3-13-1418/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1418

Haldusasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 31.

mai 2013. a käskkirja nr 6-2/781 ja 11. juuni

2013. a vaideotsuse nr 1-11/273-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lebedevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lebedevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

23. oktoobri 2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 31.05.2013. a käskkirjaga nr 6-2/781 tunnistati kinnipeetav Nikolai Lebedev

süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 rikkumises. N. Lebedevi karistati

toimepandud teo eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, kuid

karistuse täitmisele pööramine lükati edasi kuuekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt algatati

N. Lebedevi suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et ta 07.05.2013 kella 14.45 paiku

hoidis jalutuskäigult tulles oma kasutuses oleva ratastooli käepideme kõrval asuva toru sees

kahte sigaretti LD.

2. N. Lebedev esitas Tartu Vanglale vaide 31.05.2013. a käskkirja nr 6-2/781 kehtetuks

tunnistamiseks. Tartu Vangla 11.06.2013. a vaideotsusega nr 1-11/273-1 jäeti N. Lebedevi

vaie rahuldamata.

3. N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31.05.2013. a käskkirja

nr 6-2/781 ja 11.06.2013. a vaideotsuse nr 1-11/273-1 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on N. Lebedevile esitatud süüdistused fabritseeritud. 07.05.2013 viibis

kaebaja kohtus seoses haldusasjaga nr 3-12-2586, kus tunnistajaks oli valvur Jarmo

Kälvijäinen. Samal päeval peale lõunat kui kaebaja tuli jalutuskäigult, lasi J. Kälvijäinen

kaebaja jalutushoovist hoonesse sisse ning otsis ta vihaselt läbi. Valvur midagi ei leidnud ja

lasi kaebaja sektorisse. Kui kaebaja oli kambrisse jõudnud, tormasid sisse J. Kälvijäinen ja A.

Allik ning J. Kälvijäinen käskis kaebajal istuda ratastoolist voodi peale. Seejärel võttis J.

Kälvijäinen ratastooli käepideme juures oleval torul punni pealt ja kallutas tooli, midagi torust

välja ei tulnud. Valvur keeras A. Alliku poole ja sosistas midagi ning keeras tagasi ja näitas

kaebajale kahte sigaretti. Kui kaebaja küsis, kust ta need võttis, valvur naeratas ja ütles, et

ratastoolist. Valvurid küsisid, kas kaebaja kirjutab seletuskirja, kuid kaebaja sai sellise

olukorra peale vihaseks ja keeldus seletuse kirjutamisest. Kell 14.45 ei olnud võimalik

sigarette leida ka seetõttu, et kambrid olid sellel ajal juba suletud.

Distsiplinaarmenetluse algatamise teatisele on märgitud, et kaebajat teavitati

distsiplinaarmenetluse algatamisest 14.05.2013 valvur S. Haasma juuresolekul, kuid

S. Haasmad tegelikult teavitamise juures ei olnud. Nimetatud asjaolu saab kinnitada ka

kaebaja kambrikaaslane. Samuti on sellest olemas videosalvestis. S. Haasmad ei olnud

14.05.2013 kaebaja sektoris tööl. Samuti rikkus vangla uurimisprintsiipi, sest sigaretid

hävitati 10.05.2013 ja distsiplinaarmenetlus algatati 14.05.2013. Seega ei saanud kaebaja

taotleda ekspertiisi, et kontrollida tema DNA olemasolu sigarettidel. Vangla rikkus ka teisi

uurimisprintsiibi põhimõtteid ja kogus tõendeid valesti, puudulikult.

4. Tartu Halduskohus jättis 23.10.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt on toimiku materjalidega tuvastatud kaebaja süü VSkE § 82 lg 3

rikkumises, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud hoida enda juures tubakatooteid.

Kaebaja ei ole läbiotsimise päeval juhtumi kohta selgitusi andnud ega ole seda teinud ka

hilisema distsiplinaarmenetluse käigus. Talle anti võimalus selgituste andmiseks, kuid ta

keeldus sellest. Kaebaja leidis alles 03.06.2013 esitatud vaides, et tema süü ei ole tõendatud ja

et menetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme.

Kaebaja väide, et ta ei ole sooritanud õigusrikkumist, on paljasõnaline ja ennast õigustav. Ei

ole tõenäoline, et vanglaametnikud süüdistaksid kaebajat selles, mida pole aset leidnud.

Asjakohatud on kaebaja väited, et vanglaametnikud olid tema suhtes pahatahtlikud.

Tuvastamist leidis, et vanglaametnikud J. Kälvijäinen ja A. Allik tegid oma igapäevast tööd ja

täitsid läbiotsimise käigus oma tööülesandeid.

Kaebaja ei aidanud haldusmenetluse läbiviimisele kaasa ja hakkas peale ühe kuu möödumist

sündmust vaidlustama. Kuna kaebaja ei esitanud õigeaegselt enda kaitseks ühtegi argumenti,

siis tal neid järelikult ei olnud. Ei ole usutav ega reaalne, et vanglaametnikud esitasid alusetult

kinnipeetavatele süüdistusi.

Kohus ei tuvastanud, et haldusmenetluse käigus oleks rikutud kaebaja õigusi. Kontaktisik

kuulub vanglateenistusse ning seega on tal õigus viia läbi distsiplinaarmenetlust ja selgitada

välja distsipliinirikkumise asjaolud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-le 1 ning tal

on vastavalt VSkE §-le 17 distsiplinaarkaristuse määramiseks otsustuspädevus. Rikkumiseks

ei saa pidada sama kontaktisiku poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja

distsiplinaarkaristuse määramist. Õigusaktid sellist keeldu ette ei näe.

Vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele.

Vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kohus ei tuvastanud, et vaideotsuse tegemisel

oleks rikutud menetlusnõudeid. Vaideotsus vastab haldusaktile ettenähtud vorminõuetele, on

motiveeritud ja põhjendatud. Vaideotsus iseseisvalt ei piira ega riku kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks uues

kohtukoosseisus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt vaadati halduskohtus kaebaja kaebus läbi kohtuistungil ilma

kaebaja osavõtuta. Kaebaja saatis halduskohtule taotluse 24.09.2013 kohtuistungi

edasilükkamiseks, kuna ta alustas 12.08.2013 nälgimist ja ei saanud tervislikel põhjustel

istungile tulla. Kohus ei vastanud kaebaja taotlusele kohtuistungi edasilükkamiseks ega

andnud ka teada, kas sai taotluse kätte kuigi kohtul oli vastamiseks kohustus. Kohus rikkus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 sätteid. Kaebaja ei osalenud kohtuistungil

mõjuval põhjusel, kuna nälgis kuni 16.10.2013.

6. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt ei pidanud halduskohus istungit edasi lükkama põhjusel, et kaebaja on

nälgimise tõttu liiga nõrk, kuna see ei ole kohtupraktikas käsitletav mõjuva põhjusena

istungile mitteilmumiseks.

N. Lebedev avaldas oma seisukohad distsiplinaarkorras karistamise käskkirja kohta vanglale

esitatud vaides ja vaidemenetluse kohta halduskohtule esitatud kaebuses. Seega olid

halduskohtule N. Lebedevi seisukohad teada. N. Lebedevi õigused olid kaitstud ning tema

distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid uuris halduskohus põhjalikult sõltumata asjaolust, et

N. Lebedev ise istungil ei osalenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 23.10.2013. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja vaidlustanud halduskohtu otsust sisuliselt, vaid on

leidnud, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele seetõttu, et kaebaja arvates ei rahuldanud

halduskohus õigesti tema taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks ja seega on tegemist olulise

menetlusnormi rikkumisega, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. HKMS § 143 lg 1 sätestab, et poole

või kolmanda isiku kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui talle on

asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule

teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud. Asjas puudub

vaidlus selle üle, et kaebajale oli kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud. Kaebaja esitas

halduskohtule 12.09.2013 taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, kuna ta on alustanud

näljastreiki (tl 39). Käesolevas asjas tuleb anda hinnang sellele, kas näljastreigi pidamist saab

pidada mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust kohtuistungit edasi lükata. HKMS § 150 alusel

on mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks

eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või

ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse

ilmuda ega volitada selleks esindajat. Kuigi selles sättes olev loetelu ei ole ammendav, on

kohtul võimalik ise otsustada, kas mingit muud põhjust on võimalik lugeda mõjuvaks.

Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult

mõjutada. Näljastreigi alustamine ja selle jätkamine ei saa olla selliseks põhjuseks, mida saab

lugeda mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks, kuna tegemist on olukorraga, mida

kaebaja saab ise vahetult mõjutada. Seega on halduskohus nähtuvalt kohtuistungi protokollist

pärast vastustaja esindaja seisukoha ärakuulamist (tl 43) õigesti leidnud, et puudub seaduslik

alus kohtuistungi edasilükkamiseks ja on lahendanud asja sisuliselt. Kuna kaebajal puudus

eeltoodu alusel mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks, siis ei ole halduskohus

menetlusnorme rikkunud ja kaebaja taotlus kohtuotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Alusetu on kaebaja väide, et kohus oleks pidanud teda teavitama sellest, kas ta sai kätte

kaebaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Ühestki seaduse sättest ei tulene kohtule

kohustust informeerida menetlusosalisi nende poolt saadetud dokumentide kättesaamisest.

Samuti heidab kaebaja kohtule ette ka seda, et kohus ei vastanud kaebaja taotlusele

kohtuistungi edasilükkamiseks. Ringkonnakohus peab sellega seoses vajalikuks märkida, et

kohtul puudus kohustus koheselt anda hinnang kaebaja taotlusele, kuna kohtuistungi ajaks

võisid taotluses toodud asjaolud olla muutunud ja kohus ei saanud olla kindel, et kaebaja

vaatamata oma taotlusele ei ilmu kohtuistungile. Seega on kohus õigesti lahendanud taotluse

alles kohtuistungil. 9. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest nii haldus- kui ka

ringkonnakohtus. Seoses sellega menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi