1-14-7999/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-7999

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-7999

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.M (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 05.01.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.M katseajal 6 (kuueks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada N.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) hüvitada igakuiselt kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjusid, esitades kriminaalhooldajale sellekohase maksekorralduse.

4. N.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. N.M vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.M-ile .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 19.12.2014.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.M-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 21.10.2014.a kohtuotsusega tunnistati N.M süüdi KarS § 199 lg 2 p

5,7,8,9, § 120, § 121 ja § 320 lg 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

Karistuse algus oli 29.04.2014 ja karistuse lõpp on 25.06.2015.

N.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 11 korral, kaheksa distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas abikaasaga XXX, vabanemisel asub elama samale aadressile. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

N.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähedastega on head. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama abikaasa juurde XXX. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval töökoht.

N.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, avaldas valmisolekut hüvitada vabaduses hagisid.

Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör ei toeta N.M-i ennetähtaegset vabanemist. Hetkel kannab isik karistust järjekordselt varavastaste kuritegude eest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja sellele, et isik on kõrgohtlik avalikkusele. Teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Isik tarvitas narkootikume enne karistuse kandmist. Uue varavastase kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.M-i arvamuse, leiab, et N.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kuigi korduvad karistused ja vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist N.M-i negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, tema valmidust hakata vabaduses kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama ning kinnitust, et ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu

5 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele kohaldada N.M-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse tuge oma edasise elu korraldamisel ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le lg valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/