3-13-1776/95 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1776 Haldusasi VLL, VPM, NDT, VTL ja BBN kaebused Politseija Piirivalveameti kohustamiseks toitlustada kaebajaid seaduses sätestatud korras, s.o pidades silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet Menetlusosalised Kaebajad I-IV – VLL, VPM, NDT ja VTL Kaebaja V – BBN, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Valeriy Gimaev Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus Menetlustoiming Eelmenetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1776 ning jätta VLL, VPM, NDT´i, VTL ja BBN´i kaebused läbi vaatamata. 2. Kinnitada vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 464,40 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja nelikümmend senti). 3. Toimetada määrus kätte BBN´ile esindaja kaudu ning VLL´le, VPM´le, NDT´ile ja VTL´le avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse väljavõttena sissejuhatava osa, resolutsiooni ja selgitused. Selgitused Määrus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. BBN´ile loetakse määrus kättetoimetatuks esindajale kätteandmisest arvates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VLL, VPM, NDT, VTL ja BBN esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused selle peale, et Politseija Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskus ei taga piisavas koguses toitu. Kohus

3-13-1776 2(4) liitis haldusasjad ühte menetlusse ja tõlgendas kaebajate nõudeid selliselt, et nad soovivad kohustada PPA-d toitlustama kaebajaid seaduses sätestatud korras.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.03.2014 otsusega VLL, VPM, NDT, VTL ja BBN kaebused ning kohustas PPA-d toitlustama kaebajaid ajal, kui kaebajad viibivad PPA kinnipidamiskeskuses, viisil, et kaebajatele on tagatud toidunormina 2700–3100 kcal ööpäevas.

3. PPA esitas 15.04.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta VLL, VPM, NDT’i, VTL ja BBN’i kaebused rahuldamata.

4. Tallinna Ringkonnakohus nõudis 02.01.2015 määrusega PPA-lt andmeid kaebajate viibimiskoha ja kontaktandmete kohta ning BBN´i esindajalt seisukohta asja edasise menetlemise vajalikkuse kohta.

5. PPA teatas 09.01.2015 Tallinna Ringkonnakohtule, et käesolevaks ajaks on kõik kaebajad Eestist lahkunud. VLL vabastati kinnipidamiskeskusest 23.05.2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 24 lg 11 alusel; VPM vabastati kinnipidamiskeskusest 28.07.2014 VSS § 24 lg 11 alusel; NDT vabastati kinnipidamiskeskusest 23.05.2014 VSS § 24 lg 11 alusel; VTL vabastati kinnipidamiskeskusest 09.05.2014 VSS § 24 lg 11 alusel. Kõik isikud allutati järelevalvemeetmetele ja suunati Põhja-Tallinna linnaosas asuvasse sotsiaalhoolekandeasutusse, kus nad ööbisid mitu päeva ja lahkusid sealt teadmata suunas. PPA andmetel võisid nad võtta ühendust oma smugeldajatega, kes aitasid neil lahkuda riiki, kuhu nad algselt (enne kinnipidamist Eesti Vabariigis) plaanisid sõita. Ent isikute täpset viibimiskohta PPA-le teada ei ole.

6. BBN´ile riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Valeriy Gimaev leiab 09.01.2015 avalduses ringkonnakohtule, et esineb alus jätta BBN´i kaebus läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus tegi otsuse, millega kohustas vastustajat suurendama BBN´i toiduportsjone kinnipidamiskeskuses. Kogutud andmetel tuvastas määratud esindaja, et BBN ei asu enam kinnipidamiskeskuses ega ka Eestis. Seega ei ole enam võimalik täita BBN´i esitatud nõuet ka juhul, kui ringkonnakohus peaks halduskohtu otsuse jõusse jätma. Määratud esindajal puuduvad andmed, kas BBN soovib tulevikus esitada hüvitamisnõuet või mitte, kuna BBN ei ole esindajale sellist tahet avaldanud. BBN´iga ei ole võimalik ühendust võtta, kuna tema asub Vietnamis ning esindajal puuduvad BBN´i kontaktid. Samas BBN´il on esindaja kontaktid olemas, kuid BBN ei ole esindajaga ühendust võtnud. Selles olukorras esindaja nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et kuna BBN ei olnud oma õiguste kaitsmisel aktiivne, siis BBN´il puudub tahe esitada tulevikus kahju hüvitamise nõuet.

7. BBN´ile riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Valeriy Gimaev esitas 09.01.2015 ühtlasi ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 507,60 eurot (s.h käibemaks).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks enne asja sisulisele läbivaatamisele asumist kontrollida, kas kaebuse eesmärgi saavutamine on praegusel ajal võimalik. Kaebuse esitamise ajal viibisid kaebajad kinnipidamiskeskuses. Kaebuse eesmärgiks oli saada rohkem toitu. PPA 09.01.2015 esitatud andmetel on kaebajad tänaseks kinnipidamiskeskusest vabastatud ja Eestist lahkunud.

9. HKMS § 158 lg 2 ls 1 ja § 198 kohaselt teeb ringkonnakohus asjaolud kindlaks ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga, vt Riigikohtu 20.03.2013 otsuse nr 3-3-1-64-12 p 36. Eriti

3-13-1776 3(4) oluline on võtta muutunud asjaolusid arvesse kohustamisnõude puhul, kuna soovitava ettekirjutuse tegemine ei pruugi olla kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu enam võimalik (vt Riigikohtu 03.06.2013 otsuse nr 3-3-1-13-13 p 11). Riigikohus selgitas 24.04.2012 otsuse nr 3- 3-1-1-12 p-s 20, et kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu; vangistusega seotud asjades näiteks juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või vahistatust on saanud kinnipeetav. Need seisukohad on analoogia alusel kohaldatavad ka praeguses asjas. Praegusel ajal ei ole enam võimalik jõustada ja täita kohtuotsust, millega pannakse PPA-le kohustus tagada VLL, VPM´le, NDT’ile, VTL´le ja BBN’ile toidunormina 2700–3100 kcal ööpäevas. Aktuaalsuse kaotanud kaebuste menetlemine pole eesmärgipärane ning need tuleb jätta HKMS § 121 lg 2 p 2, § 151 lg 2 p 1, §

155 lg 3, § 185 lg 1 ja § 200 p 5 alusel läbi vaatamata.

10. Riigikohus märkis 14.12.2009 otsuse nr 3-3-1-77-09 p-s 12: „Halduskolleegium leiab, et kohtutel lasub selgitamiskohustus ka siis, kui ilmneb, et kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude (näiteks kinnipeetavast kaebaja vanglast vabanemine) tõttu ei oleks vastustajal kaebuses esitatud kohustamisnõuet enam võimalik täita ja kaebus tuleks pelgalt sellel põhjusel jätta rahuldamata. Sellises olukorras võib kohus anda kaebajale võimaluse nõuet täpsustada või muuta, näiteks minna kohustamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kui kaebaja näitab ära põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning selgitada kaebajale nõude täpsustamata või muutmata jätmise tagajärgi.“ Kuna kaebajad ei viibi enam kinnipidamiskeskuses ja nende sinna naasmine on pelgalt hüpoteetiline, siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa nende kui kinnipeetavate õiguste kaitsmisele tulevikus (Riigikohtu 24.05.2014 otsuse nr 3-3-1-8-14 p 11). Teoreetiliselt võiks põhjendatud huvina tulla kõne alla soov esitada tulevikus riigi vastu kahjunõue piisava toitlustuse mittevõimaldamisega põhjustatud inimväärikuse rikkumise või tervise kahjustamise eest (RVastS § 9 lg 1), kuid taolise kahjunõude esitamine eeldaks isiku aktiivsust oma õiguste kaitsel. HKMS §

28 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline teatama kohtule oma aadressi ja sidevahendite andmete muutumisest kohtumenetluse kestel. Kuna kaebajad ei ole seda teinud ega esitanud kohtule mistahes muid avaldusi, võib sellest järeldada, et nad on kaotanud asja vastu huvi. Kaebaja huvi kaotust eeldab ka BBN´ile riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Valeriy Gimaev. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei pea kohus menetlema (vt HKMS § 151 lg 2 p 2), kuna kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda huvi ja tahtmist (HKMS § 2 lg 3). Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks ega õigustatuks hakata omal initsiatiivil otsima Vietnamist või smugeldamise sihtkohast taga kaebajaid, kes on pärast väljasaatmiskeskusest vabanemist Eestist teadmata kohta lahkunud oma kontaktandmeid riigile jätmata.

11. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 22 sätestatud vorminõuetele. Taotlusele ei ole lisatud esindatava arvamust, kuid seda ei saagi nõuda, kuna isiku asukoht on teadmata ja oma advokaadiga pole ta ise kontakti võtnud. Ringkonnakohus peab apellatsioonimenetluses advokaadi põhjendatud ajakuluks taotluses märgitud 4,5 tundi. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus kindlaks advokatuuri juhatuse kinnitatud korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Seega on 2014 aprillis-mais tehtud toimingute eest näidatud õigesti tasu suuruseks 3,5h×30×1,5=315 eurot, kuna sel ajal kehtinud advokatuuri juhatuse kehtestatud korra p 49 kohaselt oli poole tunni tasu

30 eurot ehk tunni tasu 60 eurot ning advokatuuri kantsleri 07.06.2013 esildise tõttu kohaldus praegusel juhul korra p 15 järgi koefitsient 1,5. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et advokatuuri juhatuse 30.09.2014 otsusega alates 01.11.2014 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ lisas „Esindaja tasumäärad halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses“ ei sisaldu enam haldusasjades riigi õigusabi osutamise eest advokatuuri kantsleri esildisel tasule lisakoefitsiendi 1,5 lisamise võimalust. Seetõttu tuleb 2015

3-13-1776 4(4) sooritatud toimingute eest vähendada tasu suurust ja taotletud 1h×36×1,5=108 euro asemel kinnitada tasu suuruseks 1h×36=72 eurot, arvestades „Esindaja tasumäärade halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses“ p 9, mille kohaselt kehtib alates 01.11.2014 haldusasjades poole tunni tasumäär 36 eurot. Tasu suuruseks määratakse seega 315+72=387 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 77,40 eurot ehk kokku 464,40 eurot.

12. Kuna kaebajate elukohta pole registrisse kantud ning nende viibimiskoht ja kontaktid on kohtule teadmata, politseile on nende asukoht teadmata ning nad on suure tõenäosusega Eestist lahkunud, ei ole võimalik neile kaebajatele, kellel ei ole esindajat, määrust kätte toimetada muul viisil kui avalikult vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks