3-14-53012/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-53012 Haldusasi Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus M.M. A.A kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.M. A.A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja/isik, kelle kinnipidamist taotletakse M.M. A.A Taotleja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.12.2014 ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.25 Põlva maakonnas Värska vallas Matsuri külas ületasid Sudaani Vabariigi kodanikud M. M. A. A. ja N. A. A. E. ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. M. M. A. A. l puudus isikut tõendav dokument ning isik tuvastati tema ütluste järgi. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti M. M. A. A. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 02.12.2014 kell 20.37 kuni 48 tunniks kinni. 02.12.2014 kell 22.22 avaldas isik Politseija Piirivalveametile (PPA) suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS-i alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 1 p-de 2 ja p 3, § 15 lg 6 ning § 361 lg 2 p-de 1, 2, ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 04.12.2014 esitas M. M. A. A. varjupaigaja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr 7001410185. PPA ei ole taotluse suhtes otsust teinud.

2. PPA esitas 04.12.2014 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 3-5) M. M. A. A. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks VRKS § 36² lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud asjaolud. Taotluse põhjendused:

Isikul puuduvad reisidokumendid, isik tuvastati tema enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on tunnistanud, et sai Sudaani passi smugeldaja käest, varem tal passi ei olnud ning ta ei ole teadlik, kas tegemist oli ehtsa või valepassiga. Pass jäi smugeldaja kätte. Seega puuduvad ametlikud andmed, mille alusel isikut ja kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Ilma dokumentideta ei saa veenduda, et isik on see, kelleks ta end nimetab, mis raskendab oluliselt isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist. Seega esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud. PPA poolt on kindlaks tehtud, et

M. M. A. A. suhtes esineb vastavalt VSS § 68 p-le 8 põgenemise oht. Isik on teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt, tema tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule piiriületusele, milline fakt annab kinnitust selle kohta, et isik on valmis õigusrikkumiseks ja puudub alus arvata, et isik sellist käitumist tulevikus väldiks ning ta võib olla motiveeritud põgenema, viibides varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isik väitis, et soovis minna ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki, et seal leida stabiilsemat elu ja kaitset. Antud fakt kinnitab, et varjupaigataotlejate keskuses viibides on isik teiste poolt mõjutatav, läheb kergesti kaasa teiste poolt pakutud ideedega ja võib olla motiveeritud põgenema ning isik ei tulnud Eestisse kindla sooviga just siin kaitset paluda, vaid on rahul ükskõik millise Euroopa Liidu riigiga. Samuti võib isik vabaduses viibides langeda inimkaubanduse ohvriks, sest Egiptusest kuni Euroopa Liitu jõudmiseni korraldas tema reisi smugeldaja, kelle ideedega oli isik nõus. Samuti ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-tes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid menetlustoiminguid. Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Välistada ei ole võimalik põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

3. 04.12.2014 kohtuistungil (tl 13-14) selgitas M. M. A. A. , et ta ei ole abielus, Sudaanist lahkus ta 2012 aastal sõja pärast, Venemaale jõudis Egiptusest ning tahtis edasi minna Euroopasse, kuna seal on hea elu. M. M. A. A. sõnul lubas smugeldaja viia ta Euroopasse ning seletas, et kui pass jääb tema kätte, siis kinnivõtmisel suunatakse ta tagasi Sudaani.

4. Tartu Halduskohus andis 04.12.2014. a määrusega (tl 15-17p) loa varjupaigataotleja

M. M. A. A. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 04.12.2014 kuni VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjendused:

Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole kahe päevaga kindlaks tehtud. VRKS § 361 lg 2 p 4 eelduste kontrollimisel saab põgenemisohu kontrollimisel lähtuda ka VSS §-st 68. VSS § 68 p 8 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Kuna M. M. A. A. on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole käesolevaks ajaks otsust langetatud, on tal VRKS § 10 lg-st 1 tulenev õigus Eestis viibida.

Varjupaigataotluse tagasilükkamisel saab varjupaigataotleja kaotada VRKS § 25 lg-st 2 tulenevalt õiguse Eestis viibimiseks. Samuti ei saa tuvastada põgenemise ohtu muudest asjaoludest. Eesti ametivõimude eest pole isik ka ennast varjanud. Seega ei ole VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused täidetud. Samas on Tartu Ringkonnakohus 29.11.2013. a määruses nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluse esinemisest. Järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus.

Vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lg-s 1 ning § 22 lg-tes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Pärast isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimist saab PPA uuesti hinnata, kas esineb jätkuvalt vajadus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks. Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks.

Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt (VRKS § 364 lg 1). Arvesse ei võetud PPA taotluses märgitud argumente, mis räägivad sisuliselt vajadusest kaitsta isikut tema enda eest, kuivõrd varjupaigamenetluses ei ole võimalik isikult võtta vabadust tema kaitsmise eesmärgil argumendiga, et ta on kergesti mõjutatav või et vastasel juhul võib tal tekkida oht langeda inimkaubanduse ohvriks ning taoliste argumentide kasutamine täiskasvanud teovõimelise isiku suhtes on õigusriigis kohatu.

Riigil lasub küll kohustus varjupaigataotlejale kaitset pakkuda, kuid isikult vabaduse võtmine ei saa olla meetmeks, mida riik esitab vastava kohustuse täitmise vahendina.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. M. M. A. A. esitas 15.12.2014 apellatsioonitaotluse (tl 23), milles ta märgib, et loodetavasti vaadatakse läbi 04.12.2014 tehtud kohtuotsus, mille alusel ta paigutati kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse. Lisaks märgib M. M. A. A. , et ta soovib õppida eesti keelt, kuid kinnipidamiskeskuses ei saa ta seda teha, mistõttu ta palub end paigutada kuhugi, kus saab õppida eesti keelt.

6. PPA esitas 05.01.2015 vastuse määruskaebusele (tl 45-46p), milles ta palub jätta Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus muutmata. PPA väitel on halduskohtu määrus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. PPA märgib, et kinnipidamiskeskuses ei ole eesti keele õppimine takistatud, kui isik esitab vastava sooviavalduse kinnipidamiskeskuse juhatajale või näitab selleks üles isiklikku initsiatiivi, kuid soov õppida eesti keelt ei ole VRKS-i raames kinnipidamiskeskusest vabastamise aluseks. Veel märgib PPA, et kui edasise menetluse käigus suudetakse tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et M. M. A. A. määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 ls 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et M. M. A. A. poolt esitatud apellatsioonitaotlust tuleb käsitleda määruskaebusena ning määruskaebuses esitatud taotlust vaadata läbi 04.12.2014 tehtud kohtuotsus tuleb käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määrus.

9. Tartu Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et M. M. A. A. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused, kuid PPA taotluses viidatud VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused ei ole käesolevas asjas täidetud. Seega andis halduskohus loa M. M. A. A. kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginedes. Halduskohtu määrust on vaidlustanud üksnes M. M. A. A. . Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid halduskohtu määruse õiguspärasusele VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise osas.

10. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud termini „vältimatu vajadus“ tõlgendamisel tuleb pöörduda seaduseelnõu seletuskirja poole. Seaduseelnõu 354 SE teise lugemise seletuskirja kohaselt on kinnipidamine võimalik väga rangelt ainult lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse olemasolul, kui §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (nt on suur oht, et isik vaatamata järelevalvemeetmete kohaldamisele siiski põgeneb). Kinnipidamine peab olema rangelt kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (hinnatakse selle eesmärki, vajalikkust, mõõdukust), samuti tuleb võtta arvesse iga üksikjuhtumi hindamisel konkreetse varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid (nt tema haavatavus jms). Lõikes 2 on selgelt sätestatud, et varjupaigataotleja kinnipidamine peab olema vältimatult vajalik, s.t muul viisil ei saa tagada varjupaigamenetlust. Kokkuvõttes peab isiku kinnipidamine olema äärmiselt põhjalikult läbi kaalutud ning tõepoolest viimane abinõu menetluse tagamiseks“ (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus SE, II lugemise seletuskiri, 22.05.2013, http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&enr=354SE&koosseis=12). Ringkonnakohus osutab täiendavalt pärast nimetatud seaduse Riigikogus vastuvõtmist vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013. a direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud), art 8 lg-le 2, mis sätestab: „Liikmesriigid võivad vajaduse korral ja igat juhtumit eraldi hinnates pidada taotlejat kinni, kui muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.“ Eelnevat aluseks võttes on ringkonnakohus seisukohal, et vältimatu vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta kõigepealt seda, kas kinnipidamise asemel oleks võimalik taotletav eesmärk saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud meetmete abil. Kui ükski nimetatud meetmetest ega ka nendest mitme koosmõjus kohaldamine ei viiks piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni, avaneb võimalus kohaldada VRKS § 362 lg-t 2 koosmõjus § 361 lg-ga 2.

12. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. M. A. A. l puudus isikut tõendav dokument, mistõttu ei olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Sudaani kodanik M. M. A. A. . Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et taotluse rahuldamine M. M. A. A. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata tuginevalt HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2.

13. Taotlusest nähtuvalt on PPA kaalunud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kuid leidnud, et need ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning võivad takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga selles, et kohaldatav meede on vajalik ja proportsionaalne. Isiku paigutamine majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja tema suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamise variandi rakendamine ei teeniks PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib antud juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada isiku tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et ebaseadusliku piiriületuse eesmärgil varjas isik end tahtlikult ametivõimude eest. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga selles, et antud fakt näitab, et isik ei pruugi soovida teha koostööd ametivõimudega varjupaigamenetluse läbiviimiseks, kuna isiku saabumise ja käitumise asjaolud annavad alust karta võimalikku menetlusest kõrvalehoidmist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis seetõttu õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

14. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Seega kui PPA tuvastab edasise menetluse käigus M. M. A. A. ga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

15. M. M. A. A. väitel soovib ta õppida eesti keelt, mida kinnipidamiskeskuses teha ei saa, mistõttu ta palub end ümber paigutada. Juhinduvalt VRKS-i asjakohasest regulatsioonist varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusest vabastamiseks leiab ringkonnakohus, et M. M. A. A. soov õppida eesti keelt ei ole aluseks tema kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et PPA kinnitusel ei ole kinnipidamiskeskuses eesti keele õppimine takistatud, kui isik esitab vastava sooviavalduse kinnipidamiskeskuse juhatajale või näitab selleks üles isiklikku initsiatiivi. Ringkonnakohtul puudub käesoleval juhul alus arvata, et PPA ei toimi enda poolt väidetu kohaselt.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M. M. A. A. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel