2-14-52148/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-52148

Tsiviilasi

Julia Bõkova hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu)

vastu töövaidluses

Hagi osaline läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 07. novembri 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julia Bõkova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Julia Bõkova (isikukood:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Epp Landberg

Vastustaja (kostja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Vladislav Iljin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 07. novembri 2014 määrus ja

saata hagi Julia Bõkova puhkusetasu hüvitamise nõude osas

Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada Julia Bõkova määruskaebus.

3. Tagastada K.Bile (isikukood: XXXXXXXXXXX, konto nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

määruskaebuse

esitamisel

Julia

Bõkova

eest

13. novembril

2014

Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606

tasutud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) esitas 16. mail 2014 Viru Maakohtule taotluse Julia

Bõkova (hageja) poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 17. juunil 2014 Viru Maakohtule avalduse, milles jäi kõikide oma varasemalt

esitatud seisukohtade, põhjenduste ja vastuste juurde. Avalduses märgib hageja, et soovib, et kohus

vaataks asja algusest peale läbi sõltumata tööinspektsiooni otsusest, sh ka hageja puhkusetasu

nõude, mille tööinspektsioon jättis rahuldamata.

2. Viru Maakohtu 23. septembri 2014 määrusega jäeti hageja esitatud hagi täiendus käiguta ning

anti hagejale tähtaeg mh puhkusetasu nõude esitamise põhistamiseks.

21. oktoobri 2014 avalduses esitas hageja puhkusetasu nõude sisulised põhjendused.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis oma 07. novembri 2014 määrusega Julia Bõkova hagi osaliselt läbi

vaatamata puhkuse tasu hüvitise nõudes.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole Julia Bõkova vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust

ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud korras. ITVS § 25 lg 1 teises lauses on sätestatud, et

töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud

vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle

vaidlustamata osas.

Hagiavalduses esitas hageja ka puhkuse hüvitise saamise nõude. Maakohus leidis, et hageja ei ole

esitanud põhjendusi, mis annavad aluse menetleda puhkusetasu nõuet. Puhkusetasu nõue ei ole

seotud muude vaidlustatud nõudega. Kuna hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsusega

rahuldamata jäetud puhkusetasu nõuet vaidlustanud, on töövaidluskomisjoni otsus selles osas

jõustunud ning hagejal ei ole õigust seda nõuet uuesti esitada. Seega esineb alus hagi osaliseks läbi

vaatamata jätmiseks (s.o puhkusetasu nõude osas) TsMS 432 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. Julia Bõkova esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning palub

määruse tühistada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt esitas Narva linn 16. mail 2014 kohtule taotluse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse asjas nr 4-1/519 läbi vaatamiseks hagimenetluse korras

hagina. Taotlusest ei nähtu, et Narva linn oleks taotlenud avalduse osalist läbivaatamist, mistõttu

kuulub hagimenetluses läbivaatamisele kaebuse esitaja poolt esitatud avaldus täies ulatuses, s.o

samas ulatuses, mille on kaebuse esitaja esitanud töövaidluskomisjonile, sh puhkusetasu hüvitise

nõude osas. Ka oma hilisemates menetlusdokumentides on vastustaja esitanud vastuväiteid

puhkusetasu hüvitise nõudele ning palunud jätta kaebuse esitaja avaldus täies ulatuses

rahuldamata, seega oli vastustaja taotluse esitamise eesmärk vaidlustada töövaidluskomisjoni

otsus täies ulatuses. Sellest tulenevalt ei pidanud kaebuse esitaja esitama ise eraldi taotlust tema

poolt esitatud avalduse osaliseks läbivaatamiseks, kuna nimetatud taotlus on kohtule esitatud

vastustaja poolt. Seega on Narva linn taotlenud läbi vaadata hagimenetluses kaebuse esitaja

avalduses esitatud kõik nõuded, sh puhkusetasu hüvitise nõue.

5. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta

määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kostja vastuväidete

kohaselt on väär hageja väide, et vastustaja taotluse esitamise eesmärk oli vaidlustada

töövaidluskomisjoni otsus täies ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati hageja avaldus

osaliselt, jättes rahuldamata hageja puhkusetasu nõue. Maakohtule kostja esitatud vastuses hagile

palus kostja jätta hageja avalduse täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjoni täies ulatuses

vaidlustamine tähendaks ka töövaidluskomisjoni otsuse osa, millega jäeti rahuldamata hageja

puhkusetasu nõue, vaidlustamist. See ei olnud ega ole kostja eesmärk. Kostja eesmärk on hageja

avalduse rahuldamata jätmine täies ulatuses ehk töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine selles

osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõudeid. Seega on kohus asunud põhjendatult

seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsus jõustus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga, ehk

see jõustus puhkusetasu nõude rahuldamata jätmise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viru Maakohtu

08. novembri 2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata

tsiviilasi TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtule Julia Bõkova puhkusetasu nõude osas menetluse

jätkamiseks. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et puhkusetasu nõue ei ole seotud

muude vaidlustatud nõuetega ning et seetõttu on töövaidluskomisjoni 16. aprilli 2014 otsus

jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata Julia Bõkova puhkusetasu nõue.

7. Riigikohus on selgitanud, et ITVS § 24 lg-st 4 tuleneb, et üldjuhul kohus ei kontrolli mitte

töövaidluskomisjoni

otsust,

vaid

lahendab

töövaidluskomisjonile

esitatud

avalduse

hagimenetluses algusest peale. Seda kinnitab ka ITVS § 24 lg 2, mille kohaselt on kohtusse

pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Siiski on

võimalik ka töövaidluskomisjoni otsuse osaline jõustumine, kuid ITVS § 25 lg 1 teise lause alusel

üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja

soovib (RKTKo nr 3-2-1-6-11 p 13).

Seega tuleb ringkonnakohtul võtta määruskaebuse lahendamisel seisukoht selles, kas hageja

puhkusehüvitise nõue, mis jäi töövaidluskomisjon otsusega rahuldamata, on seotud hageja

ülejäänud nõuetega, s.o vähemmakstud töötasu, koondamishüvitise ja töölepingu ülesütlemisest

vähem etteteatamise eest hüvitise nõudega.

8. Pooled vaidlesid töövaidluskomisjonis töötaja puhkusega seonduvalt selle üle, kas tööandjal

tuleb hüvitada töölepingu ülesütlemisest 13 kalendripäeva vähem etteteatatud aja eest lisaks

töötasule ka puhkusetasu ning selle üle, kas tööandjal oli õigus pidada lõpparvest kinni

enamkasutatud puhkuse tasu.

Töövaidluskomisjon leidis, et kuna puhkust saab arvestada reaalselt töötatud aja eest, mitte

etteteatamistähtaja järgimata jätmise aja eest, tuli saamata jäänud puhkusetasu nõue jätta

rahuldamata.

Enamsaadud puhkusetasu kinnipidamise osas tuvastas töövaidluskomisjon, et töötaja puhkas

rohkem ühe kalendripäeva, mitte tööandja väidetud 42,22 kalendripäeva. Töövaidluskomisjon

asus seisukohale, et põhjendatud on pidada lõpparvest kinni ühe enamsaadud puhkusepäeva tasu

59,95 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas nimetatud summa maha hüvitisest töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatamise eest (260 - 59,95) ning mõistis tööandjalt välja sellest lähtuva

hüvitise summas 200,05 eurot.

Ringkonnakohus on seisukohal, et töötajal saamata jäänud puhkusetasu nõuet, mille

töövaidluskomisjon jättis rahuldamata (s.o nõue hüvitada töölepingu ülesütlemisest 13

kalendripäeva vähem etteteatatud aja eest lisaks töötasule ka puhkusetasu) ei saa antud juhul

käsitleda eraldiseisvana töötaja ülesjäänud nõuetest. Töötaja on oma puhkusetasu nõude rajanud

TLS § 100 lg-le 5 (tl 28 pöördel). Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja puhkusetasu nõue on

seotud töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitise nõudega. Järelikult ei ole

töövaidluskomisjoni otsus puhkusetasu nõude rahuldamata jätmise osas jõustunud ning maakohtul

tuleb vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses läbi algusest peale.

9. Ringkonnakohus peab käesolevas asjas põhjendatuks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamist tervikuna. Ringkonnakohus on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsuse saab

lugeda osaliselt jõustunuks vaid juhtudel, kui vaidlusalune nõue on töötaja ülejäänud nõuetest

selgelt eraldiseisev ning selle rahuldamine või rahuldamata jätmine ei mõjuta teisi esitatud

nõudeid. Käesoleval juhul on puhkusetasu hüvitamise nõue üks osa TLS § 100 lg 5 alusel esitatud

hüvitise nõudest töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest.

Käesolevas asjas oleks töövaidluskomisjoni otsuse puhkusetasu nõude osas osaliselt jõustunuks

lugemine pigem kunstlik, arvestades nimetatud nõude proportsiooni võrreldes töötaja avalduse

rahuldatud osaga. Olukorras, kus töötaja avaldus valdavas osas rahuldati, ei oleks õige töötajale

ette heita seda, et ta ei ise ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsus avalduse rahuldamata jäetud

osas. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel tuleb ITVS § 24 lg 1 kohaselt pöörduda

vaidluse hagimenetluses läbivaatamise taotlusega maakohtusse. Käesoleval juhul on esitas

taotluse 16.05.2014.a tööandja. Maakohus võttis hagi oma 29.05.2014.a määrusega menetlusse

ning hageja (töötaja) esitas oma seisukohad 17.06.2014.a, väljendades selgelt oma soovi, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi algusest peale läbi sõltumata

tööinspektsiooni otsusest.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Julia Bõkova määruskaebus tuleb rahuldada.

Viru Maakohtu 07. novembri 2014 määrus tuleb tühistada ja saata hagi Julia Bõkova puhkusetasu

hüvitamise nõude osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada K.Bile

(isikukood: XXXXXXXXXXX, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) määruskaebuse

esitamisel

Julia

Bõkova

eest

13. novembril

2014

Rahandusministeeriumi

kontole

nr EE932200221023778606 tasutud riigilõiv 50 eurot.

12. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/