3-14-52235/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52235 Haldusasi ES kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsuse nr 15-8 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse tegemiseks kaebuse uuesti läbivaatamiseks ja aukohtumenetluse algatamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ES Vastustaja – Eesti Advokatuuri aukohus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ES määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ES määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.10.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52235 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 31.07.2014 protokollilise otsusega nr 15-8 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Rauno Ligi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu.

2. ES esitas 26.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsuse nr 15-8 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et kohus teeks Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse vandeadvokaadi Rauno Ligi suhtes esitatud kaebuse uuesti läbivaatamiseks ja aukohtumenetluse algatamiseks.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 02.10.2014 määrusega ES kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult, leides, et kaebajal puudub antud asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3-14-52235

2(3) Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtusse. Samas tuleneb HKMS § 44 lg-st 1, et kohtusse võib pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa see mõjutada ega rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohus on 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidnud: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. ES palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 02.10.2014 määrus asjas 3-14-52235 tühistada ja kohustada Tallinna Halduskohut kaebust sisuliselt lahendama. Halduskohus on ekslikult eitanud kaebeõiguse olemasolu. Õige on halduskohtu järeldus, et peale advokaadi ei ole teistel isikutel õigus vaidlustada aukohtu otsust ning et igal isikul on õigus esitada aukohtule avaldus ja nõuda avalduse läbivaatamist ning lahendamist. Samas ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et isikul puudub õigus vaidlustada aukohtumenetluse algatamata jätmist. Aukohtule taotluse esitanud isikul on õigus nõuda aukohtumenetluse algatamist, kuna selle kaudu realiseerub isiku õigus nõuda aukohtule esitatud avalduse läbivaatamist. Aukohtumenetluse algatamata jätmisega on rikutud kaebaja õigust nõuda aukohtu poolt menetluse läbiviimist. Kaebaja hinnangul peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja õigust nõuda asja läbivaatamist aukohtu poolt on rikutud või mitte. Selleks peab halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus tagastas nimetatud sätte alusel kaebuse läbivaatamatult, leides, et aukohtu protokolliline otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

6. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul subjektiivne õigus, mida ta saaks esitatud kaebusega kaitsta. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kõrvutades AdvS § 16 lg-t 1 ja § 18 lg-t 1, võib teha järelduse, et selliseks kohtu poole pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks võib olla ka isik, kelle taotlusel algatati aukohtumenetlus. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada

3-14-52235

3(3) sellele pöördumisele ammendav vastus. Samas ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

7. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, mistõttu ei saa ka kohus kohustada aukohut asja uueks läbivaatamiseks põhjendusega, et advokaati tuleks siiski distsiplinaarkorras karistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna kaebaja on saanud oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks realiseerida ning kuna puudub vaidlus, et taotlus on menetlusreegleid järgides läbi vaadatud, ei ulatu halduskohtu kontroll enam kaugemale. Selle, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel, mille teostamist saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, keda karistatakse).

8. Aukohtumenetlus sarnaneb ametnike distsiplinaarmenetlusega. Ka ametniku distsiplinaarkorras vastutusele võtmiseks või ametialase juurdluse seaduslikkuse vaidlustamiseks puudub ametniku tegevuse läbi väidetavalt kannatanud isikul kaebeõigus, kuigi isik võib ametiasutuse tähelepanu puudustele juhtida ning tal on õigus saada märgukirjale igakülgne vastus (vt Riigikohtu 31.03.1995 otsus nr III-3/1-4/95). Samuti näeb kohtute seaduse § 97 lg 3 ette, et distsiplinaarkolleegiumi otsuse saab vaidlustada üksnes kohtunik, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, vaidlustamise õigus puudub nii isikul, kelle kaebuse alusel menetluse algatamise taotlus tehti, kui ka menetluse algatajal. AdvS annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2) ning kohus saab selle teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega.

9. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets