ning ei ole põhjendatud gruppi A

kuuluvate jäätmete vastuvõtutasu kehtestamist. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et grupi A

jäätmeid saavad tasuta üle anda peamiselt Põlva valla elanikud ning seal tegutsevad

juriidilised isikud. Ülejäänud peavad tasuma jäätmete üleandmise eest vastavalt hankija poolt

kehtestatud hinnakirjale.

9. Põlva vald esitas 17.11.2014 apellatsioonkaebuse (tl 124-126), milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus resolutsiooni p 4 teise lause osas ja teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista RAGN-SELLS AS-lt Põlva valla kasuks välja kohtumenetluses

kantud õigusabikulud. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud RAGN-SELLS AS-i kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Kohus oleks pidanud hankija kasuks välja mõistma ka õigusabikulud, sest haldusorgani

põhitegevuse hulka kuuluvaks ei saa pidada VAKO otsuse sisu üle peetavat kohtuvaidlust,

mille esemeks on oluline õiguslik küsimus. Kohus on menetluskulude jaotamisel HKMS §

109 lg-t 6 vääralt kohaldanud. Kohus on jätnud tähelepanuta hankija menetluskulude taotluses

viidatud Riigikohtu praktika (26.04.2010. a otsus nr 3-3-1-9-10, p 15). Kohtu poolt hankija

väidetele hinnangu andmata jätmine on käsitletav menetlusnormi rikkumisena ja on aluseks

kohtuotsuse osalisele tühistamisele menetluskulude jaotuse osas. Kohus ei tohiks samastada

jäätmehoolduse korraldamist VAKO otsuse üle peetava kohtuvaidlusega ega õigusvaidlusega

seoses jäätmejaama käitamise sidumisega korraldatud jäätmeveoga, mis ei saa oma olemuselt

kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse hulka kuuluda. Kohtulahendini jõudmiseks

tuli läbida õiguslikult keerukas kohtuvaidlus, mille raames Põlva vald pidi oma õigusi ja

seisukohti igati argumenteeritult kaitsma. Tegemist ei olnud enam kohaliku omavalitsuse

põhitegevuse raamesse kuuluva jäätmehoolduse korraldamisega, vaid õiguskorras olulise

küsimuse üle peetava vaidlusega. Seega ei õigusta KOKS § 6 lg 1 käesolevas asjas Põlva

valla kasuks menetluskulude väljamõistmata jätmist, sest kohtumenetluse ese väljus Põlva

valla igapäevase põhitegevuse raamest. Halduskohtumenetlus hankeasjas on tavalisest

halduskohtumenetlusest erinev ning reguleeritud eraldi HKMS 28. peatükis, mis tõendab, et

käesolevas asjas peetav vaidlus ei ole kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse hulka

kuuluv. Halduskohus jättis otsuses menetluskulude jaotamisel analüüsimata RAGN-SELLS

AS-i pahatahtlikkuse (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-07). Vaidlustaja poolt teiste isikute

väidetavate õiguste kaitseks hankevaidluse algatamine on pahatahtlik ja lubamatu, mistõttu ka

see asjaolu õigustab käesolevas asjas hankija kasuks õigusabikulude väljamõistmist.

10. RAGN-SELLS AS esitas 27.11.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 168-170), milles

ta palub jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a

otsuse resolutsiooni p 4 teine lause muutmata ning menetluskulud vastustaja kanda. Vastuse

põhjendused:

HKMS § 109 lg 6 koostoimes kohtupraktikaga ei anna vastustajale õigust nõuda haldusväliste

õigusabikulude hüvitamist. Vastustaja on teinud Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-9-10 ja 33-1-

24-07 väärad järeldused ning püüab Riigikohtu poolt väljendatud mõtteid presenteerida

moonutatult. Hankemenetlust läbi viies peab haldusorgan olema põhjalikult tuttav

hankemenetluse eset puudutava seadusandlusega. Asjakohatu on väide, et sama

hankemenetluse pinnalt tõusetunud kohtuvaidlus on algsest hankemenetlusest midagi nõnda

kauget, et põhjendatud on kasutatud advokaaditasude hüvitamise nõudmine kohtumenetluse

vastaspoolelt. Tõik, et HKMS-is on hankemenetlusega seonduvat halduskohtumenetlust

erinormidega täiendavalt reguleeritud, ei anna alust järeldada, et hankevaidlustes kohtukulude

jagamine ja väljamõistmine peaks toimuma teistel põhimõtetel kui halduskohtumenetluses

üldiselt. Samuti ei anna HKMS-is eraldi peatükk hangetega seotud kaebuste osas alust väita,

et tegemist on erakordselt keeruka menetlusega kohtus. Vastupidi, hankeasju vaadatakse läbi

lihtsustatud korras (HKMS § 275 lg 1). Kaebaja pole tegutsenud pahatahtlikult ning vastustaja

pole seda etteheidet argumentidega selgitanud.

11. Põlva vald esitas 28.11.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 173-175p), milles ta

palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a

otsus resolutsiooni p-de 1-3 osas ja p 4 esimese lause osas muutmata ning menetluskulud

kaebaja kanda. Vastuse põhjendused:

Korraldatud jäätmeveo ja jäätmejaama käitamise sidumine ei riku vaidlustaja õigusi. Isegi kui

kaebaja arvates rikub HD tema huve, sest ta mingil põhjusel ei soovi esitada pakkumust

hankija poolt määratletud esemega hankel, siis subjektiivne seisukoht huvide rikkumise osas

annab vaid aluse vaidlustuse esitamiseks. HD ei ole seadusega vastuolus põhjusel, et pakkuja

ei pea hanke eset ja ulatust enda huvidele vastavaks. Kuna seadusest ei tulene keeldu

korraldada hange korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks kombineeritult mõne teise

teenusega, siis oli Põlva vald vaba otsustama, millist teenust hangitakse. Vaidlustaja ei ole

väitnud, et tal ei oleks võimalik vaidlustatud HD alusel hankemenetluses pakkumust esitada,

järelikult on alusetu väide, et HD saaks kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Tulenevalt

ristsubsideerimise lubatavusest on pakkujatel võimalik jäätmejaama käitamise kulu jäätmeveo

teenustasu hulka arvata. Hankija ei ole HD-s ette näinud teenuse hinda ega seeläbi rikkunud

RHS § 32 lg-t 1 ega § 3 p-i 1. Ebaõige on kaebaja käsitlus, justkui sunniks HD ainuõiguse

saajat rikkuma KonkS-i ning JäätS § 66 lg-d 5 ja 6. Kaebaja väited konkurentsi kahjustamise

osas on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebaja ei saa nõuda kellegi teise õiguste

kaitsmist peale enda õiguste. Põlva jäätmejaama sidumine segaolmejäätmete korraldatud

jäätmeveoga ei ole RHS § 3 p 3 mõistes mitteasjakohane ja põhjendamatu piirang. Asjaolu, et

VAKO tuvastas RHS § 3 p 3 rikkumise ja halduskohus mitte, ei tähenda, et halduskohus oleks

normi vääralt kohaldanud. Halduskohus on teinud selles osas õige järelduse (p 25), et

seadusest ei tulene keeldu korraldada hange kombineeritult mõne teise teenusega.

Jäätmejaama käitamise sidumine jäätmeveo hankega ei kohtle isikuid ebavõrdselt ega sea

isikutele riigihanke eesmärgi suhtes ebamõistlikke piiranguid, kaebaja vastupidine arusaam on

põhjendamatu. Põlva jäätmejaama haldamise sidumine korraldatud jäätmeveoga on kooskõlas

JäätS-ga. Kõiki JäätS § 67 nõudeid on vastustaja HD-s järginud. Väär on kaebaja arusaam,

justkui näeks JäätS ette erinevuse selles, et hankija ei ole korraldatud jäätmeveo kontsessiooni

puhul vaba määrama hanke eset. Sellise arusaama ebaõigsust on kinnitanud Tallinna

Ringkonnakohus otsuses nr 3-11-2403. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiast on

kohaliku omavalitsuse üksus õigustatud ise otsustama jäätmehoolduse ülesande täitmise

viiside otstarbekuse üle, pidades silmas jäätmehooldusele seaduses sätestatud nõudeid ja

piiranguid. Kuna vastustaja korraldab segaolmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil ning

samal haldusterritooriumil peab tegelema ka jäätmete sortimisega ja nende taaskasutamise

võimaldamisega, siis on igati põhjendatud hankija omandis oleva ja veopiirkonnas asuva

jäätmekogumiskoha (Põlva jäätmejaam) käitamise sidumine jäätmeveoteenuse

kontsessiooniga. Põlva jäätmejaama opereerimise kulud on õiguspärane katta korraldatud

jäätmeveo teenustasu arvelt. See ei riku kaebaja õigusi ja selliselt ei jäeta jäätmevaldajate

kanda ebaproportsionaalseid kulusid. Arvestades jäätmehoolduse eesmärke ja „saastaja

maksab“ põhimõtet on põhjendatud jäätmejaama haldamise kulude katmine Põlva valla

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud isikute kulul. Kuna Põlva jäätmejaamas võetakse vastu ka

jäätmeid, mida tekib igas majapidamises, siis on lahendus õiguspärane ning pelgalt asjaolu, et

seal saab ära anda ka vähe või harva tekkivaid jäätmeid, ei muuda jäätmejaama ülalpidamist

kõigi valla jäätmetekitajate kulul ilmselgelt ebaproportsionaalseks.

12. RAGN-SELLS AS esitas 08.12.2014

seisukoha Põlva valla vastusele ja

menetluskulude nimekirja (tl 178-180), milles ta palub mõista Põlva Vallavalitsuselt välja

menetluskulud kogusummas 6259,46 eurot, millest 511,29 eurot on vaidlustusmenetluses

kantud kulud, 911,40 eurot on halduskohtu menetluses kantud kulud ja 4836,77 eurot on

apellatsioonimenetluses kantud kulud. Seisukoha põhjendused:

Tõele ei vasta väide, et hankija ei ole HD-s ette näinud teenuse hinda ega seeläbi rikkunud

RHS § 32 lg-t 1 ega § 3 p-i 1, kuna HD lisa 4 kujutab endast hinnakirja, millega

kontsessionäär peab jäätmejaamas jäätmeid vastu võtma. Vastustaja ei ole võtnud seisukohta

KonkS § 18¹ (apellatsioonkaebuses ekslikult viidatud § 18 lg 1 p-le 2) rikkumise osas. Kahe

teenuse omavahel sidumine kohustab ainuõiguse võitjat rikkuma KonkS-ist tulenevat

kohustust pidada selgelt eristatavat raamatupidamise arvestust ainuõiguse teenuse tuludest ja

kuludest muude teenuste tulude ja kuludega. Põlva jäätmejaama sidumine segaolmejäätmete

korraldatud jäätmeveoga on asjakohatu ja põhjendamatu piirang RHS § 3 p 3 mõttes. Põlva

jäätmejaama haldamise sidumine korraldatud jäätmeveoga on vastuolus JäätS-ga. JäätS § 66

lg 5 adressaat on pakkuja, mistõttu normi rikkumine rikub pakkuja õiguseid. Seega ei ole

apellatsioonkaebus esitatud jäätmevaldajate õiguste kaitseks. Tallinna Ringkonnakohtu

lahendis nr 3-11-2403 ei ole põhjendamatult arvesse võetud KonkS-i rikkumist ning JäätS §

66 lg 5 adressaadi muutumist peale JäätS-i muutmist 01.01.2011.

13. RAGN-SELLS AS esitas 08.12.2014 menetluskulude nimekirja (tl 185-186), milles ta

palub mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 548,21 eurot ning vastustaja

menetluskulud jätta tema enda kanda.

14. Põlva vald esitas 08.12.2014 menetluskulude nimekirja (tl 191-192) seonduvalt enda

poolt esitatud apellatsioonkaebusega, milles ta palub kaebajalt välja mõista riigilõiv 15 eurot

ja esindajakulud kokku 420 eurot. Vastustaja leiab, et tulenevalt vaidluse all oleva küsimuse

keerukusest, on haldusvälise õigusabi kasutamine olnud vajalik ja põhjendatud.

15. Põlva vald esitas 08.12.2014 menetluskulude nimekirja (tl 199-200) seonduvalt kaebaja

poolt esitatud apellatsioonkaebusega, milles ta palub kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise korral mõista välja riigilõiv kaebuse esitamisel 639,11 eurot ja

esindajakulud kokku 3880 eurot.

16. Põlva vald esitas 15.12.2014 vastuse RAGN-SELLS AS-i 08.12.2014. a seisukohale ja

menetluskulude nimekirja. Seisukoha põhjendused:

Korraldatud jäätmeveo ja jäätmejaama käitamise sidumine ei riku vaidlustaja õigusi. HD lisas

4 toodud hinnad on kujunenud eelmisel aastal korraldatud jäätmejaama haldamise

pakkumustes esitatud hindade alusel. Jäätmete vastuvõtuhinnad on määratud selleks, et

pakkujatel oleksid võrdsed tingimused pakkumuste esitamiseks. Õigustatud ei ole kaebaja

väide, et kahe teenuse omavahel sidumine kohustab ainuõiguse võitjat rikkuma KonkS §-i

18¹. Kaebaja saaks pidada arvestust jäätmejaama käitamise kulude ja jäätmeveo teenustasude

osas. Kuna keelatud ei ole korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimine kombineeritult mõne

teise teenusega, siis pakkuja õigusi ega huve ei saa kahjustada pakkujale mittesobiv hanke

ese.

Isegi kui ringkonnakohus peaks kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldama, ei saa taotletud

ulatuses kulusid välja mõista. Põhjendatud ei ole taotleda esialgse õiguskaitse esitamise

riigilõivu hüvitamist ja taotluse koostamisele kulunud õigusabi hüvitamist. Põlva Vallavalitsus

pikendas 24.09.2014. a korraldusega pakkumuste esitamise tähtaega kuni 28.11.2014.

RAGNSELLS AS esitas ringkonnakohtule 20.11.2014 taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja hankemenetluse peatamiseks, kuigi tähtaeg oli pikendatud ja vallavalitsus

plaanis seda uuesti pikendada. Seega riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ning

kulud 0,50 tunni eest tuleks jätta välja mõistmata. Õigustatud ei ole ka menetluskulude

väljamõistmine suuremas ulatuses, kui kandis kaebaja kulusid esimese astme kohtu

menetluses. Halduskohtus taotles kaebaja õigusabikulude hüvitamist 9 tunni eest.

Ringkonnakohtus taotleb kaebaja õigusabi hüvitamist 21,55 tunni eest. Seega ei tohi kaebaja

menetluskulusid välja mõista apellatsioonimenetluses rohkem kui 9 tunni eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata

ning Põlva valla apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja

RAGN-SELLS AS apellatsioonkaebust (I) ning seejärel vastustaja Põlva valla

apellatsioonkaebust (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste taotlused

(III)

I

18. Poolte vahel on ka apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas riigihanke „Korraldatud

jäätmeveo kontsessiooni andmine Põlva vallas“ dokumentides hankija seatud tingimustel

kahe riigihanke objekti - korraldatud segaolmejäätmete veoteenuse osutamise ja Põlva valla

jäätmejaama käitamise – ettenägemine on õigusvastane ning kaebaja õigusi rikkuv või mitte.

19. Kaebaja peab olemuslikult erinevate jäätmekäitlusteenuste sidumist ühes riigihankes enda

õigusi rikkuvaks. Ringkonnakohus leiab erinevalt kaebajast, et segaolmejäätmete veoteenuse

ning jäätmejaama käitamise teenuse osutamiseks riigihankega ühe teenuse osutaja leidmine ei

ole seadustega vastuolus ega riku seetõttu ka kaebaja õigusi.

Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-st 2 ning §-st 70 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesandeks on korraldada nii kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt

olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –

kohtadesse kui ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamist või

kõrvaldamist. Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma

energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud

jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg

ainete või energia taasväärtustamise näol (JäätS § 17 lg 1). Jäätmete taaskasutamise või

kõrvaldamise korraldamiseks peab kohalik omavalitsus jäätmevedaja valikul

hankedokumentides määrama ka jäätmekäitluskoha (JäätS § 67 lg 3 p 4). JäätS § 19 lg 1 järgi

on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks. Riigihanke dokumentidest nähtuvalt ei ole Põlva vallal iseseisvat jäätmete

kõrvaldamise kohta ning selleks kasutatakse Jõgevamaal Torma vallas asuvat Torma prügilat,

Järvamaal Väätsa vallas asuvat Väätsa prügilat ning Pärnumaal Paikuse vallas asuvat Paikre

prügilat. Küll aga kuulub vallale Põlva jäätmejaam, kus on lubatud ainult jäätmete

tihendamine ja ümberlaadimine (vt HD p 4.17). Olmejäätmed tuleb aga HD Lisa 6 p 6.1.11

järgi taaskasutada või ladestada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas või / ja hinna

poolest soodsamas tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Seega on

eelviidatud prügilate ning jäätmejaama funktsioonid erinevad. Kui prügilasse viiakse jäätmed

kõrvaldamise eesmärgil ladestamiseks, siis Põlva jäätmejaam täidab Põlva valla

haldusterritooriumil asuvate isikute jäätmete kogumisel abistavat funktsiooni, mis on seda

olulisem, et iseseisvat prügilat valla haldusterritooriumil ei asu.

JäätS § 31 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete sortimist, sealhulgas

nende liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Ühtlasi on kohalikul omavalitsusel kohustus sätestada jäätmehoolduseeskirjas elanikelt

kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

omavale ettevõtjale üleandmise kord (JäätS § 71 lg 2 p 5). Põlva Vallavolikogu 12.03.2014. a

määrusega nr 20 kehtestatud Põlva valla jäätmehoolduseeskirja § 3 lg 8 näebki ette, et

kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda Põlva jäätmejaamas.

Eeltoodust tulenevalt ei konkureeri Põlva jäätmejaam ringkonnakohtu hinnangul Torma

prügila, Väätsa prügila ega Paikre prügilaga korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete

kõrvaldamisel. Küll aga on Põlva jäätmejaam valla seisukohalt oluline koht, kuhu

segaolmejäätmeid, samuti ohtlikke jäätmeid sorteerimise, tihendamise ja ümberlaadimise

eesmärgil ladustatakse, kuid ei ladestata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustustest

tulenevalt ei saa kohaliku omavalitsuse poolt nii olmejäätmete vedaja kui ka

omavalitsusüksuse elanike huve teeniva jäätmekäitluskoha (HD p 4.17.4 järgi on Põlva

jäätmejaam segaolmejäätmete jäätmekäitluskohaks) haldaja leidmiseks riigihanke

korraldamist õigusvastaseks pidada. Õigusvastaseks ei saa pidada ka eelviidatud teenuste

osutamist ühe isiku poolt, kes leitakse ühe ja sama riigihanke raames. Ringkonnakohtule ei

nähtu, et seadus keelaks eraõiguslikul ettevõttel tegutsemast paralleelselt nii jäätmajaama

käitaja kui ka veoteenuse osutajana. Küll aga võib see kaasa aidata jäätmejaama haldamise

kulude optimeerimisele. Arvestades asjaolu, et Torma prügila, Väätsa prügila ja Paikre prügila

asuvad väljaspool Põlva valla haldusterritooriumi ning seda, et vald peab sellest hoolimata

talle jäätmeseadusega pandud kohustusi täitma, ei saa ebamõistlikuks ega õigusvastaseks

pidada vallale kuuluva jäätmejaama kasutamist veopiirkonna paremaks teenindamiseks

jäätmete ajutise ladustamiskoha ning jäätmete sorteerimiskohana ning selle ettenägemist

riigihanke dokumentides (vt HD Lisa 6 p-d 7.1.9 ja 12.6). Ringkonnakohus märgib, et Põlva

jäätmejaama kasutamine ei ole samas hanke dokumentidest nähtuvalt kaebaja kohustus, vaid

õigus ja alternatiivne võimalus. Seega on kaebajal vabad käed otsustamaks, kas ja millisesse

jäätmekäitluskohta on segaolmejäätmed majanduslikult kõige mõistlikum vedada.

20. Kaebaja peab enda õigusi rikkuvaks ka hanke dokumentide neid tingimusi, mille järgi ta

kohustub jäätmejaama käitamisel teatud teenuseid osutama tasuta ning teatud teenuseid

hankija kindlaksmääratud tasu eest, kuna kaebaja arvates eiratakse sellega „saastaja maksab“

põhimõtet. Kaebaja arvates rikub vastustaja eeltoodud viisil HD nõuete kehtestamisega

kaebaja kui pakkuja õigusi, kuna pakkujana peab ta võtma ebamõistlikult suure riski

teenustasude pakkumiseks olukorras, kus kahe seotud teenusega seonduvad kulud ei ole

prognoositavad. Ka ei võimalda sarnase pakkumuse tegemine kaebaja arvates pidada edaspidi

eraldi tulude-kulude arvestust. Ristsubsideerimine on kaebaja arvates vastuolus „saastaja

maksab“ printsiibiga, kuna gruppi A kuuluvate jäätmete tekitamise eest ei maksa jäätmete

tegelik tekitaja, vaid segaolmejäätmete tekitaja.

Ringkonnakohus märgib, et hanke dokumentide järgi oleks kaebajal riigihanke võitmisel

keelatud võtta jäätmejaama külastustasu. Ka ei tohiks ta võtta tema veopiirkonna

jäätmevaldajate andmebaasi kantud või selles piirkonnas elavate füüsiliste isikute ning

jäätmeveoga liitunud juriidiliste isikute käest tasu grupi A jäätmete üleandmise eest. Grupi A

jäätmete vastuvõtmine soodustust mitteomavatelt isikutelt toimuks HD Lisas 4 toodud

hinnakirja alusel ning grupi B jäätmete ja segaolmejäätmete vastuvõtmine kehtestatud

hinnakirja alusel (vt HD p 5). Hanke dokumentidest ning Põlva valla seisukohtadest tuleneb

samas, et jäätmejaama opereerimist subsideeritakse olmejäätmete veo teenustasu arvel. Nii

sätestab HD p 12.3, et kontsessionäär arvestab jäätmejaama käitamise, kui tugiteenuse kulud

korraldatud jäätmeveo teenustasude hulka. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja peaks

jäätmejaama haldama tasuta. Segaolmejäätmete tekitajate huvides kaebuse esitamiseks

kaebajal kaebeõigus puudub, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks arutleda teemal, kas

või kuidas võiks ristsubsideerimine eelmärgitud isikute huve riivata.

Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et ta on erinevalt kaebajast seisukohal, et

jäätmejaama tegevuse subsideerimist olmejäätmete veo teenustasu arvel ei saa käesoleval

juhul õigusvastaseks pidada. JäätS § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete

kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse

kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS § 66 lg 2 teise lause kohaselt võib

korraldatud jäätmevedu hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on

vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Käesolevas

haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et hanke dokumentides nähakse ette olmejäätmete, mitte

muude jäätmete vedu. JäätS § 66 lg 5 sätestab, et jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et

katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete

veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Riigikohus on leidnud, et nimetatud sättest ei

tulene ristsubsideerimise keeldu (RKHK 18.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-44-09, p 18).

Seega ei ole põhimõtteliselt keelatud katta jäätmekäitluskoha kulusid jäätmeveo teenustasu

arvel. JäätS § 66 lg 6 sätestab, et jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel

juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning

teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Seega moodustub

teenustasu reeglina olmejäätmete ladestustasust (konkreetse jäätmekäitluskoha kulud) ja

vedaja kogumistasust (transpordi- ja tööjõukulud ning mõistlik kasum).

Samas ei tohiks ringkonnakohtu arvates olla kahtlust selles, et Põlva valla avalikes huvides ei

ole ainult olmejäätmete, vaid ka muude jäätmete kogumine, sorteerimine ja kõrvaldamine

ning ringkonnakohtul puudub alus arvata, et peale olmejäätmete Põlva valla jäätmevaldajatel

muid jäätmeid ei tekigi. Ringkonnakohus loeb üldteada asjaoluks, et igas majapidamises tekib

aja jooksul vajadus ära anda ka gruppi A kuuluvaid ohtlikke jäätmeid, vanarehve, vanapaberit

ja pappi, elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende jäätmeid, pakendijäätmeid, vanametalli,

töötlemata puitu, kasutuskõlblikku mööblit, plaate ja keraamikatooteid jne. Kui kohalik

omavalitsus on sellist liiki jäätmete efektiivsema kogumise huvides otsustanud neid mitte

hõlmata korraldatud jäätmeveoga, vaid soodustada nende äraandmist viisil, et vastutasuks

selle eest, et isik toob need ise vabatahtlikult jäätmejaama, isikult eraldi raha ei küsita, ei

tähenda see siiski seda, et vastavate jäätmete käitlemise kulu peaks katma kohalik omavalitsus

valla eelarvest. „Saastaja maksab“ põhimõttega ei ole vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad

peavad kandma teiste jäätmetekitajate mingil ajaperioodil teistega võrreldes A gruppi

kuulunud jäätmete äraandmisest tekkinud suuremaid kulusid, kuna mõistlikult võib eeldada,

et pikema ajaperioodi jooksul gruppi A kuuluvate jäätmete tekkimine ja äraandmine

jäätmevaldajate vahel ühtlustub, mistõttu ei ole ka vastava kulu kandmine solidaarselt kõikide

jäätmetekitajate poolt ebamõistlik. Nii on ka Euroopa Kohus leidnud, et mis puudutab

olmejäätmete hoolduse ja kõrvaldamise kulude rahastamist olukorras, kus tegemist on kõigile

„valdajatele“ kollektiivselt osutatava teenusega, siis peavad liikmesriigid direktiivi 2006/12

artikli 15 punktist a tulenevalt põhimõtteliselt tagama, et kõik selle teenuse kasutajad – olles

„valdajad“ selle sama direktiivi artikli 1 tähenduses – kannavad kollektiivselt nimetatud

jäätmete kõrvaldamisest tuleneva üldise kulu (vt Euroopa Kohtu kohtuasi asjas C-254/08, p

46).

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebaja tõstatanud küsimust sellest, kas

Põlva jäätmejaama opereerimine valla jäätmehoolduse eesmärgil on avalikes huvides või

mitte. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus valla haldusterritooriumil jäätmete koheseks ja

kiireks ladestamiseks vajalik prügila puudub, kuid vallal on samas kohustus korraldada

jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, sh ohtlike jäätmete kogumist, ei saa õigusvastaseks

pidada riigihanke dokumentidest tulenevat eesmärki, teostada avalikes huvides valla

jäätmehooldust ka Põlva jäätmejaama tegevuse kaudu. Kuigi selle tulemusena maksaksid

vastavasse registrisse kantud jäätmevaldajad mõnevõrra suuremat segaolmejäätmete

veoteenustasu seoses valla jäätmejaama kui olme- ja muude jäätmete ajutise ladustamis-,

sorteerimis- ja äraandmiskoha opereerimisega, ei saa seda pidada „saastaja maksab“

põhimõtte, JäätS § 66 lg-te 5 ja 6 ega ka konkurentsiseaduse rikkumiseks. Riigikohus on

leidnud, et JäätS § 66 lg-d 5 ja 6 näevad ette omavalitsusüksusele ulatusliku kaalutlusruumi

jäätmekäitluse teenustasu kehtestamisel, sätestamata selle ülemmäära ega selle arvestamise

aluseid muu hulgas osas, mis ulatuses võib omavalitsusüksuse teenuse osutamisega seotud

kulusid korraldatud jäätmeveo puhul tarbijalt küsitavasse teenustasusse lisada (RKPsJK

06.01.2015. a otsus asjas nr 3-4-1-34-14, p 43). Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu

eelviidatud seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses. Seetõttu ei saa käesoleval juhul

ristsubsideerimist õigusvastaseks pidada.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu võtaks viimane endale pakkumise

esitamisega ebamõistlikult suure riski. Vaidlust ei ole selle üle, et jäätmejaama käitamise

kulud arvestatakse jäätmeveo teenustasu hulka. Seega ei pea kaebaja osutama jäätmejaama

käitamise teenust tasuta. Ka sisaldub ringkonnakohtu arvates riigihanke dokumentides

piisavalt andmeid prognoosimaks kahe teenusega seonduvate kulude suurust ning pidamaks

tuludekulude arvestust. Kaebajale on teada Põlva valla haldusterritooriumi rahvaarv,

ajavahemikus 15.07.2013-31.12.2013 Põlva jäätmejaamas kogutud jäätmete nimetus ja

kogused, eeldatav ligikaudne segaolmejäätmete veetav kogus veopiirkonnas, suvilate, eramute

ja kortermajade arv ning korterite arv veopiirkonnas, korraldatud jäätmeveol kasutatavate

konteinerite iseloomustus, Põlva jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmeliikide nimekiri ja

ühikuhinnad registrivälistele klientidele. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on oma

majandustegevusest tulenevalt jäätmekäitluskoha opereerimisega ka varasemalt kokku

puutunud. Seega on kaebaja käsutuses piisavalt teavet, mille alusel oma riske prognoosida ja

pakkumist esitada.

22. Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt on õigusvastane hanke dokumentides ette

määrata hinnad, millega pakkuja peaks jäätmejaamas jäätmeid vastu võtma, leiab

ringkonnakohus, et jäätmejaamas jäätmete vastuvõtu hindu tuleb käesoleval juhul käsitleda

hanke ühe tingimusena, mis ei ole hinnapakkumise esemeks. Arvestades kaebajale antud

võimalust katta jäätmejaama opereerimise kulud jäätmeveo teenustasu arvelt, saab kaebaja

esitada hinnapakkumise, milles arvestatakse fikseeritud hindade kui hanke tingimusega.

Ringkonnakohus leiab, et hanke selline tingimus ei võta kaebajalt võimalust hinnapakkumise

tegemiseks.

II

23. Põlva valla apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega

jäeti Põlva valla halduskohtumenetluses kantud esindajakulud, mis tekkisid seoses osutatud

õigusabiga (2680 eurot) Põlva valla kasuks välja mõistmata.

24. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Halduskohus jättis Põlva valla menetluskulud HKMS § 109 lõikele 6 tuginedes välja

mõistmata. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Halduskohus põhjendas õigusabikulude vallale välja mõistmata

jätmist sellega, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib haldusorgan kasutada

halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selleks, et selle teenuse kulude väljamõistmine

teiselt poolelt oleks põhjendatud, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv. Kuna jäätmehoolduse korraldamine on KOKS § 6 lg 1 ja

jäätmeseaduse järgi vastustaja seadusjärgseks kohustuseks, siis ei näinud halduskohus alust

pidada selle ülesande täitmisel tekkinud vaidlust vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks.

25. Riigikohus on leidnud, et JäätS § 66 lg-st 1 ja § 67 lg-st 1 tulenevalt on kohaliku

omavalitsuse üks ülesannetest ka konkursi kaudu korraldatud jäätmevedaja leidmine, mistõttu

ei välju vastava riigihanke üle peetav vaidlus kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamest

ning kohalik omavalitsusüks peab olema ise võimeline kohtus esinema (vt RKHK 18.11.2009.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-09, p 30). Seega üldjuhul jäätmevedaja leidmiseks korraldatud

riigihankest tekkinud vaidlused kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest ei välju. Ka ei

välju vaidlus kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest Põlva valla märgitud põhjusel, et

kohtueelses menetluses lahendas RAGN-SELLS AS-i vaidlustust VAKO. Kuna kõigi

jäätmevedaja leidmiseks kohaliku omavalitsuse korraldatud riigihangete vaidlustamise korral

on vaidluste kohtueelseks menetlejaks VAKO, ei määra ainuüksi nimetatud asjaolu seda, kas

kohtuvaidlus väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest või mitte.

26. Siiski võtab ringkonnakohus käesoleval juhul arvesse vaidluse erilist keerukust seoses

sellega, et tegemist ei olnud tavapärase jäätmevedaja leidmiseks korraldatud riigihankega,

vaid hankega, milles seoti jäätmevedaja ning jäätmejaama käitaja leidmine teenuste

ristsubsideerimise argumendile tuginedes. Ringkonnakohus möönab, et selline juhtum võis

oma keerukuses olla Põlva valla senises tegevuspraktikas ainulaadne ning väljuda seetõttu ka

igapäevase tegevuse raamidest, mistõttu saab käesolevas haldusasjas pidada valla poolt välise

õigusabi kasutamist põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et Põlva valla

halduskohtumenetluses kantud õigusabikulud summas 2680 eurot (tl 988-94) on osutatud

õigusabi spetsifikatsiooni aluseks võttes vajalikud ja põhjendatud.

III

27. Eeltoodud põhjendustel jääb RAGN-SELLS AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus vastavas osas muutmata. Ringkonnakohus rahuldab

Põlva valla apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsuse punkti

4 teise lause osas, millega jäeti Põlva valla õigusabikulud tema enda kanda. Ringkonnakohus

teeb vastavas osas uue otsuse, millega mõistab RAGN-SELLS AS-ilt Põlva valla kasuks välja

õigusabikulud summas 2680 eurot.

28. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Põlva valla

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis Põlva vald apellatsiooniastmes järgmisi

menetluskulusid: riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt summas 15 eurot ning

esindajakulud seonduvalt Põlva valla apellatsioonkaebusega summas 420 eurot (tl 191-197).

Seonduvalt RAGNSELLS AS-i apellatsioonkaebusega kandis Põlva vald õigusteenuse

osutamisega seonduvaid esindajakulusid summas 1200 eurot (tl 199-205). Ringkonnakohus

leiab, et nimetatud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning taotlus nende

väljamõistmiseks kogusummas 1635 eurot tuleb rahuldada.

29. Põlva vald taotleb ka kaebuselt tasutud riigilõivu summas 639,11 eurot väljamõistmist.

Ringkonnakohus märgib, et riigilõivu väljamõistmiseks puudub alus, kuna tegemist ei ole

apellatsiooniastmes kantud riigilõivuga ning riigilõivu jaotust halduskohtus ei ole Põlva vald

apellatsioonkaebuses vaidlustanud. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus

muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus märgib, et Põlva vald ei vaidlustanud

halduskohtu otsust sisuliselt ning menetluskulude jaotusest vaidlustas vaid õigusabiteenuse

osutamist puudutava osa. Apellatsioonkaebuses selgitas Põlva vald: „Hankija vaidlustab

06.11.2014 kohtuotsuse ainult osaliselt, resolutsiooni punkt 4 teise lause osas, millega kõik

menetluskulud peale riigilõivu jäeti poolte endi kanda. Ülejäänud osas hankija kohtuotsust ei

vaidlusta“ (apellatsioonkaebuse p 1.3, tl 124p). Ühtlasi täpsustas vald järgmist: „Eeltoodust

tulenevalt tuleb kohtuotsus resolutsiooni punkti 4 teise lause osas tühistada ja teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista AS-lt Ragn-Sells välja Põlva valla kasuks ka õigusabikulud“

(apellatsioonkaebuse p 2.11 viimane lause, tl 126). Kuna Põlva vald vaidlustas

apellatsiooniastmes halduskohtu otsuse seega vaid kohtukulude jaotuse, mitte põhinõuete

osas, ei kohaldu käesolevale juhule HKMS § 109 lg 4, mistõttu jääb Põlva valla taotlus

halduskohtus tasutud riigilõivu summas 639,11 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel