2-13-20093/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. jaanuaril 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-20093

Kohtuasi

XXXOÜ hagi XXXja OÜ XXX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

Hagi XXXvastu 218 087.02 eurot

Hagi OÜ XXX vastu 42 326.95 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk

Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja

vandeadvokaat Merilin Valdmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

24. november 2014

Resolutsioon

Jätta XXXOÜ hagi XXX vastu põhivõla 60 716,89 eurot,

intressi

4047,90

eurot

ja

viivise

väljamõistmiseks

rahuldamata

Jätta XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu põhivõla 38 921,33 eurot

ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Lõpetada menetlus XXXOÜ hagis XXX vastu 80 573,77

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud XXXOÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. 16.06.2014 hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid XXX ja XXX(edaspidi kostja I) 1.

veebruaril 2010 laenulepingu (edaspidi laenuleping nr 1), mille alusel andis XXX kostjale I

laenu summas 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot. Laenulepingu nr 1 p 1.1 kohaselt on

laenulepingu objektiks laenusumma, mis laenuandja annab laenusaajale üle laenulepingu

allakirjutamisel ning laenusaaja kinnitab selle kättesaamist oma allkirjaga lepingul.

Laenulepingu nr 1 punkti 1.1 kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaajale üle

laenulepingu allakirjutamisel ning laenusaaja kinnitab selle kättesaamist oma allkirjaga

lepingul. Kostja I on laenulepingust nr 1 tuleneva laenusumma laenulepingu allkirjastamisel

sularahas kätte saanud. Kostja I ei ole laenusummat tagastanud. Laenulepingu nr 1 p 4.1

kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma koos intressiga 48%

aastas (4% kuus) hiljemalt 1. mail 2010 sularahas või laenuandja arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Seega algas intressiarvestus 1. veebruaril 2010 ning

kostja peab laenulepingust nr 1 tulenevalt tasuma intressi 3834,90 eurot perioodi 1. veebruar

2010 kuni 1. mai 2010 eest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele loetakse

käesoleval juhul laenulepingust tulenev 48%-line aastane intressimäär kohalduvaks viivise

määraks ehk käesoleval juhul kohaldub laenusummale 48%-line viivise määr. VÕS § 113 lg

1 kolmandast lausest tulenevalt palub hageja laenulepingust nr 1 tuleneva laenusumma

tagastamisega viivitamise eest alates 2. mai 2010 kuni hagi esitamise päevani 30. aprill 2013

(1095 päeva) kostjalt I välja mõista viivis 42,02 eurot päevas, kokku 46 657,95 eurot. Seega

on nõue kostja I vastu laenulepingust nr 1 kokku 82 448,67 eurot.

2. 6. aprillil 2010 sõlmisid XXX ja kostja I veel ühe laenulepingu (edaspidi laenuleping nr 2),

mille alusel andis XXX kostjale I laenu summas 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot.

Laenulepingu nr 2 p 1.1 kohaselt on laenulepingu objektiks laenusumma, mis laenuandja

annab laenusaajale üle laenulepingu allakirjutamisel ning laenusaaja kinnitab selle

kättesaamist oma allkirjaga lepingul. Laenulepingu nr 2 punkti 1.1 kohaselt annab laenuandja

laenusumma laenusaajale üle laenulepingu allakirjutamisel ning laenusaaja kinnitab selle

kättesaamist oma allkirjaga lepingul. Kostja I on laenulepingust nr 2 tuleneva laenusumma

laenulepingu allkirjastamisel sularahas kätte saanud. Kostja I ei ole laenusummat tagastanud.

Laenulepingu nr 2 p 4.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenuandjale

laenusumma koos intressiga 48% aastas (4% kuus) hiljemalt 1. mail 2010 sularahas või

laenuandja

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXXX

SEB

pangas.

Seega

algas

intressiarvestus 6. aprillil 2010 ning kostja peab laenulepingust nr 2 tulenevalt tasuma intressi

213 eurot perioodi 6. aprill 2010 kuni 1. mai 2010 eest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele palub hageja laenulepingust nr 2 tuleneva laenusumma tagastamisega

viivitamise eest alates 2. mai 2010 kuni hagi esitamise päevani 30. aprill 2013 (1095 päeva)

nõuda kostjalt I viivist 8,40 eurot päevas, kokku 9329,40 eurot. Seega on nõue kostja I vastu

laenulepingust nr 2 kokku 15 933,56 eurot

3. 30. aprillil 2013 on XXX ja XXXOÜ (edaspidi hageja) sõlminud nõude loovutamise lepingu,

mille kohaselt on XXX loovutanud kõik XXX ja kostja I vaheliste laenulepingute alusel üle

kantud laenusummadest tulenevad nõuded hagejale.

4. 9. novembril 2009 sõlmisid XXX AG ja kostja I suulise tähtajatu laenulepingu (edaspidi

laenuleping nr 3), mille alusel on XXX AG andnud kostjale I laenu kokku 350 000 krooni

ehk 22 369,08 eurot. XXX AG on kandnud kostjale I laenusummad üle alljärgnevalt: 9.

novembri 2009 laenu ülekanne 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot; 4. veebruari 2010 laenu

ülekanne 250 000 krooni ehk 15 977,91 eurot. 1.1.5.3 Intressides ja viivistes laenulepingu nr

3 pooled kokku ei leppinud. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja

nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1). Kostjat I on

teavitatud suusõnaliselt laenulepingu ülesütlemisest ning palutud laen tagastada. Kostja I

laenulepingu nr 3 alusel tasumisele kuuluvat laenusummat hagi esitamise ajaks tagastanud ei

ole. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et laenulepingut nr 3 enne hagiavalduse esitamist

üles öeldud ei ole (millega hageja ei nõustu), tuleb käesolevat hagiavalduse nõuet käsitada

laenulepingu nr 3 ülesütlemisena. XXX AG ja hageja on 30. aprillil 2013 sõlminud nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt on XXX AG loovutanud kõik XXX AG ja kostja I

vahelisest laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega kokku on hageja nõue kostja I

vastu laenulepingust nr 3 tulenevalt 22 369,07 eurot.

5. XXX AG ja kostja I on sõlminud suulise tähtajatu käsunduslepingu (edaspidi käsundusleping

nr 1). XXX AG täitis käsundisaajana eelnimetatud käsunduslepingut, tehes makseid

kolmandatele isikutele kokku 11 286,92 euro ulatuses alljärgnevalt: OÜ-le XXX kokku

282,75 eurot; Aktsiaseltsile XXX kokku 11 004,17 eurot. XXX AG ja hageja on 30. aprillil

2013 sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt on XXX AG loovutanud kõik

XXX AG-le kuuluvad nõuded kostja I vastu hagejale. Kostja I ei ole XXX AG-le

eelnimetatud summasid tagastanud. Seega kokku on hageja nõue kostja I vastu

käsunduslepingust nr 1 tulenevalt 11 286, 92 eurot.

6. XXX LTD ja kostja I on sõlminud suulise tähtajatu käsunduslepingu (edaspidi

käsundusleping nr 2). XXX LTD täitis käsundisaajana eelnimetatud käsunduslepingut, tehes

makseid kolmandatele isikutele kokku 48 964,20 euro ulatuses alljärgnevalt: OÜ-le XXX

kokku 2694,85 eurot; Aktsiaseltsile XXX kokku 9137,10 eurot; AS DNB Nord Banka Eesti

filiaalile OÜ XXX ja AS DNB Nord Banka Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingu alusel

kokku 7868,61 eurot; XXX OÜ-le kokku 793,78 eurot; XXX OÜ-le kokku 6211,29 eurot;

osaühingule XXX kokku 964,81 eurot; osaühingule XXX kokku 8561,90 eurot; XXX

osaühingule kokku 12 731,86 eurot. XXX LTD ja hageja on 30. aprillil 2013 sõlminud nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt on XXX LTD loovutanud kõik XXX LTD-le kuuluvad

nõuded kostja I vastu hagejale. Kostja I ei ole XXX LTD-le eelnimetatud summasid

tagastanud. Seega kokku on hageja nõue kostja I vastu käsunduslepingust nr 2 tulenevalt

48 964,20 eurot.

7. Hageja ja kostja I on sõlminud suulise tähtajatu käsunduslepingu (edaspidi käsundusleping nr

3). Hageja täitis käsundisaajana eelnimetatud käsunduslepingut: tasudes AS DnB Nord

Banka Eesti filiaalile OÜ XXX laenumakse 2347 krooni ehk 150 eurot; andes kostjale I OÜ

XXX lepingutasu tasumiseks sularahas 1000 eurot, tasudes OÜ XXX eest tagatishoiusena

AS DnB NORD Banka Eesti filiaalile 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot. Kostja I ei ole

eelnimetatud summasid tagastanud. Seega kokku on hageja nõue kostja I vastu

käsunduslepingust nr 3 tulenevalt 20 323,49 eurot.

8. 29. septembril 2010 sõlmisid XXX LTD ja OÜ XXX (edaspidi kostja II) suulise tähtajatu

laenulepingu (edaspidi laenuleping nr 4), mille alusel on XXX LTD andnud kostjale II laenu

kokku 38 921,33 eurot. Intressides ja viivistes laenulepingu nr 4 pooled kokku ei leppinud.

Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist

pärast laenulepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1). Kostjat II on teavitatud suusõnaliselt

laenulepingu ülesütlemisest ning palutud laen tagastada. Kostja II laenulepingu nr 4 alusel

tasumisele kuuluvat laenusummat hagi esitamise ajaks tagastanud ei ole. Juhul, kui kohus

peaks siiski leidma, et laenulepingut nr 4 enne hagiavalduse esitamist üles öeldud ei ole

(millega hageja ei nõustu), tuleb käesolevat hagiavalduse nõuet käsitada laenulepingu nr 4

ülesütlemisena. Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et käesolevat hagiavalduse nõuet ei ole

võimalik käsitada laenulepingu nr 4 ülesütlemisena (millega hageja aga ei nõustu), tuleb

kostjalt II eelnimetatud laenulepingu alusel võlgu olev summa alternatiivselt välja mõista

alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd kostja II on sellisel juhul alusetult hageja arvel

rikastunud. XXX LTD ja hageja on 30. aprillil 2013 sõlminud nõude loovutamise lepingu,

mille kohaselt on XXX LTD loovutanud kõik XXX LTD ja kostja II vahelisest lepingust

tulenevad nõuded hagejale. Kostja II ei ole eelnimetatud laenu tagastanud. Seega kokku on

hageja nõue kostja II vastu laenulepingust nr 4 tulenevalt 38 921,33 eurot.

9. Kuivõrd hagejal ei ole kostjaga I ja kostjaga II õnnestunud saavutada kohtuvälist kokkulepet

nende poolsete kohustuste täitmiseks, on hageja sunnitud kostja I vastu esitama hagiavalduse

võlgnevuse 201 325,91 euro nõudes ja kostja II vastu esitama hagiavalduse võlgnevuse

38 921,33 euro nõudes.

10. 24.novembri 2014 kohtuistungil loobus hageja käsunduslepingust nr 1 tulenevast

põhivõlgnevusest 11 286,92 eurot; käsunduslepingust nr 2 tulenevast põhivõlgnevusest

48 964,20 eurot; käsunduslepingust nr 3 tulenevast põhivõlgnevusest 20 323,49 eurot.

Kostjate vastuväited

11. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja I ja kostja II

toetavad üksteise poolt esitatud seisukohti ja väiteid.

12. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud XXX ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingute

täitmist ega seda, et XXX olid rahalised vahendid laenu andmiseks. Kostja I on seisukohal, et

laenuleping 1 ja laenuleping 2 on rahatud, st XXX ei ole kostjale laenu andnud. Seega ei

tekkinud pooltele laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning hagejal ei saa olla kostja

vastu laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hagile ei ole lisatud ainsatki tõendit, mis kinnitaks

laenulepingu 1 ja laenuleping 2 täitmist. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta,

et XXX oli laenulepingute sõlmimise hetkel olemas 600 000 krooni (laenulepingute alusel

väidetavalt üleantud summa). Arvestades asjaolu, et poolte vaheline arveldus on alati

toimunud arvelduskonto vahendusel, siis ei ole eluliselt usutav, et kõnealuste laenulepingute

täitmine toimus sularahas. Samuti ei hoita sellises suuruses summasid tavapäraselt sularahas

ega anta neid sularahas üle.

13. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 3 aasta jooksul s.o periood alates nõude sissenõutavaks

muutumisest kuni hagi esitamiseni kordagi kostjalt I laenu tagasi nõudnud. Kostja I kinnitab,

et XXX ei ole kordagi nõudnud temalt laenulepingute 1 ja 2 täitmist, ei kirjalikult ega ka

suuliselt. Kostja I sai XXX väidetava nõude olemasolust teada alles hagivalduses, mis esitati

kohtusse viimasel päeval, enne nõude aegumist. Kuna kostja I on seisukohal, et hageja

laenulepingute 1 ja 2 alusel esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata

ka hageja viivise nõue.

14. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõude rahuldamiseks on alust, siis arvestades, et hageja

viivisenõue on esitatud väga suures summas ja Riigikohtu praktikaga vastuolus, taotleb

kostja viivise nõude vähendamist ja mõista see välja seaduses sätestatud määras. Samuti ei

nõustu kostja hageja poolt kohaldatava intressimääraga 48% aastas. Kostja on seisukohal, et

kuigi VÕS § 113 lg 1 kolmas lause võimaldab sellises määras viivist nõuda, ei ole pooled

antud juhul sellise määra kohaldamises kokku leppinud ja kostja ei pidanud lepingu

sõlmimisel mõistma, et selline määr kohaldub. Kuna viidatud sätte alusel viivise nõudmine

on praktikas vähelevinud, ei ole tegemist asjaoluga, mis pidi kostjale teada olema.

15. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et viidatud määras viivise nõudmine ei ole põhjendatud

ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud enam kahju, kui seda on

võlgnetavalt summalt arvestatud viivis. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja ei teinud 3

aastat midagi selleks, et võlgnevust sisse nõuda. See tähendab, et kui hagejale või XXX on

kahju tekkinud, on ta kahju tekkimises ise süüdi. Kostja hinnangul ei saa hageja sellist

käitumist lugeda hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Nagu hageja ei ole nõudnud

kostjalt põhivõla tasumist, ei ole kuni hagi kohtusse esitamiseni nõutud kostjalt kordagi

viivise tasumist. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat, et nõuab tal viivist 48% aastas.

16. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist ega lepingu tingimusi XXX AG ja kostja I

vahel. Hagiavalduses puuduvad igasugused selgitused laenulepingu tingimuste osas (sh selles

osas, kas tegemist on ühe või mitme erineva laenulepinguga, millal ja kus need väidetavalt

sõlmiti jne) ning puudub teave, kas ja millal muutus väidetav laenu tagastamise nõue

sissenõutavaks. Hageja väitel sõlmiti laenuleping 09. novembril 2009 ja tegemist oli tähtajatu

lepinguga. Seejuures ei selgu hagi terviktekstist, millal oli laenuandjal laenu väljamaksmise

kohustus, sh miks maksis kostjale osa väidetavast laenust välja 3 kuud peale lepingu

sõlmimist, miks on märgitud maksekorraldustele erinevad selgitused, millal öeldi leping üles

ning millal muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks.

17. Hageja on hagiavaldustes esile toonud vastuolulisi seisukohti, mis kinnitab kostja I

vastuväiteid, et poolte vahel puudub laenusuhe. Kui pooled oleksid laenulepingu sõlminud, ei

valmistaks hagejale raskusi esitada ülevaade laenu tingimustest ja nõude sissenõutavaks

muutumisest. Kostja I kinnitab, et XXX AG ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud

kostjale avaldust laenulepingu ülesütlemiseks. Veelgi enam, kuni hagi esitamiseni ei olnud

XXX AG ka kordagi kostjat laenusuhte olemasolust teavitanud.

18. Alternatiivselt palub hageja ka terviktekstis lugeda laenuleping ülesöelduks hagi esitamisega.

Samas ei selgita hageja, et kui lugeda laenuleping üles öelduks hagi esitamisega, siis millisel

alusel nõuab hageja viivist alates 01. maist 2014. VÕS § 398 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu

ülesütlemisest teavitada ette vähemalt 2 kuud. Seega kui lugeda, et laenuleping öeldi üles

hagi esitamisega, siis saab nõue muutuda sissenõutavaks mitte varem kui 2 kuu möödudes

hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest. Kostja sai hagi kätte 03. oktoobril 2013, st hageja

väidetav nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 03. detsembrit 2013.

19. Hageja väidab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping oli intressita leping. Ainuüksi nimetatud

asjaolu teeb laenusuhte olemasolu ebausutavaks. Hageja ei ole selgitanud, millistel

kaalutlustel andis XXX AG tasuta laenu ca 4 aastaks. Tegemist on äriühingu seisukohalt

ilmselgelt

majanduslikult

kahjuliku

tehinguga.

Riigikohtu

korduvalt

väljendatud

seisukohtade järgi tuleb üldjuhul eeldada, et mis tahes investeeringu tegemine (kaasa arvatud

laenu andmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu, ning

laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Vastasel juhul kuuluvad

sellised tehingud Eestis tulumaksuga maksustamisele. Kuna hagi terviktekstis ei ole hageja

esitanud enam alternatiivset nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, eeldab kostja, et hageja

on oma alternatiivsest nõudest loobunud. Kostja on seisukohal, et XXX AG alusetust

rikastumisest tulenev nõue kostja I vastu on kooskõlas TsÜS § 151 lg-ga 1 aegunud.

20. Kostja I ei ole sõlminud XXX AG-ga, XXX Ltd-ga ja hagejaga käsunduslepingut. Hageja ei

ole tõendanud käsunduslepingu olemasolu ega selle tingimusi. Hageja on esitanud esialgse

hagiavalduses ja terviktekstis erinevaid väiteid. Kostja I ei tunnista tema vastu esitatud

nõudeid, kuna nii XXX ja kostja I kui ka käsundisaajate ja kostja I vahel ei ole kunagi

sõlmitud hageja poolt viidatud lepingut. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis annaks

isegi kaudselt alust arvata, et poolte vahel on käsundusleping sõlmitud. Hageja ei ole

tõendanud ega ka selgitanud mingilgi viisil selliste väidetavate käsunduslepingute tausta,

tingimusi jmt. Sealhulgas ei ole hageja selgitanud, millal muutusid käsunduslepingutest

tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja I on seisukohal, et hageja ei kasuta oma

menetlusõigusi heauskselt. Hageja märgib üksnes, et poolte vahel oli tähtajatu

käsundusleping. Hageja väitel on käsundisaajad kolmandatele isikutele makseid tehes täitnud

kostja I kohustust. Seejuures ei selgita hageja, milliseid kostja I kohustusi on antud juhul

täidetud. Hageja on hagile lisanud erinevad maksekorraldused, mille alusel on tehtud

makseid kolmandatele isikutele, kuid ei ole esitanud kõiki maksete aluseks olevaid arveid.

Seejuures nähtub hagile lisatud arvetest, et sisuliselt kõik hageja poolt kõnealuste nõuete

tõendamiseks esitatud arved kajastavad XXXOÜ, XXX Ltd ja/või XXX AG poolt OÜ-le

XXX või tema eest tehtud makseid. See tähendab, et käsundisaajad on täitnud OÜ XXX eest

kohustusi, mitte kostja I eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud

äriühingud oleksid täitnud kostja I eest kohustusi ja kostjale I teadaolevalt selliseid kohustusi

polegi olnud. Kostja on menetluses selgitanud ja tõendanud, et XXX kontrolli all olevad

äriühingud tegid OÜ-le XXX makseid ja tasusid viimasele esitatud arveid seoses OÜ XXX ja

XXX ühise äriprojektiga, milleks oli XXX OÜ ruumide renoveerimine ning restorani

taaskäivitamine. XXX sai XXX OÜ osanikuks (50% osalus) ja juhatuse liikmeks 2009. a

augustis, misjärel alustas restorani ruumide ümberehituse finantseerimist, kasutades selleks

temaga seotud äriühinguid. Osad hagile lisatud maksekorraldused käsitlevad käsundisaajate

poolt XXX kohustuste täitmist. Seega on hagiavaldus nimetatud osas ilmselgelt alusetu

(esitatud vale isiku vastu) ning XXX AG nõue summas 11 286,92 eurot, XXX Ltd nõue

summas 48 964,2 eurot ning hageja nõue summas 20 323,49 eurot tuleb jätta rahuldamata.

21. Kostja II vastuväidete kohaselt nõuab hageja suulise laenulepingu alusel XXX Ltd poolt

kostjale II antud laenu tagastamist summas 38 921,33 eurot. Tervikteksti kohaselt on

laenuleping sõlmitud 29. septembril 2010 ja tegemist on tähtajatu lepinguga. Laenulepingu

tõenduseks on hageja esitanud XXX Ltd poolt kostjale ajaperioodil 29. september 2010 kuni

15. veebruaril 2011 tehtud maksekorraldused (8 erinevat makset). Hagi terviktekstist ei

selgu, millal oli laenuandjal laenu väljamaksmise kohustus; millal öeldi laenuleping üles;

millal muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks jms. Hagiavalduses ja

terviktekstis esitab hageja vastuolulisi seisukohti, mis kinnitab kostja II vastuväidet, et poolte

vahel puudub laenusuhe.

22. Kostja II kinnitab, et XXX Ltd ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale avaldust

laenulepingu ülesütlemiseks. Samuti ei ole XXX Ltd kuni hagi esitamiseni pöördunud kostja

poole seoses pooltevahelise väidetava laenusuhtega. Alternatiivselt palub hageja ka

terviktekstis lugeda laenuleping ülesöelduks hagi esitamisega. Samas ei selgita hageja, et kui

lugeda laenuleping üles öelduks hagi esitamisega, siis millisel alusel nõuab hageja viivist

alates 01. maist 2014. VÕS § 398 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu ülesütlemisest teavitada

ette vähemalt 2 kuud. Seega kui lugeda, et laenuleping 4 öeldi üles hagi esitamisega, siis saab

nõue muutuda sissenõutavaks mitte varem kui 2 kuu möödudes hagiavalduse kostjale

kättetoimetamisest. Kostja sai hagi kätte 03. oktoobril 2013, st et hageja väidetav nõue ei

saanud muutuda sissenõutavaks enne 03. detsembrit 2013.

23. Hageja väidab, et ka XXX Ltd ja kostja II vahel sõlmitud laenuleping oli intressita leping.

Nimetatud asjaolu teeb ka kõnealuse laenusuhte olemasolu veelgi ebausutavamaks. Hageja ei

ole selgitanud, millistel kaalutlustel andis XXX Ltd tasuta laenu ca 3 aastaks. Tegemist on

äriühingu seisukohalt ilmselgelt majanduslikult kahjuliku tehinguga ja sellise tehingu

tegemine XXX Ltd poolt on eluliselt ebausutav. Juhul kui kohus poolte vahel laenusuhteid ei

tuvasta, palub hageja rahuldada nõude kostja II vastu alusetu rikastumise sätete alusel.

Seejuures ei selgita hageja vähimalgi määral, millisele konkreetsele õigusnormile hageja

alusetu rikastumise nõude esitamisel tugineb. Kostjalt ei saa eeldada, et ta peab

spekuleerima, millisel alusel ja millistele õigusnormidele tuginedes võib olla nõue esitatud

ning esitama sellest lähtuvalt erinevad alternatiivsed vastuväited. Arvestades, et hagejat

esindab menetluses professionaalne esindaja, ei saa sellist käitumist pidada menetlusõiguste

heauskseks kasutamiseks. Kuigi kohus kohaldab seadust ise, ilmneb siiski Riigikohtu

praktikast, et õigusnormidel võib hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel olla (ja

reeglina ka on) oluline tähendus, mistõttu ei või hageja alati loota sellele, et tema ülesanne

saabki piirduda vaid faktide väljatoomisega.

Kohtuotsuse põhjendused

24. Hageja on esitanud hagis kostja I vastu nõude, mis tugineb XXX ja XXX vahel vormistatud

laenulepingul 1 - sõlmitud 01.veebruaril 2010, laenusummaga 500 000 krooni/31 955,82 eurot,

intressiga 48% aastas (4% kuus), laenu tagasimakse tähtajaga 01.mai 2010 (II kd, lk 309) ja

laenulepingul 2 – sõlmitud 06.aprillil 2010, laenusummaga 100 000 krooni/ 6391,16 eurot,

intressiga 48% aastas (4% kuus), ja laenu tagasimakse tähtajaga 01.mai 2010(II kd, lk 310).

25. Pooltel puudub vaidlus selles, et XXXja XXXvahel vormistati laenulepingud 1 ja 2 ning et

nõuded on loovutatud hagejale (II kd, lk 311-315). Pooled vaidlevad selle üle, kas

laenulepinguid täideti, st kas laen maksti XXX välja ning kas nende alusel tekkisid kostjal I

laenu põhisummade tagasimakse ja kõrvalkulude - intressi ja viivise, maksmise kohustused.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja I on

vaidlustanud laenulepingute täitmise ja kostjale I raha üle ei andmise, siis peab laenusuhte

olemasolu tõendama hageja, kes on hagiavalduses tuginenud laenulepingule.

27. Hageja on esitanud kohtule laenusuhte tõendamiseks üksnes XXXja XXXvahel sõlmitud

laenulepingud. Laenulepingute 1 ja 2 punktide 1.1 kohaselt on lepingute objektideks

laenusumma, mis laenuandja annab laenusaajale üle käesoleva lepingu allakirjutamisel ning

laenusaaja kinnitab selle kättesaamist oma allkirjaga lepingul. Lepingutele on kostja I alla

kirjutanud, kuid laenusummade kättesaamist ta oma allkirjadega lepingutel kinnitanud ei ole.

Hageja ei ole kohtule esitanud ka muid kirjalikke tõendeid selle kohta, et laenulepingute 1 ja 2

alusel andis XXXkostjale I üle kokku 600 000 krooni/38 346,98 eurot.

28. Hageja väited, et tal oli osa laenuks antud rahast kodus kapis ja teine osa ema juures, on

ebausutavad põhjusel, et sellises suuruses rahasummasid ei hoita turvalisuse kaalutlustel

tavapäraselt sularahas kodus ning selliseid summasid ei anta ka sularahas üle. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et XXX oli laenusummade üleandmise ajal olemas sularaha

600 000 krooni/ 38 346,98 eurot ning et ta sai laenuks antud raha vara müügist (näit

müügilepinguid, registrite väljavõtteid vms). TsMS § 229 lg 2 tulenevalt ei ole hageja

seadusliku esindaja ütlused tõenditeks, kuna need ei ole antud vande all.

29. Tunnistaja XXX , kes oli hageja tegevjuht ajavahemikul 2008 – 2013, ütlustega saab lugeda

tõendatuks, et tunnistaja ei ole sularahas mingeid makseid kostjatele ega kostjaga I seotud

äriühingutele teinud, mis tõendab kostja I vastuväiteid selle kohta, et pooled ei ole omavahel

sularahas tehinguid teinud. Tunnistaja ütlustega selle kohta, et ta on XXX aru saanud selliselt, et

XXX võis teha mingeid tehinguid sularahas, ei saa pidada tõendatuks laenulepingute 1 ja 2

alusel raha üleandmist kostjale I, kuna tunnistaja ütlused on ebakonkreetsed ning tunnistaja ei

ole sularaha üleandmist ise näinud.

30. Tunnistaja XXX , kes on XXX OÜ ning kostja I ja temaga seotud äriühingute kauaaegne

raamatupidaja, ütlustest nähtuvalt ei tea ta kostja I ja XXXvahelisest laenusuhtest. Tunnistaja

ütluste kohaselt oli ta kostja I jaoks volitatud isik, keda kostja I usaldas, mistõttu ta oleks

teadnud laenukohustusest.

31. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne hagi esitamist nõudnud kostjalt I laenulepingute

täitmist, mis ei ole tavapärane, eriti nii suure laenusumma puhul ja annab alust arvata, et hagejal

ei ole laenusuhtest tulenevat nõuet kostja I vastu.

32. Võttes arvesse, et kostja I eitab raha saamist ning hageja ei ole tõendanud raha üleandmist st

VÕS § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu olemasolu tema ja kostja vahel, asub kohus

seisukohale, et laenuleping 1 ja laenuleping 2 on rahatud, mistõttu ei ole hagejal kostja I vastu

laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kuna hagejal puudub põhivõla nõue, siis ei ole tal tekkinud

ka laenulepingust tulenevat intressi ja viivise nõuet. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

laenulepingust 1 tuleneva põhivõlgnevuse 31 955,82 eurot, intressi 3834,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 46 657,95 eurot ja TsMS § 367 alusel arvutatava viivise

väljamõistmiseks ning laenulepingust 2 tulenev põhivõlgnevuse 6391,16 eurot, intressi 213

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9329,40 eurot ja TsMS § 367 alusel arvutatava viivise

väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

33. Hagiavalduse tervikteksti (II kd lk 296-309) punkti 1.1.5 kohaselt sõlmisid XXX AG ja kostja I

09.novembril 2009 suulise tähtajatu laenulepingu nr 3, mille alusel on XXX AG andnud kostjale

I laenu 350 000 krooni/ 22 369,08 eurot. Hageja on märkinud ka, et intressides ja viivistes

laenulepingu pooled kokku ei leppinud. Laenulepingu 3 tõendamiseks esitas hageja kohtule

kaks maksekorraldust: 1) XXX AG poolt kostjale I 09.novembril 2009 tehtud ülekande 100 000

krooni, selgitusega „lepingu alusel“(II kd lk 317) ja 2) 04.veebruaril 2010 XXX AG poolt

kostjale I tehtud ülekande 250 000 krooni, selgitusega „Ülekanne. Laenulepingu alusel“(II kd lk

316). XXX AG loovutas nõude hagejale 30.aprillil 2013 (II kd lk 319-322).

34. Hagiavalduse tervikteksti punkti 1.2.1 kohaselt sõlmisid XXX LTD ja kostja II 29.septembril

2010 suulise tähtajatu laenulepingu nr 4, mille alusel on XXX LTD andnud kostjale II laenu

kokku 38 921,33 eurot. Laenulepingu nr 4 pooled intressides ja viivistes kokku ei leppinud.

Laenulepingu 4 tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised maksekorraldused: 29.septembri

2010 ülekanne 100 000 krooni /6391,16 eurot, 14.oktoobri 2010 ülekanne 200 000 krooni/

12 782,33 eurot, 19.oktoobri 2010 ülekanne 50 000 krooni/ 3195,58 eurot, 21.oktoobri 2010

ülekanne 50 000 krooni/ 3195,58 eurot, 28.oktoobri 2010 ülekanne 15 000 krooni/ 958,67 eurot,

4. novembri 2010 ülekanne 38 000 krooni/ 2428,64 eurot, 2. detsembri 2010 ülekanne 140 340

krooni/ 8969,36 eurot, 15.veebruari 2011 ülekanne 1000 eurot (II kd lk 372-379). XXX LTD

loovutas nõude hagejale 30.aprillil 2013 (II kd lk 380-385).

35. Pooltel ei ole vaidlust, et eelnimetatud maksekorraldustega on XXX AG kostjale I ja XXX LTD

kostjale II raha üle kandnud ja nõuded hagejale loovutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas

ülekanded teostati laenulepingute täitmiseks.

36. VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole vaatamata kostjate vastuväidetele ja

kohtu ettepanekule selgitada laenulepingute sõlmimise asjaolusid, esile toonud laenulepingute 3

ja 4 tingimusi so millal oli laenuandjatel laenude väljamaksmise kohustus, miks maksti laenud

paljudes osades nii lühemate kui ka pikemate vaheaegadega, millal öeldi laenulepingud üles ja

millal muutusid laenulepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seejuures märkis hageja

esialgse hagiavalduse punktides 2.3.4.5 ja 2.3.5.4 (I kd lk 5), et ütles laenulepingud üles hagi

esitamisega, kuid tervikteksti punktides 1.1.5.4 ja 1.2.1.4 (II kd, lk 300, 302), et on kostjaid

enne hagi esitamist teavitanud suusõnaliselt laenulepingute ülesütlemisest ja palunud laenud

tagastada. Hageja ei toonud esile, millal ta laenulepingud üles ütles ja millise tähtaja jooksul

palus laenu tagastada. Alternatiivselt palub hageja ka terviktekstis lugeda laenulepingud

ülesöelduks hagi esitamisega, paludes viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 01.maist

2014. Kohtuistungil väitis hageja seaduslik esindaja K.Puhtla, et maksekorralduste aluseks olid

iseseisvad laenulepingud, mille tähtajad olid sõltuvalt laenusummadest, kas kuus kuud või üks

aasta alates laenu väljamaksmisest (24.11.2014 protokoll).

37. Eelnevast nähtub, et hageja on korduvalt muutnud oma seisukohti ning lisaks on need omavahel

vastuolulised. Laenusuhte olemasolu teeb ebausutavaks ja mittetavapäraseks asjaolu, et

laenulepingud sõlmiti ilma intressi ja viivise maksmise kohustusteta, seda enam, et kostjad on

kasutanud tasuta laene mitmete aastate jooksul. Objektiivselt võttes on tegemist äriühingu jaoks

majanduslikult kahjulike tehingutega, mille sõlmimiseks pidid äriühingutel olema kaalukad

põhjused, mida aga hageja esile toonud ei ole. Üksnes maksekorralduste selgitusse märgitud

„laen“ või „laenulepingu alusel“ ei tõenda laenulepingute sõlmimist. Seega ei ole hageja väited

poolte vahel 09.novembril 2009 ja 29.septembril 2010 laenulepingute sõlmimise kohta eluliselt

usutavad.

38. Asjaolu, et kostjatel on laenulepingutest 3 ja 4 tulenev võlgnevus hageja ees tõendamiseks on

hageja esitanud e-kirjavahetuse kostjate raamatupidaja XXX ja hageja esindaja XXX vahel

ning e-kirjavahetusele lisatud excel´i tabelisse märgituga (II kd lk 386-392). Esitatud tõenditest

nähtub, et XXX ja XXX püüdsid nii XXX ja XXX saadud suulise informatsiooni kui ka

maksekorralduste ja pangaülekannete pinnal selgitada välja äriühingute XXXOÜ, XXX Ltd,

XXX AG, OÜ XXX, OÜ XXX , XXXja XXXvaheliste tehingute rahalist seisu. Kirjavahetusest

nähtuvalt see ei õnnestunud, kuna 4.mai 2011 kirjadest nähtuvalt jäid nii XXX le kui ka XXX le

esitatud andmed ebaselgeks ning arusaamatuteks. Tõenditest ei saa järeldada, et need

kajastaksid laenulepingutest tulenevate võlgnevuste arvestust, sest ei tabelis ega kirjades hageja

märgitud kuupäevadel sõlmitud laenulepingutele ei viidata. Asjaolu, et excel´i tabelis on

märgitud kostja I ja kostja II lõppvõlgnevuse summaks hageja ees 3 328 437,60 krooni/

212 725,94 eurot, ei tõenda võla olemasolu, kuna XXX ei ole seda kinnitanud.

39. Nii tunnistaja XXX kui ka XXX ütlustega saab lugeda tõendatuks, et poolte vahelised

arveldused olid seotud nende ühise äriprojektiga, mis puudutasid OÜ XXX restorani

renoveerimist ning milles XXXomas 50%-list osalust. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt maksis

XXX osaluse eest umbes 1 miljon krooni. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid kostja I poolt

projektiga seotud OÜ XXX ja kostja II ning hageja poolt XXXOÜ, XXX Ltd, XXX AG, töid

tegi AS XXX . Tabelisse märkis ta andmed maksekorralduste alusel ja XXXkorraldusel,

alusdokumente ta ei näinud. Ka maksekorralduste selgitused „laen“ või „laenuleping“ märkis ta

lepinguid nägemata XXX korralduste alusel. Tunnistaja täpsustas hiljem, et ühte või kahte

laenulepingut ta oli siiski näinud.

40. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et OÜ XXX ettevõtte renoveerimine toimus XXX ja XXX

kuuluvate äriühingute kaudu ning XXXOÜ, XXX Ltd, XXX AG kantud rahadest tasuti ehitajate

arveid. Kostja II arvele hakati raha kandma pärast seda, kui maksu- ja tolliamet OÜ XXX i

arved arestis. Maksuvõlad tekkisid pärast seda, kui pank võttis ära laenu tagatiseks olnud

kinnisvara. Tunnistaja ütluste kohaselt OÜ XXX äriplaan ebaõnnestus, ruumid ei saanud täies

ulatuses valmis ning kliente oli vähe.

41. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud kostja vastuväited, et kõik XXXäriühingute XXX

AG ja XXX Ltd, tehtud maksed ja kantud kulud olid seotud OÜ-le XXX ja XXX kuuluva

äriühingu Kullasseppa Kelder OÜ äriprojektiga so restoran XXX ruumide renoveerimise ning

restorani taaskäivitamisega, mitte laenudega kostjatele. XXXkohtuistungil antud selgitustest

nähtub samuti, et ta sai XXX OÜ 50% osanikuks, et see maksis kokku 2,5 miljonit, millest tema

kandis pool ning et ta finantseeris antud äriprojekti talle kuuluvate erinevate äriühingute kaudu.

Seda, et XXX rahastas oma äriühingute kaudu Kullasseppa Kelder OÜ äriprojekti, tõendavad ka

hagile lisatud arved (II kd lk 323-361), töövõtuleping nr 321 XXX OÜ ja AS-i XXX vahel (II

kd lk 362-366), hinnapakkumine (II kd lk 367), lepingutasu maksekorraldused (II kd lk 368-369

ja tähtajalise hoiuse leping (II kd lk 370371), millest nähtuvalt tagas OÜ XXX300 000 krooni

tasumisega tagatishoiusele panga ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid

nõudeid. XXX AG. Järelikult ei ole kostjatel laenukohustusi hageja ees ning kostjad ei ole ka

hageja arvel alusetult rikastunud, mistõttu tuleb hagi laenulepingutest nr 3 ja 4 osas jätta täies

ulatuses nii põhivõla kui ka kõrvalnõuete, viiviste, osas rahuldamata.

42. 24.novembril 2014 toimunud kohtuistungil loobus hageja hagiavalduse tervikteksti

nõudepunktides 1.8 - 1.10, nn käsunduslepingu alusel esitatud nõuetest, kostja I vastu kokku

summas 80 573,77 eurot. Seega tuleb nende nõuete osas menetlus 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Kuna hagejal ei ole põhinõuete rahuldamata jätmise ja põhinõuetest loobumise tõttu

põhinõudeid, millelt viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel

välja mõista, siis tuleb hagiavalduse tervikteksti punktides 3 ja 4 märgitud viiviste nõue jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

44. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

45. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/