4-14-7172/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-14-7172

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

18.detsembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, sekretär Evelin Ets juuresolekul, arutanud avalikul kohtuistungil kaebuse esitaja Toomas Treufeldti (IK 36307232728; töökoht: ei tööta,XXXX; elukoht: XXXX), tema kaitsja advokaat Janar Kuusi ning kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri esindaja vanemliiklusametnik Janis Miilitsa osavõtul kaebust Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 14.augusti 2014.a otsusele väärteoasjas nr. 2602,14, 002137, tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 14.augusti 2014.a otsusega väärteoasjas nr. 2602,14, 002137 (tl 2-4) karistati Toomas Treufeldti liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Otsuse kohaselt toimus 30.mail 2014.a kella 12.34 ajal Tartu linnas Turu tänava ja Jõe tänava fooridega reguleeritud ristmikul liiklusõnnetus, kus mootorsõidukit Mercedes-Benz A-160 registreerimisnumbriga XXX juhtinud juht Toomas Treufeldt ei peatunud foori keelava (punase) märguande korral stoppjoone ees, sõitis välja ristmikule, kus toimus kokkupõrge fooriga reguleeritud ülekäigurajal foori lubava (rohelise) märguande ajal ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijaga.

Rikkumisega põhjustas Toomas Treufeldt liiklusõnnetuse ja varalise kahju jalakäija M.V.prillide ja üleriiete kahjustamise näol ja sõiduki Mercedes-Benz A-160 omanikule (XXX OÜ-le) sõiduki esimese kapoti ja esiklaasi deformatsiooni näol ning tervisekahjustuse jalakäijale M.V.. Sellega rikkus Toomas Treufeldt LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja O.S.ütlustega, tunnistaja A.S.ütlustega, isiku ekspertiisiaktiga nr 14E-LäI0027, tunnistaja M.V.ütlustega, tunnistaja E.N.ütlustega, K.P.seletusega ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Otsuse kohaselt on menetlusalune isik esitanud kohtuvälisele menetlejale ka vastulause, taotledes väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu või otstarbekuse kaalutlusel, kuid kohtuväline menetleja ei ole vastulauses esitatut arvestanud. Vastulauses esitatu mittearvestamist on otsuses põhjendatud järgmiselt: kohtuvälises menetluses on tuginedes kolme sõltumatu tunnistaja ütlustele kindlaks tehtud, et Turu tänava reguleeritud ülekäigurajal põles jalakäijatele foori lubav (roheline) märguanne. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel menetlusaluse isiku sõidukis viibinud K.P.selgitust, et Toomas Treufeldti poolt juhitud sõiduki ristmiku läbimisel põles roheline foorituli, ei saa pidada objektiivseks ja on paljasõnaline.

Menetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid nagu oleks jalakäija M.V.olnud ebaadekvaatses seisundis ja sellest tingituna liiklusnõudeid rikkunud. Politseile teadaolevalt ei ole Jõe ja Turu tänava ristmikule paigaldatud videokaameraid, mis oleksid liiklusõnnetuse toimumist salvestanud. Väärteootsusega on Toomas Treufeldtile välja mõistetud ka ekspertiisitasu summas 84 eurot.

Toomas Treufeldt on esitanud Tartu Maakohtusse kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 14.augusti 2014.a otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr. 2602,14, 002137 (tl 1). Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, leides, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud ning väärteootsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteootsus tuleb jätta muutmata.

Toomas Treufeldtile pannakse väärteootsusega süüks LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 sätestatud nõuete rikkumist ning sellega LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

Toomas Treufeldti poolt LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 sätestatud nõuete rikkumist tõendavad tunnistajate M.V., O.S., E.N.ja A.S.ütlused koosmõjus sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl 19-21).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtub, et 30.mail 2014.a on Tartus Turu ja Jõe tänavate fooriga reguleeritud ristmiku ülekäigurajal toimunud liiklusõnnetus Toomas Treufeldti juhitud sõiduauto Mercedes-Benz A-160 registreerimisnumbriga XXX ja jalakäija M.V.vahel, kusjuures Toomas Treufeldti sõiduk on vaatluse ajal asunud parempoolsel sõidurajal ning sõiduki esiosa on olnud suunaga Rebase tänava poole.

Tunnistaja M.V.ütlustest nähtub, et tema lähenes Turu ja Jõe tänavate ristmikule Jõe tänava poolt ning soovis minna kesklinna suunas. Ta astus ristmikul ohutussaarele, kust algab ülekäigurada, hetkeks mõtlema jäädes, kas minna üle tee Emajõe poole või mitte. Kuna sel ajal kustus roheline foorituli just ära, siis jäi tunnistaja ristmikule ootama ning jälgis autodele mõeldud foorituld. Ta nägi, kuidas vangla poolt tulevatele autodele süttis punane tuli ning jalakäijate jaoks roheline tuli põles. Vastassuunast hakkas üks inimene üle tee tema suunas tulema ja tunnistaja hakkas ka samuti üle tee liikuma. Olles juba teed ületamas nägi tunnistaja silmanurgast sõidukit Mercedes tulemas ja mõistes, et auto sõidab talle otsa, hüppas üles. Auto sõitis tunnistajale otsa ja ta kukkus tee peale. Tunnistaja ei mäleta, et Mercedese kõrval oleks sõitnud teisi autosid ning ei tea, kas autosid oli ristmikul ka teistes suundades. Sündmus võis toimuda kella 11 ajal. Tunnistajal oli ristmikku ületama asudes käes ka õllepurk, millest ta oli võtnud vahetult ristmikule lähenedes ühe lonksu õlut.

Tunnistaja E.N.ütlustest nähtub, et tema liikus oma sõidukiga mööda Turu tänavat kesklinnast Sõpruse silla suunas, kui nägi, et tema ees sõitsid sinine auto ning buss Turu ja Jõe tänavate ristmikule välja foori punase tulega. Järgmisel hetkel nägi tunnistaja, kuidas üle sinise auto kapoti lendas inimene. Foori tuli oli punane nii kokkupõrke ajal kui ka siis, kui ka veel siis tunnistaja ise jõudis oma autoga ristmikule. Seda, kas samal ajal põles jalakäijate jaoks roheline foorituli, tunnistaja ei näinud. Sündmus võis toimuda hommikupoolsel ajal ning nähtavus oli hea.

Tunnistaja O.S.ütlustest nähtub, et tema liikus oma sõidukiga Sõpruse sillalt alla Turu ja Jõe tänavate ristmikule ning soovis keerata sealt kesklinna suunas. Ristmikule jõudes põles temale punane tuli ning ta jäi foori taha ootama. Kui foorituli muutus roheliseks, siis alustas ta sõitmist.

Nähes, et temast vasakult sõitis ristmikule sinine auto jäi tunnistaja seisma ning järgmisel hetkel nägi, kuidas ristmikule sõitnud auto sõitis otsa ülekäigurajal viibinud jalakäijale, kes paiskus maha. Sinine auto sõitis parempoolsel sõidurajal. Tunnistaja ei mäleta, kas sinise auto ees või sellega koos liikus ka teisi sõidukeid, kuid selle järel sõitsid küll autod, kes jäid ristmiku ees seisma. Teisi jalakäijaid, peale liiklusõnnetuses osalenu, tunnistaja ei näinud ning ei näinud ka seda, milline tuli jalakäijatele fooris põles. Õnnetus võis toimuda kella 11.40 ajal.

Tunnistaja A.S.ütluste kohaselt ootas tema Turu ja Jõe tänavate ristmikul Emajõe poolsel teeserval jalakäijatele rohelist foorituld ning nägi ka üle tee enda vastas ristmiku serval ühte meest ootavat. Rohelise tule süttides astusid nad mõlemad ülekäigurajale ning see teine mees sai autolt löögi. Tunnistaja ei mäleta, et ristmikul oleks olnud veel teisi autosid peale selle, kes jalakäijale otsa sõitis.

Kõik eeltoodud tunnistajad on olnud käsitletava väärteo otsesed pealtnägijad või osalised, kirjeldades nende poolt tajutud liiklusõnnetuse asjaolusid ning selles osalenud sõiduautot, milline kirjeldus vastab ka toimikus olevatele fotodele (tl 56-57). Tunnistaja E.N.on kirjeldanud seda, kuidas tema liikus oma sõidukiga Turu tänaval Toomas Treufeldti juhitud sõiduki taga ja nägi, et sõiduk asus ristmikku ületama punase fooritulega. Samuti on Toomas Treufeldti poolt kasutatud sõidusuunaga ristuval suunal sõita soovinud tunnistaja O.S.kirjeldanud, kuidas tema ei saanud lubava rohelise tule süttides soovitud vasakpööret Turu tänavale teha, kuna Turu tänavat mööda sõitis tema ette ristmikule menetlusaluse isiku sõiduk. Samal ajal ristmikul jalakäijatena liigelnud tunnistajad M.V.ja A.S.on kirjeldanud seda, kuidas neile põles Turu tänava ületamiseks jalakäijate ülekäigurajal roheline foorituli. Seega tuleb kohtu hinnangul eeltoodust järeldada, et ajal, mil Toomas Treufeldt asus oma sõidukiga Turu ja Jõe tänavate ristmikku ületama, pidi fooris põlema tema jaoks keelav punane foorituli. Punase fooritule põlemisele on viidanud otseselt tunnistaja E.N.. Samuti kinnitavad seda kaudselt tunnistajate O.S., M.V.ja A.S.ütlused. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et fooris oleks samal ajahetkel põlenud lubav roheline tuli korraga mitmele ristuvale sõidusuunale või nii sõidukitele kui ka ristuvat ülekäigurada kasutavatele jalakäijatele samaaegselt. Kuna tunnistajate ütlustest nähtub, et Toomas Treufeldt sõitis hoolimata punase fooritule põlemisest ristmikule välja, siis tuleb sellest kohtu hinnangul järeldada tema poolt LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 sätestatud nõuete rikkumist.

Kuigi kaebuse esitaja ja tema kaitsja viitasid kohtuistungil sellele, et eeltoodud tunnistajate ütlustes esinevad vastuolud ja tunnistajad on ebausaldusväärsed, siis ei ole kohus tuvastanud, et nimetatud tunnistajatel oleks esinenud mingisuguseid põhjuseid anda väärteo faktiliste asjaolude osas valeütlusi. Tunnistajate ütlustes esinevad küll mõningad ebatäpsused (näiteks selles osas, kas ristmikul oli õnnetuse ajal veel teisi autosid), kuid kohtu hinnangul ei ole sellised ebatäpsused sellise kaaluga, mis annaksid alust tunnistajate ütlustes kahtlemiseks. On loomulik, et ootamatus olukorras, kus isik on ise liikluses osaledes vahetult näinud pealt liiklusõnnetuse toimumist või on saanud ise selles kannatada, ei suuda ta kõiki sündmusega seotud detaile märgata või neid hiljem ülekuulamise käigus täpselt mäletada, eriti arvestades ka õnnetuse pealtnägemise või kogemisega tavapäraselt kaasnevat ehmatust või isegi šokki. Samuti on üldteada, et inimeste märkamisvõime ja mälu on väga erinevad ning sama sündmust võivadki erinevad isikud kirjeldada teatud erisustega. Kuna olulisemaid detaile sündmuse toimumise kohta on tunnistajad mäletanud sarnaselt, siis leiab kohus, et nende ütlusi tuleb pidada koosmõjus usaldusväärseteks. Seejuures ei saa antud juhul pidada asjakohaseks ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt viidatut, et M.V.oli õnnetuse ajal alkoholi tarvitanud, mistõttu võis olla tähelepanematu ning ise liiklust rikkuda. Ükski kohtule esitatud kirjalik tõend ei viita sellele, et M.V.oleks olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal ebaadekvaatses seisundis. Ta küll ise tunnistas, et oli enne õnnetust lonksu õlut joonud ning kiirabikaardi kohaselt on tal tuvastatud alkoholijoobe tunnused, kuid samas on patsiendi traumakaardil kirjeldatud tema seisundit igati adekvaatse ja orienteerituna. Tema ebaadekvaatsusele ei ole viidanud ka teised tunnistajad ning ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita tema tähelepanematust liikluses või tema poolt liiklusnõuete rikkumist. Seega puudub kohtul alus järeldamaks, et M.V.tähelepanu oli liiklusõnnetuse toimumise ajal oluliselt häiritud ning et ta oleks ise pannud toime liiklusnõuete rikkumise, mis põhjustas väärteootsuses toodud liiklusõnnetuse.

Kohus leiab, et eeltoodud tunnistajate ütluseid ja asjaolu, et Toomas Treufeldt sõitis ristmikule punase fooritulega ei kummuta ka tunnistaja K.P.ütlused, kus ta on viidanud sellele, et menetlusaluse isiku jaoks põles roheline foorituli. K.P.sõnul istus tema menetlusaluse isiku autos tagaistmel ning enne ristmikku nägi fooris põlemas rohelist tuld. Ta selgitas ka seda, et fooris põles roheline tuli, kuna nende ees sõitis samuti auto ja vahe eessõitjaga ei olnud suur. Arvestades tunnistaja selgitusi järeldab kohus, et ta võis mingil hetkel küll näha fooris põlemas rohelist tuld, kuid see võis olla veel ristmikust kaugemal, s.t enne nende sõiduki ristimikule jõudmist. On üldteada, et autos tagumisel istmel istuva isiku vaateväli on piiratum kui eesistujatel ning kohtu hinnangul on ka eluliselt vähetõenäoline, et tunnistaja kaasreisijana, istudes koos väikse lapsega sõiduki tagaistmel, oleks ilma olulise vajaduseta pidevalt jälginud liiklussituatsiooni. Oluline on ka märkida, et eelnimetatud tunnistaja näol on tegemist Toomas Treufeldi isikliku tuttava, sõbraga, kes võis ütluste andmisel olla ka subjektiivselt mõjutatud, kallutades ütlusi kaebuse esitajale kasulikus suunas. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et tunnistaja K.P.ütlused ei ole kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega. Ta on asunud kas andma menetlusalust isikut õigustavaid ütlusi või ei ole tajunud fooritule värvi vahetult ristmikule sõitmise ajal, mis põhjendab tema ütluste erinevust teiste tunnistajate ütlustest.

Kohus leiab, et tunnistajate M.V., A.S., E.N.ja O.S.kooskõlalisi ütluseid ei lükka ümber ka Toomas Treufeldti enda ütlused. Toomas Treufeldti ütluste kohaselt sõitis tema Turu ja Jõe tänavate ristmikule Turu tänavat mööda suunaga kesklinnast Võru suunas ning temaga samal ajal sõitis ristmikule ka buss. Nende jaoks põles ristmikule sõites roheline foorituli ning mõlemal pool tee ääres nägi ta ka jalakäijaid. Tema jälgis ristmikku ületama asudes vasakul pool ülekäiguraja ääres seisvat inimest, kui paremalt astus talle ootamatult ette õllepurgiga inimene ning kuigi ta pidurdas, ei suutnud ta talle otsasõitu vältida.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et temale põles ristmikule sõites roheline foorituli, ei ole teiste asjas kogutud tõenditega haakuvad ning seetõttu on alust väita, et isik on sündmuse tegelikke asjaolusid tajunud kas valesti või on asunud end valeütluste abil õigustama. On mõistetav, et isik, kellele pannakse süüks liiklusnõuete rikkumist ja sellega liiklusõnnetuse põhjustamist, ei pea rikkumisega nõustuma ja võib seetõttu anda ennastõigustavaid ütluseid. Kui isegi lähtuda seejuures menetlusaluse isiku eksimusest fooritule osas ei välista isiku hooletus siiski tema vastutust. Samuti ei välista menetlusaluse isiku vastutust liiklusnõuete rikkumises see kui lisaks temale leidus sel hetkel veel teisi keelava tulega ristmikku ületanud sõidukeid, n.ö kaasrikkujaid. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb fooritule värvuse osas lähtuda omavahel haakuvatest tunnistajate ütlustest ning järeldada, et menetlusalune isik asus ristmikku ületama keelava punase tulega.

Eeltoodu põhjal loeb kohus Toomas Treufeldti poolt punase keelava fooritulega ristmikule sõitmise ja sellega LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 nõuete rikkumise tõendatuks. Panemaks aga Toomas Treufeldtile süüks LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist tuleb kohtul järgnevalt analüüsida ka seda, kas sellise tegevuse käigus on keegi teine saanud varalist kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse ning kas vastav tagajärg on menetlusaluse isiku tegevusega põhjuslikus seoses.

Tunnistajate ütlustest, menetlusaluse isiku enda ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist koosmõjus nähtub, et väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuste käigus sõitis Toomas Treufeldt oma sõidukiga otsa ülekäigurajal olnud M.V.. Otsasõidu tagajärjel on purunenud M.V.prillid ja kahjustada on saanud ka tema riided. Samuti on teatisel liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 24), kiirabikaardil (tl 34), patsiendi traumakaardil (tl 35) ja haigusjuhu päeviku väljatrükil (tl 36) fikseeritud kannatanul esinenud terviskahjustused, mis on ekspertiisiakti (tl 30-32) kohaselt saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 30.mail 2014.a toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega leiab kohus, et eeltooduga tuleb lugeda tõendatuks, et M.V. tekkisid menetlusaluse isiku poolt otsasõidu tagajärjel varaline kahju prillide ja riiete kahjustamise näol ning mitmed tervisekahjustused. Samuti tuleb tõendatuks lugeda, et Toomas Treufeldt tekitas liiklusõnnetusega varalise kahju XXX OÜ-le, kuna tema enda ütlustest ja vaatlusprotokollist nähtuvalt kuulus tema poolt kasutatud Mercedes-Benz A-160 just sellele osaühingule ning pärast õnnetust olid sõiduki esimene kapott ja klaasi deformeerunud. Kuna Toomas Treufeldt põhjustas liiklusõnnetuse ning sellega varalise kahju ja tervisekahjustuse seetõttu, et ei järginud ristmikku ületama asudes foori keelavat punast tuld ega peatunud stoppjoone ees, siis tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks ka tema poolt LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine. Kui menetlusalune isik oleks järginud LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 nõudeid ning oleks ristmikul punase keelava fooritule põlemisel jäänud stoppjoone ees seisma, siis ei oleks toimunud ka M.V.otsasõidu ning ei oleks tekkinud varalist kahju M.V.ega XXX OÜ-le. Samuti ei oleks tekkinud M.V.tervisekahjustusi. Seega on menetlusaluse isiku poolt väärteootsuses toodud liiklusnõuete rikkumine otseses põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ning sellega tekitatud varalise kahju ja tervisekahjustustega, mistõttu tuleb tema poolt LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine tõendatuks lugeda.

Samas peab kohus vajalikuks teha täpsustus kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteo toimepanemise aja osas. Väärteootsuse kohaselt toimus arutusel olev liiklusõnnetus kella 12.34 ajal. Samas menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest koosmõjus kirjalike tõenditega nähtub, et otsuses nimetatud kellaajal käsitletavat liiklusõnnetust siiski toimuda ei saanud ja ka menetlusaluse isiku ütluste kohaselt toimus õnnetus samal päeval veidi peale kella 11. Kohtuvälise menetleja esindaja on istungil selgitanud, et väärteo toimepanemise aeg on fikseeritud politsei infosüsteemi esimese teate laekumise järgi ning hiljem on selgunud, et tegelikult tuli esmane kõne juhtumi kohta juba kell 11.18, kuid see jäi ekslikult politsei infosüsteemis registreerimata. Kuna kiirabikaardi kohaselt on väljasõidukorraldus tulnud kell

11.20 ning M.V.ja Toomas Treufeldti ütluste kohaselt tuli kiirabi sündmuskohale kuni 30 minuti jooksul, siis on kohtu hinnangul tõenäoline, et liiklusõnnetus leidiski aset menetlusaluse isiku poolt viidatud ajal ehk veidi peale kella 11. Kuigi väärteootsuses ja väärteoprotokollis on liiklusõnnetuse toimumise aeg seega ilmselgelt valesti kajastatud, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei saa siiski olla aluseks väärteootsuse tühistamisele. Nimelt on väärteootsuses isikule süüksarvatava teo toimepanemise aja märkimine oluline eeskätt seetõttu, et tagada isikule arusaam sellest, millist väärtegu konkreetselt silmas peetakse ning võimaldada tal seega teostada oma kaitseõigust (näiteks esitada alibi sellest, et tema oli sel ajal kusagil mujal). Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik väärteootsuses kajastatud liiklusõnnetuse toimumist ja sündmuskohal viibimist eitanud ning seega on ilmne, et talle on selgelt arusaadav, millist väärtegu tema suhtes menetletakse. Samuti ei ole alust kahelda selles, et just väärteootsuses kirjeldatud sündmuste kohta on andnud ütlusi sündmuskohal viibinud ja kohtus üle kuulatud tunnistajad. Oma ütlustes on tunnistajad kirjeldanud väärteosündmuse asjaolusid kokkulangevalt väärteokirjeldusega ning on muuhulgas kirjeldanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit viisil, millest võib järeldada vastavust just menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõidukile. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt politseile laekunud informatsiooni selle kohta, et samal päeval oleks samas sündmuskohas toimunud sarnastel asjaoludel veel ka mõni teine liiklusavarii. Seega ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul öelda, et menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo toimepanemise kellaaja ekslik kajastamine väärteoprotokollis ja väärteootsuses tooks endaga kaasa menetlusaluse isiku kaitseõiguse olulist kahjustamist või oleks muul põhjusel aluseks väärteootsuse tühistamisele. Ka menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt jõudis politsei peale õnnetuse toimumist sündmuskohale alles oluliselt hiljem, mis selgitab eksimust väärteosündmuste tegeliku toimumise aja kajastamises. Samuti on eksimust veenvalt põhjendanud kohtuvälise menetleja esindaja.

Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus käsitleda rikkumist tõendava dokumendina kohtuvälise menetleja poolt kohtus tõendina esitatud OÜ IB Foor poolt väljastatud Tartus Turu ja Jõe tänavate ristmikul asuvate fooride taktijaotust (tl 94-95), kuna nimetatud dokument on koostatud 30.mail 2014.a kella 12.34 ajal töötanud fooriprogrammi kohta, samas kui kohus tuvastas, et rikkumine on tegelikult aset leidnud oluliselt varem. Kohtul puudub pädevus ja teadmised väita, et ka tund aega varem töötasid vaidlusalused foorid sellel ristmikul sarnase töötsükliga.

LS § 35 lg 10 kohaselt, kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. LS § 58 lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohus leiab, et Toomas Treufeldti poolt LS § 35 lg 10 ja § 58 lg 3 sätestatud nõuete rikkumine ning sellega M.V.ja XXX OÜ-le varalise kahju ning M.V.ka tervisekahjustuse tekitamine on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Toomas Treufeldt LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toime vähemalt hooletusest. Isik paneb süüteo teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et heita isikule ette hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust ehk jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks ta oli kohustatud. Kõik liiklejad peavad olema liigeldes hoolikad ja tähelepanelikud, sealhulgas juhinduma liiklusregulatsioonist, et mitte ohustada teisi liiklejaid, vara, keskkonda ja loomulikult ka iseennast. Kuna Toomas Treufeldt ei järginud sõidukit juhtides piisava põhjalikkusega liiklusolusid ning tema jaoks põlevat foorituld, tagamaks teiste liiklejate ohutus ja vara kaitse, siis tuleb sellest järeldada tema poolt vastava hoolsuskohustuse rikkumist. Kui menetlusalune isik oleks hoolsuskohustust täitnud ja oleks veendunud enne ristmikule sõitmist, kas tema jaoks põleb lubav foorituli, siis oleks ta jäänud enne ristmikule sõitmist stoppjoone ette seisma ning ei oleks sõitnud otsa jalakäijale ega oleks põhjustanud varalist kahju ja tervisekahjustusi. Seega pani Toomas Treufeldt temale süükspandava väärteo toime vähemalt hooletusest, põhjustades M.V.ja XXX OÜ-le varalise kahju ja M.V.ettevaatamatusest ka tervisekahjustused.

Kohus ei ole tuvastanud Toomas Treufeldti puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist.

Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut ning trahviühiku suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus mõista väärteo eest aresti kuni 30 päeva. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

Kohus ei ole tuvastanud, et Toomas Treufeldti puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada teda LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o

600 eurot. Tegemist on kergema karistusliigi keskele jääva karistusmääraga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Toomas Treufeldtile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, sealhulgas karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Arvestada tuleb sellega, et liiklusnõuete rikkumise ja väärteo toimepanemisega on menetlusalune isik põhjustanud lisaks varalisele kahjule teisele isikule ka mitmed tervisekahjustused, mida ei saa lugeda just väga kergeteks ning mis vajasid pikaajalist ravi. Seega tuleb rikkumise tagajärge lugeda mõnevõrra raskemaks kui vaid varalise kahju või kerge tervisekahjustuse tekitamise korral. Samuti nähtub, et kahju on kannatanud kaks erinevat isikut – M.V.ja XXX OÜ. Arvestada tuleb ka seda, et Toomas Treufeldti on juba varem karistatud liiklusrikkumiste toimepanemise eest, muuhulgas karistati teda viimati samuti liiklusõnnetuse põhjustamise eest (tl 86-87). Seega tuleb järeldada, et isikul on kalduvus rikkuda liikluseeskirju, mistõttu on tõenäoline, et tema tegevus liikluses võib ohtu kujutada ka edaspidiselt. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ning lähtudes üldja eripreventiivsetest eesmärkidest üldiselt peab kohus kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistust põhjendatuks.

Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks kohaldada Toomas Treufeldti suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 2 kuuks. Tegemist on lisakaristuse minimaalmäära lähedase karistusega ning kohus peab selle kohaldamist põhjendatuks. Nagu ka kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, tuleb seejuures eeskätt arvestada menetlusaluse isiku poolt juba varasemalt samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Nimetatud asjaolu viitab menetlusaluse isiku kalduvusele liiklusnõudeid eirata ning sellest võib järeldada, et ta võib teistele liiklejatele oma käitumisega ohtu kujutada ka edaspidiselt. On ilmne, et varasemad karistused ei ole Toomas Treufeldtile piisavat mõju avaldanud ning hoolimata varasematest rikkumistest ei ole ta senini liikluses osaledes suuremat tähelepanelikkust rakendanud, mistõttu on vajalik tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise läbi. Kuna kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi asjaolu, mis menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamist takistaks, siis leiab kohus, et Toomas Treufeldti suhtes lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, et mõjutada teda seeläbi edasisele õiguskuulekusele ning tõkestada tema poolt uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka kohtuvälise menetleja poolt Toomas Treufeldtile kohaldatud lisakaristuse määr.

Lisaks kohtuvälise menetleja otsuse ja isikule süükspandava rikkumise sisulisele analüüsile peab aga kohus väärteokaebust arutades vaatama ka seda, et kas kohtuväline menetleja on menetlust läbi viies pannud toime väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Antud juhul on kohus tuvastanud, et käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindajana teinud väärteootsuse ja kohtuvälise menetleja esindajaks kohtus olnud isik, kes on kogunud menetluses ka tõendusmaterjali. Kuigi seadus otseselt ei keela väärteoasja tõendite kogumise protsessis osalenud isikul teha samas asjas ka väärteootsust möönab kohus, et selline olukord võib tekitada kahtlusi sellest, kas otsuse tegija saab juba oma varasema tõendikoguja rolli tõttu olla otsust tehes erapooletu. Samas leiab kohus, et kui senine kohtupraktika ei ole pidanud rikkumiseks seda, et väärteootsuse teeb isik, kes on samas asjas koostanud ka väärteoprotokolli, olles seega eelnevalt veendunud tõendite piisavuses, siis ei tohiks seada piiranguid otsuse tegemiseks ka isikule, kes on antud asjas osalenud tõendite kogumisel. Sisuliselt tähendavad ju mõlemad rollid nii väärteoprotokolli koostajana kui ka tõendite kogujana seda, et isik on juba enne otsuse tegemist menetlusega ja selles sisalduva tõendusteabega kursis ning kui Riigikohus on märkinud, et väärteoprotokolli koostamine ei takista samal ametnikul otsuse tegemist, siis ei tohiks seda takistada ka tõendikogumise protsessis osalemine. Sama ametniku poolt väärteoprotokolli koostamist ja otsuse tegemist või tõendite kogumist ja otsuse tegemist tuleks kohtu hinnangul küll pigem vältida, et tagada otsusele suurem erapooletus ja seega ka parem aktsepteeritavus, kuid rikkumiseks selle soovituse järgimata jätmist siiski pidada ei saa. Käesolevas menetluses ei ole sellekohaseid vastuväiteid esitanud ka kaebuse esitaja ja tema kaitsja.

Samuti leiab kohus, et menetlusnormide oluliseks rikkumiseks ei saa pidada seda, kui väärteootsuse teinud ametnik esindab samas asjas kohtukaebemenetluses kohtuvälist menetlejat ka kohtus. Kuigi VTMS § 25 lg 1 p 2 sätestab selle, et kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta on varem menetlenud sama väärteoasja, siis leiab kohus, et antud juhul see ei kohaldu. Kohtuniku või kohtuvälise menetleja taandumise mõte peaks olema see, et tagada menetluse erapooletust. Sisuliselt on kohtuvälise menetleja esindaja tulnud kohtusse kaitsma kohtuvälise menetleja varasemat lahendit, mida on varasemas menetluses põhjendatuks peetud. Seega ei ole kohtuvälise menetleja roll kohtukaebemenetluses juba olemuslikult täiesti neutraalne, mis ei välista muidugi seda, et nähes varasema lahendi põhjendamatust või eksimusi menetluses, ei võiks kohtuvälise menetleja esindaja nõustuda ka väärteootsuse tühistamisega. Samuti tuleb arvestada seda, et kui senine kohtupraktika ei näe rikkumisena juba seda, et väärteoprotokolli koostab ja hilisema otsuse teeb sama kohtuvälise menetleja ametnik, siis miks tuleks rikkumisena tõlgendada või keelata seda, kui kohtuvälist menetlejat tuleb kohtusse esindama sama ametnik, kes on teinud ka kaebemenetluse esemeks oleva väärteootsuse. Sellisel viisil tegutsedes on tagatud ka suurem menetlusökonoomsus, kuna puudub vajadus uue ametniku kurssiviimiseks menetluse aluseks olevatest asjaoludest. Seega leiab kohus, et eeltoodud väärteomenetluse seadustiku säte ei ole kohaldatav väärteoasja kaebemenetluses kohtus, vaid pigem on see siiski kohaldatav väljaspool kaebemenetlust, näiteks olukorras, kus kohtuväline menetleja teeb menetluse lõpetamise määruse, see tühistatakse kohtuvälise menetleja juhi poolt ja asi antakse uuesti kohtuvälisele menetlejale menetleda. Sellisel juhul ei saaks esialgse väärteoasja lõpetamise määruse teinud ametnik enam menetlust jätkata, kuna temalt ei saaks eeldada erapooletust edasise menetluse ja sellega päädiva lahendi osas. Kuivõrd kohtukaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindaja ise aga enam mingisugust lahendit ei tee, vaid senise lahendi hindamise ja uue lahendi tegemise pädevus on kohtul, siis ei saa selles etapis enam nõuda ega peagi nõudma kohtuvälise menetleja esindajalt täielikku erapooletust.

Eeltoodud põhjendustel ei saa nimetatud asjaolusid lugeda väärteomenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt muude väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste toimepanemist.

Kohtuvälise menetleja otsusega on Toomas Treufeldtilt välja mõistetud ka ekspertiisitasu 84 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ekspertiisitasu menetlusaluse isiku kanda jätmine on põhjendatud, arvestades nimetatud ekspertiisi vajalikkust liiklusõnnetusega seotud asjaolude väljaselgitamisel ja selle otsest seost menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteoasja menetlemisega.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Seega tuleb kohtuvälise menetleja lahend jätta muutmata.

Toomas Treufeldti kaitsja advokaat Janar Kuus on esitanud kohtule ka taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks (tl 99-106). Kuna kohus jätab esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka kaitsja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks.

Juhindudes VTMS § 132 ‒ § 135, kohtunik o t s u s t a s:

Jätta Toomas Treufeldti kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 14.augusti 2014.a otsus väärteoasjas nr. 2602,14, 002137 tühistamata.

Jätta Toomas Treufeldti kaitsja advokaat Janar Kuusi taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks rahuldamata.

Otsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/