3-14-52281/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52281 Haldusasi KK kaebus Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KK Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. novembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta KK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52281 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KK esitas 01.07.2014 Harku ja Murru Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot ning odavamate teede müügilt kõrvaldamise otsuse tühistamist ja kinnipeetavatele odavamate puruteede tarbimise õiguse taastamist. Taotluse kohaselt on vangla otsus kõrvaldada müügilt odavad puisteteed toonud kaasa kinnipeetavate jaoks mitmekordse teehinna tõusu. Vangla on järjekordse piiranguga rikkunud kinnipeetavate õigust osta odavat puisteteed ja vabadust ise otsustada odava ja kalli teesordi ostmise vajaduse üle ning see on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 13. Sellised seadusevastased piirangud alandavad kaebaja inimväärikust, tekitavad šoki, üleliigseid hingelisi kannatusi ning suuri ebameeldivusi, mis on vastuolus PS §-ga 18.

2. Harku ja Murru Vangla jättis 31.07.2014 kirjaga nr 5-9/14/318-2 KK taotluse toimingute sooritamiseks rahuldamata. Vangla põhjenduste kohaselt on lahtise puistetee sisse hõlpsam peita keelatud aineid, mille läbiotsimine on vangla jaoks keeruline ja ressursimahukas ning tagatud ei ole toiduainete hügieenilisus, samuti on vanglat hooldav firma mitmel korral tuvastanud kanalisatsiooni ummistuste põhjusena sinna visatud puistetee.

3-14-52281 2(4)

3. Harku ja Murru Vangla jättis 01.09.2014 vastusega nr 5-9/14/318-3 KK kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda temale meeldiva kauba kaupluses müümist. Vangla poolt sätestatud piirangute näol on tegemist õiguspäraste piirangutega. Seega on täitmata kahju hüvitamise esmane eeldus ehk vangla tegevuse õigusvastasus. Taotleja kirjelduste pinnalt ei ole võimalik väidetava kahju tekkimist sisustada taotleja väärikuse alandamisega ega ühegi teise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 märgitud alusega. Kuivõrd taotleja on närvilisuse tõttu pöördunud meditsiiniosakonna poole juba 2012. a mais ning vaidlusalusel perioodil juunis 2014 seoses šokiseisundiga meditsiinitöötajate abi ei vajanud, on põhjendamata ka taotleja väited vangla tegevuse tõttu tema tervise kahjustumise kohta. Vangla ei ole taotlejale põhjustanud rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega, ning ka ei ole vangla tegevus olnud suunatud taotleja inimväärikuse alandamisele.

4. KK esitas 02.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot koos viivistega või alternatiivselt õiglase hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt tekitas vangla oma keeluga odava puistetee müümiseks kaebajale kahju, kuna kaebajal kadus üleöö võimalus odavat teed osta ja tarbida, mida kaebaja oma vähese raha eest varasemalt ostis. Tee muutus sellega mitu korda kallimaks sama sordi ja sama koguse puhul. Kaebaja on harjunud odavat puisteteed jooma aastaid. Vangla poolt selliste piirangute seadmine on õigusvastane ja sellega on rikutud kaebaja inimväärikust. Piiranguga on takistatud kaebaja põhiõiguste realiseerimine (PS § 13). Kuna vangla on omavoli kasutades kehtestanud seadusevastase piirangu, mis on seotud otseselt kaebajalt äravõetud õigusega osta seadusega lubatud odavat teed, mida on vaja kaebaja ajutegevuse erksana hoidmiseks, tekitab vangla kaebajale alandavat muret ja peavalu ja rikub kaebaja närve, mille rakud enam ei taastu. Seeläbi tekitab Harku ja Murru Vanglas karistuse kandmine kaebajale oluliselt rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, kui need elamispiirangud, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Samuti rikub pidev tee puudumine kaebaja närvikava ja piirab oluliselt võimalust tagada organismile suurem veetarbimine päeva esimesel poolel vastavalt arsti soovitusele (palja vee joomine ajab öökima).

5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2014 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kohus pidas usutavaks, et kaebaja võis tunda end häirituna, saades teada, et tema poolt varasemalt ostetud konkreetse hinnaga purutee on müügilt kõrvaldatud ning asendatud samasuguse pakiteega, mille hind on kallim. Samas ei saa see põhjustada selliseid kannatusi, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. RVastS § 7 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamine lubatud, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. Sellest saab järeldada, et kahju hüvitamist ei ole õigust nõuda, kui isiku õigusi ei ole rikutud. Seega puudub alus hüvitisenõudeks ka juhul, kui halduse õigusvastasel tegevusel on küll seos väidetava kahjuga, kuid halduse tegevus ei riku isiku õigusi. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg

1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Kinnipeetavatele lubatud ja

3-14-52281 3(4) keelatud esemed on reguleeritud VangS §-st 15, mille lg-st 4 tuleneb volitusnorm vanglateenistusele, kes võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla on purutee palunud vangla kaupluse sortimendist eemaldada julgeoleku kaalutlustel. Kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda talle meeldiva kauba müümist vangla kaupluses, millest johtuvalt ei ole võimalik ka kaebajale kahju tekitamine kaebuses märgitud asjaoludel.

Asjaolu, et kaebaja on just konkreetset odavat teed tarbinud pikema aja jooksul, kuid seda enam kauplusest osta ei saa, ei saanud ilmselgelt kaebajale kaasa tuua kannatusi, mida oleks võimalik käsitleda inimväärikuse alandamisena. Viidatud regulatsioonist tulenevalt ei ole tegemist haldusorgani õigusvastase tegevusega. Igasugune haldusorgani tegevus (ka õigusvastane tegevus), millega isik ei nõustu, ei too endaga tingimata kaasa rahalise hüvitise väljamõistmist. Rahaliselt hüvitatava inimväärikuse alandamise tuvastamiseks peab olema tegemist kannatustega, mis ületavad kohtupraktikas kujunenud raskusastme.

Käesoleval juhul on ilmselge, et seda läve ei ole ületatud. Samuti ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited temale seoses odava purutee vangla kauplusest müügilt eemaldamisega kaasnenud tervisekahjust. Vangla vastusest kaebaja kahjunõudele nähtub, et kaebaja on närvilisuse tõttu pöördunud meditsiiniosakonna poole juba 2012. a mais ning juulis 2014 ta seoses väidetava šokiseisundiga meditsiinitöötajate abi ei vajanud. Pelgalt närvilisuse tekkimist või muidu närvilise inimese närvilisuse suurenemist tee kauplusest müügilt eemaldamise tagajärjel ei saa käsitleda tervisekahjuna, vaid tavapärase eluga kaasas käiva nähtusena.

Iga kinnipeetavale ärritust tekitavat olukorda ei pea vangla rahas hüvitama. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et vangla poolt kaebaja tervist kahjustati ja tehti seda süüliselt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse tee müümist vangla kaupluses, mistõttu puudub kaebajal subjektiive õigus ka vastava kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Isegi juhul, kui kaebajal oleks vastav õigus, ei ole kaebajale seoses vangla kaupluses odava purutee müügi keelamise ja vastavate toodete müügilt eemaldamisega (asendades selle kallima pakiteega) tekkinud rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju ja tervisekahju vangla süülise tegevuse läbi.

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei oleks ilmselgelt võimalik KK hüvitamiskaebust rahuldada.

6. KK esitas halduskohtu määruse peale 28.11.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 02.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. KK palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.11.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega mõista Tallinna Vanglalt välja kaebajale tekitatud tervise kahjustamise ning väärikuse alandamise eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Vangla on omavoliliselt üleöö muutnud tee hinnad kolmekordseks ilma tõsiseltvõetava põhjuseta. Vangla poolt järjest lisanduvad piirangud avaldavad kumulatiivselt survet närvidele, mistõttu kaebaja vajab psühhiaatri sekkumist ning pidevat antibiootikumide ja rahustite ravi. Kui vangla samas tempos uusi piiranguid lisab, võib see viia kaebaja kolmanda infarktini. Vangla on võtnud kaebajalt ära võimaluse tavalise tee joomiseks ja see on tekitanud kaebajale kannatusi, mis õigustab rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebaja ei nõua „meeldiva kauba“ müümist, vaid odavama tee poes müümist, et ka vähekindlustatud inimesed saaksid vajaliku teenormi kätte. Seoses vangla piiranguga on kaebaja kaotanud tuhandeid närvirakke, kuna

3-14-52281 4(4) kannatused viisid kaebaja psühhiaatri allutatud ravile, et vältida uut infarkti. Selliste raskete tagajärgede tekitamine vangla poolt on kaebaja inimväärikuse alandamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et kaebaja võis tunda end häirituna, kui sai teada, et purutee, mida kaebaja on harjunud tarbima, on müügilt eemaldatud ja asendatud kallima pakiteega. Samas ei saanud ka ringkonnakohtu hinnangul selline asjaolu kaasa tuua kannatusi, mida oleks võimalik käsitleda inimväärikuse alandamisena. Võimaluse kaotamine osta kallima pakitee asemel jätkuvalt odavamat puruteed ei ületa sellist minimaalset raskusastet, mida Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt võiks pidada inimväärikust alandavaks. Seega ei saanud tekkida rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes. Samuti ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited kaebuses kirjeldatud asjaoludel tervisekahju tekkimisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets