3-14-53052/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-53052 Määruse kuupäev 12.01.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.L. kaebus Schengeni infosüsteemis enda kohta olevate andmete muutmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada J.L. kaebus haldusasjas nr 3-14-53052;

2. Määrus saata kaebuse esitajale;

3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 05.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Vene Föderatsiooni kodaniku J.L. taotlus Schengeni infosüsteemis enda kohta olevate andmete muutmiseks. Nimetatud taotluse adressaadiks oli märgitud nii Politseija Piirivalveamet kui ka Tartu kohtumaja.

Taotlusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et Lõuna prefektuuri 25.11.2014 ettekirjutusega nr 1030515106 tehti J.L. (ettekirjutuses märgitud I.L.) ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.12.2014. Samuti kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu 1 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. J.L. ei vaidlusta taotluses sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki, kuid soovib Schengeni infosüsteemis andmete muutmist selliselt, et ta saaks töö tõttu viibida Euroopa Liidus (v.a Eesti Vabariigis). J.L. märgib, et soovides hilisemalt ületada Läti Vabariigi piiri, ilmnes, et sissesõidukeeld kohaldus tervele Euroopa Liidule ja tema viisa annulleeriti.

2. Vastuseks Tartu Halduskohtu teabenõudele teatas Politseija Piirivalveamet 29.12.2014 kohtule, et J.L. on esitanud Politseija Piirivalveametile taotluse Schengeni infosüsteemis enda kohta olevate andmete muutmiseks seoses sissesõidukeelu kohaldamisega (Lõuna prefektuuri 25.11.2014 otsus nr 1030515106). Vastavasisuline taotlus on edastatud Siseministeeriumile, kelle pädevuses on väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse § 32 alusel sissesõidukeelu muutmine.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et J.L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

J.L. taotleb Schengeni infosüsteemis enda kohta olevate andmete muutmist. Ta on selleks korraga esitanud taotluse nii Politseija Piirivalveametile kui ka kohtule. J. L. kohtule esitatud taotlust tuleb kohtu hinnangul käsitleda kui kohustamiskaebust andmete muutmiseks. J. L. ei soovi taotlusest nähtuvalt vaidlustada Lõuna prefektuuri 25.11.2014 otsust nr 1030515106, vaid soovib selle otsuse alusel Schengeni infosüsteemi kantud andmete muutmist. Ta nõustub sissesõidukeelu kohaldamisega Eesti Vabariiki, kuid soovib viibida mujal Euroopa Liidus.

4. Kohus leiab, et J. L. on kohtu poole pöördunud ennatlikult. Ta on esitanud Politseija Piirivalveametile taotluse Schengeni infosüsteemi kantud andmete muutmiseks, kuid taotluse osas ei ole veel otsust tehtud. Kaebus kohtule on esitatud samaaegselt Politseija Piirivalveametile taotluse esitamisega.

Väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse § 33 lg 3 p 2 sätestab, et sissesõidukeelu andmeid ei edastata Schengeni infosüsteemi, kui valdkonna eest vastutava ministri või tema poolt volitatud Siseministeeriumi kõrgema ametniku otsusega piiratakse välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Käesoleval juhul on andmed küll juba Schengeni infosüsteemi edastatud, kuid kaebaja on esitanud Politseija Piirivalveametile taotluse nende muutmiseks ning taotlus on edastatud Siseministeeriumile otsuse tegemiseks. Kohus leiab, et J. L.il tuleb ära oodata Siseministeeriumi otsus tema taotluse osas ja kui ta otsusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks, kuna Politseija Piirivalveametile esitatud taotlust (mis edastati Siseministeeriumile) ei ole veel lahendatud, seda ei ole jäetud rahuldamata. Kohustamiskaebus ei ole lubatav enne vastava nõude lahendamist haldusorgani poolt.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. L. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Juhul, kui Siseministeerium jätab kaebaja taotluse rahuldamata on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik