3-14-51252/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51252 Haldusasi Betepok OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Betepok OÜ, volitatud esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Betepok OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11. veebruaril 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet kontrollis 25.03.2013 teate nr 12.2-3/15354-1 alusel Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuspärasust.

2. Maksuja Tolliamet koostas 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13, milles otsustas suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013 käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 127 750 euro võrra, suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 25 550 eurot võrra; suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu 25 550 euro võrra; suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud kauba ühendusesisest soetamist 62 750 euro võrra; tagasi nõuda alusetult tagastatud maksustamisperioodi veebruar 2013. a enammakstud käibemaksu summas 12 817,48 eurot; määrata veebruar 2013 käibedeklaratsioonil tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 182,52 eurot. Maksuotsusega kohustati kokku Betepok OÜ-d tagastama ja juurde tasuma käibemaksu summas 13 000 eurot.

Maksuotsuse kohaselt ei ole Betepok OÜ soetanud veebruaris 2013 sõiduautot Mercedes-Benz ML

350 Bluetec 4Matic mitte osaühingult (OÜ) Inchcape Motors Estonia, vaid soetas selle ise vahetult ühendusesiseselt müüjalt Saksamaalt. Sõiduki soetamise tehingute ahel ei vasta selle tegelikule majanduslikule sisule. Kuigi dokumentidest ilmneb, nagu oleks OÜ Inchcape Motors Estonia soetanud nimetatud sõiduauto OÜ-lt Isocom, oli sõiduki tegelikuks müüjaks OÜ-le Inchcape Motors Estonia Betepok OÜ. Sõidukiga tehtud tehingute ajavahemikud olid lühikesed ning sõiduk vahetas omanikku tavapäratult kiirelt, eriti arvestades asjaolu, et tegemist oli hinnalise luksussõidukiga. Väidetav

2(8) tehingute jada oli ette planeeritud. Väidetav tehingute ajaline järgnevus ei ole eluliselt usutav. OÜ Inchcape Motors Estonia tegi Betepok OÜ-le hinnapakkumise enne, kui OÜ Inchcape Motors Estonia ja Isocom OÜ vahel sõiduki ostu-müügileping sõlmiti. OÜ Isocom endise juhatuse liikme Roman Safonovi selgituste kohaselt organiseeris kogu sõiduki soetusega seotud protsessi Betepok OÜ juhatuse liige Nikolai Narsutdinov, kes leidis ostuks sobiva sõiduki ja suhtles soetusega seotud küsimustes ise sõiduki müünud Saksamaa ettevõttega. Roman Safonovi selgituste kohaselt tõi Nikolai Narsutdinov sõiduki Saksamaalt Eestisse ning viis selle OÜ-sse Inchcape Motors Estonia, et saaks selle ise osta. Väidetav sõiduki soetaja Jelena Bobrihhina, kes oli OÜ Isocom endine seaduslik esindaja, ei tea sõiduki soetamisega seotud üksikasju ega tehingute üldist eesmärki. Jelena Bobrihhina viibis ühel korral Saksamaal sõidukite müügiesinduses dokumente allkirjastamas, kuid ta ei ole kindel, milliseid dokumente ta allkirjastas. Jelena Bobrihhina sõnul on ta sõidukit näinud ühe korra, kuid see ei ole tema valduses olnud. OÜ Isocom on reaalselt mittetegutsev variettevõte. OÜ Isocom endised juhatuse liikmed Roman Safonov ja Jelena Bobrihhina on elukaaslased, kes on Betepok OÜ juhatuse liikme Nikolai Narsutdinovi ühised tuttavad. Betepok OÜ on kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonil jätnud deklareerimata kaks tehingut (sõiduki ühendusesisese soetuse ning müügi OÜ-le Inchcape Motors Estonia) ning saanud seeläbi maksueelise. Vormistatud dokumendid ei tõenda tehingute tegelikku toimumist.

3. Betepok OÜ esitas Maksuja Tolliametile 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 kehtetuks tunnistamiseks vaide, milles leidis, et maksuotsuse resolutsioon on ebaselge, piisavalt põhjendamata, vastuolus tegelike asjaoludega. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid ebaõigelt ning viivitanud tagastusnõude täitmisega. Maksuotsus on vastuolus ka Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga.

4. Maksuja Tolliamet jättis 26.05.2014 vaideotsusega nr 6-1/2172-2 Betepok OÜ vaide rahuldamata. Vaide lahendaja nõustus maksuotsuses toodud järeldustega. Maksuotsuse andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 nõudeid ning maksuotsus on selge ja üheselt mõistetav. Viidatud otsuse resolutiivosa on selge. Selle otsuse tulemina on Betepok OÜ-d kohustatud maksuotsusega tagastama ja juurde tasuma käibemaksu kokku summas 13 000 eurot (12 817,48 + 182,52). Maksuhaldur ei ole rikkunud käibemaksuseaduse § 34 lg-t 2, kuna maksuhaldur oli täitnud Betepok OÜ veebruari 2013. a käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude 09.05.2013, vabastades tagastusnõude summa maksukohustuslase ettemaksukontole. Maksuotsusega määrati lõplikult kindlaks Betepok OÜ maksukohustus ning nõuti maksukohustuslaselt alusetult tagastatud käibemaksu tagastamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 107 lg 4 sätestab maksuhalduri õiguse nõuda tagastatud maksusumma tagasi, kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus. Maksuotsus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt tuvastanud, et sõiduki tegelikuks ostjaks ja müüjaks ei olnud OÜ Isocom vaid Betepok OÜ. Asja materjalidest nähtub, et Isocom OÜ jättis maksuhalduri korralduse teabe andmiseks täitmata, kuid Jelena Bobrihhina 30.10.2012 seletuste kohaselt viibis ta koos Nikolai Narsutdinoviga Saksamaal üksnes selleks, et allkirjastada autode müügiesinduses dokumente. Maksuhaldur on täitnud maksuotsuse tegemisel omapoolse tõendamiskoormise. Maksuotsus on õiguspärane ja nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt motiveeritud.

5. Betepok OÜ esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 09.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15354-13 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Maksuja Tolliamet on rikutud oluliselt HMS § 55 lg-s 1 sätestatut, kuna maksuotsusest jääb ebaselgeks, kas ja millise summa on maksukohustuslane kohustatud tasuma. Maksuotsuse sõnastusest nähtub, et maksukohustuslane on väidetavalt tagastanud 13000 eurot ning kohustatud juurde tasuma 13000 eurot ehk sisuliselt peab tegema ümber deklaratsioonid, kuid seejuures mingit reaalselt täiendavat maksukohustust maksukohustuslasel ei teki. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur rõhutanud sõnu, et maksusumma tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul. Samuti jääb maksuotsusest selgusetuks, kas kaebaja on kohustatud seega tasuma täiendavalt 0 eurot 30 kalendripäeva jooksul ning juhul, kui ta seda ei tee, siis järgnevad sanktsioonid.

3(8)

2. Maksuotsus on õigusvastane. Maksuhaldur ei ole hinnanud kogutud tõendeid kogumis ega objektiivselt, mis on tinginud ebaõigete järelduste tegemise ja sisuliselt ebaõige maksuotsuse. Vastustaja seisukoht, et sõidukit ei ole soetanud Saksamaalt mitte OÜ Isocom, vaid Betepok OÜ otse, on ebaõige. Kõik menetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad, et tehingu teostasid OÜ Isocom ja OÜ Inscoape Motors Estonia, sh kinnitab sellise tehingu toimumist ka Saksamaal olev sõiduki müüja. Jääb arusaamatuks, miks on maksuhaldur võtnud maksuotsuse koostamise aluseks pelgalt OÜ Isocom juhatuse liikme hilisema paljasõnalise väite, jättes kõrvale kõik muud tõendid. OÜ Isocom juhatuse liikmete poolt vastavasisulise väite esitamise ajal olid OÜ Isocom juhatuse liikmete ja Betepok OÜ vahelised suhted halvenenud. Samuti olid OÜ Isocom juhatuse liikmed kriminaalselt karistatud ning kandsid tingimisi vangistust maksupettuste toimepanemise eest (vt kriminaalasi nr 1-10-16180). Kaebaja väiteid kinnitavad nii sõidukite müüja Inscape Motors Estonia OÜ kui ka vahendajate selgitused ning ka muud kirjalikud dokumendid, samuti ka Saksamaalt Maksuja Tolliameti päringule vastuseks saadud teave. Jelena Borohhinna soetas sõiduki OÜ Isocom nimel, registreeris selle nähtuvalt ARK-i dokumentidest OÜ Isocom nimele. OÜ Isocom on ka eelnevalt soetanud sõidukeid Saksamaalt. Maksuhaldur ei selgitanud menetluses välja OÜ Isocom esindajatelt, kas sõiduki eest tasuti käibemaksu, kuigi see oli arvele märgitud.

3. Väited, nagu OÜ Isocom näol oleks tegemist variäriühinguga, on kummastavad. Äriühingul maksuvõla olemasolu või maksukohustuste nõuetekohasest täitmata jätmisest ei saa otseselt vastavasisulist järeldust teha. Isocom OÜ tasus sõiduki eest ja soovis selle müügilt teenida kasumit ning seega kandis majandustegevusega seoses kulusid. Jääb selgusetuks, miks on maksuhaldur lubanud Isocom OÜ-le deklaratsioonide kergekäelist parandamist, soosides edasist petmist. R. Safonov jätkab oma äritegevust OÜ-s Isocom Trade ning on tegutsenud ka OÜ-s Isocom Baltic, kuid ka selle äriühingu etteotsa on seatud välismaine isik Raimond Vlasenko, kes on hetkel OÜ Isocom juhatuse liige. Ka on R. Safonov müünud sõidukit portaali Auto24 kaudu. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et OÜ-st Isocom on rahalised vahendid maksuvabalt välja viidud. Maksuhaldur on asunud vastuolus hea halduse põhimõtte ja MKS §-ga 10 nõudma sisse maksuvõlga kaebajalt, tolereerides R. Safonovi õigusvastast käitumist.

4. Maksuotsusest jääb selgusetuks millisel õiguslikul alusel kvalifitseeris maksuhaldur tehingud ümber, kas selleks oli MKS § 83 lg 4 või § 84. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et tehingutel puudus tegelik majanduslik sisu. Kaubad saadi ja nende eest tasuti. Majandusliku sisu seisukohast ei olnud oluline, kuidas sõiduki soetamine toimus ja kes selles osales. Isocom OÜ juhatuse liikmete antud seletused ei saa vabastada osaühingut käibemaksu tasumise kohustusest. Betepok OÜ ei saanud maksueelist. Maksueelis tekkinuks siis, kui seaduse järgi puuduks õigus nende tehingute alusel käibemaksu maha arvata või kui kaebaja oleks käibemaksu omastanud. Maksueelist ei ole saadud ka võrdluses kauba soetamisega teise liikmesriigi käibemaksu kohustuslaselt. Ka ei ole maksuhaldur tuvastanud pettust ning seda, kas Betepok OÜ teadis või pidi teadma sellest toimepandud pettusest. Maksuotsus on vastuolus Euroopa Liidus kehtiva seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktikaga (Euroopa Kohus 21.02.20106 otsus kohtuasjas C-255/02: Halifax jt, 22.03.2013 otsus kohtuasjas nr C-153/11: Klub OOD), kuna maksuotsuses ei ole tuvastatud pettust, mille tagajärjel on riigile laekunud vähem makse ega ka muid asjaolusid, mis õigustaksid kuritarvitamise etteheidet. Kaebaja on teinud oma majandustegevuse raames tehinguid, mille mõttekust ei pea kahtluse alla seadma.

5. Jelena Bobrihhina ja Roman Safonovi maksuhaldurile antud ütlused on valed ning neid ei saa võtta aluseks maksusumma määramiseks, kuna need on vastuolus varasemate ütlustega, milles Jelena Bobrihhina kinnitas, et ta tellis sõiduki ja viis selle ise Saksamaalt ära. Ka nähtub Saksamaalt saadetud dokumentide kuupäevadest, et 17.01.2013 on tehtud OÜ-le Isocom pakkumine müügitingimustega, mille on allkirjastanud Jelena Bobrihhina. 22.01.2013 on Jelena Bobrihhina allkirjastanud sõiduki üleandmisakti ja sõiduki vastu võtnud. Seega on Jelena Bobrihhina olnud Saksamaal rohkem kui ühe päeva, kuigi maksuhaldurile antud ütlustes väitis ta vastupidist. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid kallutatult ja esitanud kohtule valikuliselt.

6. Maksuhaldur on rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud tagastusnõude täitmise kontrolli tähtaega. Maksuhalduril on võimalik seoses tagastusnõude kontrollimisega pi-

4(8) kendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel maksutud summa tagasinõudmine võib osutuda võimaltuks ja juhul, kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Maksukohustust suurendavat otsust ei tehtud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, samuti ei pikendanud maksuhaldur korrektselt läbiviidava menetluse tähtaega. Seega hoidis maksuhaldur pärast tähtaja möödumist alusetult kinni maksukohustuslase raha, mistõttu tuleb tal tasuda lisaks enammakse tagastamisele kaebajale ka intresse. Maksuhaldur rikkus maksukorralduse seaduse § 10 lg-t 10 ning häiris pahatahtlikult kaebaja majandustegevust, pikendades alusetult tagastusnõude täitmise tähtaega KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtajast kauemaks ajaks.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb 26.05.2014 vaideotsuses nr 6-1/2172 esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole terve menetluse kestel toonud välja ühtegi sisulist asjaolu või tõendit, mis lubaks maksuotsusega võrreldes vastupidistele seisukohtadele asuda. Kaebaja on küll väitnud, et tehingute toimumine on tõendatud, kuid ei ole lükanud oma seisukohtadega ümber maksuotsuses toodud väiteid ning esitanud selle kohta selliseid tõendeid, mis tooks kaasa MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse ülemineku maksuhaldurile.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja väited ei kummuta maksuotsuses esitatud seisukohti.

8. Käesolevas asjas on kaebuse esemeks maksuotsuse tühistamise nõue. HMS § 58 sätestab, et menetlusja vorminõuete rikkumine saab kaasa tuua haldusakti tühistamise üksnes sellisel juhul, kui rikkumise tõttu tuleks anda teistsugune haldusakt. Küsimus sellest, kas maksuhaldur on rikkunud tagastusnõude täitmise kontrolli tähtaega, ei ole käesolevas asjas oluline, kuna see ei mõjuta sisulist vaidlust, kas kaebajale tuleb täiendav maks määrata või mitte. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud nõudeid alusetult kinnipeetud enammakselt intresside maksmiseks, vaid üksnes maksuotsuse tühistamise nõude.

Sealjuures ei tooks tagastusnõude menetluse läbiviimise tähtaja möödumine kaasa ka tagajärge, et tagastusnõude osas ei tohi enam kontrolli läbi viia ega maksu määrata. Tagastusnõude kontroll on menetlus, kus maksuhaldur peab isiku vara seaduses sätestatud aja jooksul kinni, et kontrollida tagastusnõude olemasolu. Juhul, kui maksuhaldur ei tuvasta seaduses sätestatud aja jooksul asjaolusid, mis tingiksid tagastusnõude aktsepteerimata jätmise, tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu ning maksukohustuslasel on võimalik nõuda tagastusnõude täitmist. MKS § 107 lg 4 sätestab, et kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Ka Riigikohus on 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 punktis 18 selgitanud, et tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksu ning kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida, tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus.

Vaideotsuses on maksuhaldur kirjeldanud, et tagastusnõude kontroll lõppes tagastusnõude täitmisega, mille tõttu tagastati kaebajale ka enammakstud käibemaks. Tagastusnõude täitmine ei takista aga sama perioodi osas täiendava kontrolli tegemist.

5(8)

9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on ebaselge, kas ja millise summa peab kaebaja maksuotsuse täitmiseks tasuma.

Kohtul maksuotsuse pinnalt ebaselgust ei teki. Maksuotsuse resolutsioon, et kaebaja peab tagastama ja juurde tasuma käibemaksu kokku 13 000 eurot, on selge ja arusaadav. Isegi kui kaebajale on arusaamatu, miks teda kohustatud teda korraga nii tagastama kui ka juurde tasuma, siis hõlmavad need tegevused endast siiski kokku ühte tegevust – kaebaja peab maksma maksuotsuse täitmiseks 13 000 eurot.

Maksuotsuse eelnevad resolutsiooni punktid on järgmised:

1. suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013 käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 127 750 euro võrra;

2. suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 25 550 eurot võrra; 3.

3. suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu 25 550 euro võrra;

4. suurendada Betepok OÜ poolt veebruar 2013. a käibedeklaratsioonil deklareeritud kauba ühendusesisest soetamist 62 750 euro võrra;

5. tagasi nõuda alusetult tagastatud maksustamisperioodi veebruar 2013. a enammakstud käibemaksu summas 12 817,48 eurot;

6. määrata veebruar 2013 käibedeklaratsioonil tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 182,52 eurot.

Samad arvud on kajastatud ka maksuotsuse lisas 1, käibemaksu arvestamise metoodikas (tl 146). maksuotsusest nähtub, et kaebajale on juba tagastatud veebruar 2013. a enammakstud käibemaks summas 12 817,48 eurot (p 5), millele on juurde määratud veebruar 2013 eest tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 182,52 eurot – kokku 13 000 eurot. Maksuotsusest ei nähtu mingil määral, nagu kaebaja oleks juba maksuotsuse vastavas ulatuses täitnud ehk 13 000 eurot maksuhaldurile tagastanud.

10. Poolte vaheliseks peamiseks vaidlusküsimuseks on, millises ahelas on toimunud Saksamaalt sõiduki Mercedes-Benz ML 350 Bluetec 4Matic (edaspidi sõiduk) soetamine. Kaebaja on deklareerinud, et sõiduk on müügitehingute tulemusel liikunud järgmiselt: Saksamaa
OÜ Isocom
OÜ Inchcape Motors Estonia
kaebaja. Maksuhaldur leiab maksuotsuses, et sõiduk on liikunud järgmiselt: Saksamaa
kaebaja
OÜ Inchcape Motors Estonia ehk OÜ Isocom ei ole tehingutes tegelikult osal enud ning sõiduki on Saksamaalt soetanud kaebaja ise.

Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et kui nimetatud dokumendid ja tehingupooled tehingu toimumist kinnitavad, ei võiks maksuhaldur tehinguga seotud asjaolusid kontrollida ega poolte väiteid ümber lükata. Siis kui maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase poolt maksupettuse toimepanemises, läheb tõendamiskoormis läheb üle maksukohustuslasele (MKS §

150 lg 1, Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13). Asjas ei ole vaidlust selles, et tehingu toimumist kaebaja näidatud viisil tõendavad arved, tehingute kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning ka kaebaja kinnitus. Samuti kinnitab Saksa automüüja ja OÜ Inchcape Motors Estonia tehingute toimumist OÜ-ga Isocom. OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused selgesõnaliselt tehingu toimumist ei kinnita, arvestades J. Bobrihhina eitusi ning

R. Safonovi ebamääraseid ütluseid.

6(8)

Maksuhaldur leiab, et tehingud OÜ-ga Isocom on olnud üksnes vormilised ning tegelikult OÜ Isocom asemel tehingute ahelas osalenud kaebaja järgmiste asjaolude tõttu:

- OÜ Inchcape Motors Estonia teabe kohaselt tutvustas kaebaja esindaja OÜ Isocom esindajaid. OÜ Inchcape Motors tegi kaebajale hinnapakkumise 29.01.2013, samas, kui OÜ Isocom väljastatud arve ja OÜ-ga Inchcape Motors Estonia sõlmitud müügilepingu kuupäevaks on 07.02.2013. Sõiduk ei olnud tegelikult OÜ-s Inchcape Motors Estonia komisjonimüügis;

- sõidukiga tehtud tehingute ajavahemikud on lühikesed ja sõiduk vahetas omanikku tavapäratult kiirelt, arvestades, et tegu on luksussõidukiga;

- OÜ Isocom juhatuse liikme R. Safonovi kohaselt korraldas kogu soetamisprotsessi kaebaja juhatuse liige, eesmärgiga sõiduk ise osta;

- OÜ Isocom juhatuse liige J. Bobrihhina ei tea sõiduki soetuse detaile ega tehingute eesmärki. Isik ei tea, mis dokumente ta allkirjastas ning on sõidukit näinud üksnes ühel korral;

- OÜ Isocom on ettevõtlusega mittetegelev variühing;

- Kaebaja juhatuse liige N. Narsutdinov on varem Saksamaalt sõidukeid soetanud, mistõttu saanuks ta sõiduki ka ise soetada;

- Isocom OÜ juhatuse liikmed on elukaaslased, kes on isiklikult tuttavad kaebaja juhatuse liikmega.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludega on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja on toime pannud maksupettuse, millega on tõendamiskoormis läinud üle maksukohustuslasele. Kohus möönab, et maksuotsuses ei ole kaebaja tegevuse kirjeldamisel kasutatud sõna „(maksu)pettus“. Küll aga on sama järelduse summeerinud kontrollakti alusel maksuhalduri väitena kaebaja ise – „Kontrollakti põhjal ongi maksuhaldur Roman Safonovi ütlusi uskudes jõudnud järeldusele, et OÜ Isocom ei ole üldse tehingutega seotud ja Betepok OÜ on korraldanud käibemaksupettuse“ (maksuotsuse lk 7). Maksuotsuses on korduvalt ära näidatud, et kaebaja oli vaidlusaluse skeemi keskseks korraldajaks ja täideviijaks ning tegutses seega tegelike tehingute varjamisel ja maksueelise saamisel teadlikult ja tahtlikult (näiteks lk 2 ja 4). Maksuotsuses ei ole tuginetud kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisele, vaid asjaolule, et kaebaja soetas sõiduki Saksamaalt OÜ Isocom asemel ise. Tegeliku tehingu varjamine variisiku kaudu saab olla oma olemuselt üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Sõna „maksupettus“ ei ole oma olemuselt n.ö võlusõna, mille maksuotsusest puudumisel tuleks maksuotsus tühistada.

11. Kaebaja leiab erinevalt vastustajast, et kõik kogutud tõendid viitavad sellele, et sõiduki soetas Saksamaalt OÜ Isocom, mitte kaebaja. OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused tuleb ebausaldusväärsetena kõrvale jätta.

Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Maksuotsuses ei ole tuginetud üksnes OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlustele, vaid ka muudele faktilistele asjaoludele – OÜ Inchcape Motors Estonia selgitustele ja dokumentaalsetele tõenditele. Kuigi dokumentide kohaselt on OÜ isocom juhatuse liige J. Bobrihhina allkirjastanud sõiduki soetamisega seotud dokumendid, on ta 30.10.2013 ütlustes (tl 67

jj) tehingute tegemise tahet ja tehingute sisu teadmist selgelt eitanud – ütluste kohaselt puudub J. Bobrihhinal igasugune teave tehingute sisu kohta ja tehingute tegemist ja muid toiminguid suunas Nikolai (Narsutdinov). Seda, et tehingute tegemist juhtist varjatult kaebaja juhatuse liige, nähtub ka muudest asjaoludest, mida kaebaja ei ole maksuega kohtumenetluses selgitanud ega ümber lükanud:

- Sõiduk müüdi OÜ-le Inchcape Motors Estonia 07.02.2013 (arve tl 58, leping tl 59), samas kui OÜ Inchcape Motors Estonia tegi kaebajale sõiduki ostmiseks pakkumise juba varem, 29.01.2013 (tl 56) ja arve 06.02.2013 (tl 54). Sh on OÜ Inchcape Motors Estonia kinnitanud, et sõiduk ei olnud komisjonimüügis (tl 57). Need asjaolud on vastuolus N. Narsutdinov ütlustega, et sõiduk oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia müügis (tl 63 pöördel);

- Kaebaja juhatuse liige N. Narsutdinov tutvustas omavahel OÜ Isocom ja OÜ Inchcape Motors Estonia esindajaid, olles seega tehingute initsiaatoriks (OÜ Inchcape Motors Estonia selgitused tl

7(8) 57, R Safonovi selgitused tl 61). Need selgitused on vastuolus N. Narsutdinov ütlustega, et sõiduki oli OÜ-s Inchcape Motors Estonia OÜ Isocom müüki pandud, kui tal sõiduki ostmiseks huvi tekkis (tl 63 pöördel).

Kohus leiab, et müügiahel on kaebaja juhatuse liikme ja J. Bobrihhina allkirjastatud dokumentide andmete alusel võimalik kujundada kaebaja soovitud viisil; ning täiendavaid dokumente ning OÜ Isocom juhatuse liikmete ja OÜ Inchcape Motors Estonia selgituse alusel võimalik kujundada maksuhalduri viidatud viisil. Kohus leiab, et N. Narsutdinovi ja OÜ Isocom juhatuse liikmete ütluste ning OÜ Inchcape Motors Estonia selgituste ja müügiahela dokumentide vastuolusid (müügipakkumise tegemine enne sõiduki soetamist ilma kindla ostjata) ei ole võimalik kõrvaldada nii, et lugeda kõik ütlused ja selgitused usaldusväärseks. Vastuolu J. Bobrihhina ütluste ja tema allkirjastatud dokumentide vahel on kõrvaldatav samade ütlustega, mille kohaselt J. Bobrihhina üksnes allkirjastas dokumente ega tutvunud nende sisuga. Dokumentide mehhaanilisest allkirjastamisest ei saa järeldada isiku tegelikku tahet tehingusse astuda. Ka kaebaja viidatud vastuolu, et J: Bobrihhina on kinnitanud Saksamaal viibimist ühe päeva jooksul, samas kui tema poolt on allkirjastatud 17.01.2013 OÜ-le Isocom tehtud hinnapakkumine (tl 177) ja 22.01.2013 allkirjastatud üleandmisakt (tl 177 pöördel) on kõrvaldatav asjaoluga, et hinnapakkumisest ei nähtu, millal see on allkirjastatud.

J. Bobrihhina ütlustega on kooskõlas ka see, et hinnapakkumine allkirjastati sõiduki vastuvõtmisega samal päeval.

Pärast J. Bobrihhina ütluste ja tema allkirjastatud dokumentide vahel vastuolu kõrvaldamist on omavahel kooskõlas ka kõik muud maksuasjas kogutud dokumendid, v.a N. Narsutdinovi ütlused. Kui pidada N. Narsutdinovi ütluseid usaldusväärseks, tuleks jätta vastuolude kõrvaldamise võimatuse tõttu kõrvale OÜ Isocom juhatuse liikmete ütlused ning OÜ Inchcape Motors Estonia selgitused. Samuti jääb sellisel juhul ikkagi kõrvaldamata vastuolu, et N. Narsutdinovi ütluste kohaselt oli sõiduk OÜ-s Inchcape Motors Estonia müügis, samas kui dokumentide alusel tehti kaebajale sõiduki ostmiseks pakkumine juba enne OÜ Inchcape Motors Estonia poolt sõiduki soetamist. Eluliselt ei ole usutav, et sõiduk sai olla enne (s.o enne 29.01.2013) poes müügis, nagu selgitas N. Narsutdinov, kui pood ei olnud veel sõidukit soetanudki.

Seega on N. Narsutdinovi ütluseid arvestades ebausaldusväärsed teised ütlused, millest näiteks OÜ Inchcape Motors Estonia selgituste ebausaldusväärseks pidamist ei ole kaebaja mingil määral põhjendanud. Vastupidiselt – üksnes N. Narsutdinovi ütluste usaldusväärsuses kaheldes sobivad ülejäänud tõendid, sh selgitused ja ütlused omavahel kogumis kokku, kinnitades seega maksuhalduri seisukoha õigsust. Eluliselt ei ole usutav, et üksnes N. Narsutdinov on andnud tõeseid ütluseid ning teiste isikute ütlused ja selgitused on ebaõiged. Märkida tuleb, et ka üksnes kaebaja juhatuse liige on vaidlusaluse maksuotsuse suhtes huvitatud isikuks, sealjuures kui OÜ-l Inchcape Motors Estonia puudub igasugune ajend valesid selgitusi anda.

Kaebaja leiab, et OÜ Isocom juhatuse liikmete ütluseid tuleb pidada ebausaldusväärseks, kuna R. Safonov on kriminaalkorras maksupettuse eest karistatud. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Varasem kriminaalkaristus maksupettuse toimepanemises võib äratada küll isiku ütluste usaldusväärsuses kahtlust, kuid käesolevas asjas on ütlused kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega, erinevalt N. Narsutdinovi ütlustest. Varasem kriminaalkaristus ei takista isiku ütluste usaldusväärsuse hindamist kogumis teiste tõenditega ega kinnita, et seega on kõik isiku ütlused tulevikus igas maksumenetluses ebausaldusväärsed.

12. Kaebaja väidab, et kummastavad on väited, et OÜ Isocom on variühing ja sellist järeldust ei saa teha üksnes maksude maksmata jätmisest.

Maksuotsuse sissejuhatuse kohaselt on selle lahutamatuks lisaks ka kontrollakt. Kontrollakti punktis 3.4 (tl 72 pöördel) on maksuhaldur kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu on vastustaja jõudnud järeldusele, et tegemist on variühinguga, tuginedes lisaks maksuvõlgnevustele ka muudele asjaolude-

8(8) le. Kohus möönab, et variühinguks olemist ei saa järeldada üksnes maksuvõlast, kuid kontrollaktis on tuginetud ka ettevõtlusele omaste kulutuste puudumisele, majandusaasta aruannete esitamata jätmisele, deklareeritud tehingute tühistamisele ja suurte võlgadega äriühingu müümisele Läti kodanikule. Asjaolu, kas ja millistes äriühingutes jätkab R. Safonov võimalikku äritegevust, ei kinnita OÜ Isocom majandustegevuse olemasolu.

13. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole tuvastanud maksueelist ega ei ole määratlenud, kas maksu määramise õiguslikuks aluseks on MKS § 83 lg 4 või § 84. Isocom OÜ juhatuse liikmete antud seletused ei saa vabastada osaühingut käibemaksu tasumise kohustusest. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

Maksuotsuse lk-del 5, 12 ja 13 on maksuhaldur selgesõnaliselt tuginenud maksu määramisel MKS §-le 84 ehk sellele, et tegemist on varjatud tehinguga. Maksuhaldur on ka sisuliselt maksuotsuses selgitanud, et kaebaja osales OÜ Isocom asemel tehingutes Saksamaalt sõiduki omandamisel ja OÜ-le Inchcape Motors Estonia edasimüügil. Seega vastab maksuhalduri tuvastatud faktilised asjaolud ka õiguslikule alusele. Selliselt tehinguid taastades on maksuhaldur ka sisuliselt lähtunud Halifaxi kriteeriumitest ehk taastanud olukorra, mis oleks olnud kuritarvitusega soetud tehingute puududes. Kuna tegemist on varjatud tehinguga, mitte näiliku tehinguga, siis ei olegi vaidluse all tehingute majanduslik sisu selles mõttes, et algselt on sõiduk soetatud Saksamaalt ja lõpptulemusel müüdud OÜ-le Inchcape Motors Estonia. Maksuotsuses ei ole kauba ehk sõiduki olemasolu kahtluse alla seatud.

Maksuotsuse lk 4 on selgitatud kaebajale tekkinud maksueelise olemust. Kaebaja soovitud viisil tehingute deklareerimise tulemusel tekkis kaebajal käibemaksu enammaks sõiduki soetamisel OÜ-lt Inchcape Motors Estonia. Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelikult osales kaebaja tehingute ahelas enne OÜ-d Inchcape Motors Estonia, soetades sõiduki ise Saksamaalt. Arvestades ühendusesiseselt kauba ostmisel pöördmaksustamist, ei oleks kaebajal seega maksuhalduri näidatud viisil käibemaksu enammakset tekkinud.

Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et OÜ-ga Isocom tegelikult tehinguid ei toimunud ehk tema osalemine tehingutes on näilik. Riigikohus on 11.01.2012 otsuses nr 3-3-1-46-11 selgitanud, et näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Eeltoodust tuleneb, et kuna OÜ Isocom ei ole tegelikult tehingut teinud, puudub tal ka käibemaksu maksmise kohustus ning OÜ Isocom võib vastavas osas käibemaksudeklaratsiooni seaduses sätestatud korras parandada ja juba tasutud käibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu ei ole ka oluline, kas OÜ Isocom tegelikult riigile käibemaksu tasus või mitte. Olukorras, kus tehingut ei ole tegelikult toiminud, on ka deklaratsiooni parandamise lubamine õiguspärane.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja ei ole täitnud tal lasuvat tõendamiskoormist ega lükanud maksuhalduri järeldusi ümber. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin