1-09-11289/259 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

12. jaanuaril 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-11289 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R. tingimisi enne B ´i tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R B XXX . isikukood xx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. R B .

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.

tingimisi enne i B tähtaega vabastamiseks. R. Viru Maakohtu 20.09.2010 otsusega

B tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS tust suurendati Viru Maakohtu § 65 lg 2 alusel mõistetud karis 17.09.2007 ,7,8 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaris

28 päeva tuseks 6 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 26.03.2009 25.03.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses R. t B i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava on 12 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Isikul on xxx Enne vangistust oli töötu. Is töötanud ja ta on keeldunud kord ik ei ole varasemalt ametlikult uvalt vangistuse ajal xxxx illegaalsel teel. 01.12.2014 seisuga tasumata töötamast majandustöödel. nõudeid 27 531,94 eurot.

Suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud ka kriminaalse taustaga isikud ning isik ei näe võimalust ja põhjust nendega avate poolt mõjutatav, suur osa suhteid katkestada. Isik on tutt kuritegudest pandud toime grupiviisiliselt. Isik on olnud ikkuja, kes ei hooli süstemaatiline õigusr oma tegude . tagajärgedest ega teiste inimeste heaolust On varasemalt pannud toime ku alkoholijoobes, mis viitab, e ritegusid (sh vägivallakuriteo) t alkoholi kuritarvitamine võib läbimõtlematu tuua endaga kaasa enesevalitsuse kaotamise ja käitumise. Narkootikumide tarvitamine - ohtlikkus puudub, risk olemas. tikume Väidetavalt tarvitas narkoo (kanepit) aastatel 1996-1999. NPALS alusel on karis 26.03.2009. tatud ühel korral väärteokorras Enda sõnul ei ole hiljem narkootikume tarvitanud. 25.07.2014 alustas sotsiaalsete oskuste treeningut, kuid programm katkes kuna paigutati eraldatud lukustatud kambrisse.Kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas kannab karistust viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemis kuriteo e tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66%, vägivaldse toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 42%. Vangla ei

toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et õimaliku ennetähtaegse vabanemise korral v on R. l võimalik asuda elama B- xxx xxx. Tegu 5-toalise eramajaga, mis kuulub isiku emale. R. ema on pension B är, ema elukaaslane on hõivatud juhutöödega. Pere tuleb materiaalselt toime.

R. -d on korduvalt karistatud eriliiki kuritegude toimepanemise eest. B Viimati vabaduses olles pani R. süstemaatiliselt toime süütegusid materiaalse B kasu saamise eesmärgil, tal puudub töötamise kogemus ja harjumus. Samuti ei suuda isik alluda korraldustele, nõudmistele ja sea e täitmisele, mis kaasnevad ühiskonnaliikmeks olemisega. dust Riskikäitumist suurendab vabaduses sõltuvusainete tarvitamine. Vabaduses kuulusid R. tutvusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikud. B

Paljud kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeet ava ennetähtaegset vabastamist. R B . . taotleb ennetähtaegset vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et R.

B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeet ud ava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepand kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingi

museks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

R. nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 12 distsiplinaarkaristust, mis kajastab B tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

R. on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud (sh varavastaste kuritegude eest). B Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt R.

katseaeg, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal ile B oli määratud pani toime uued varavastased kuriteod ning karistus liideti uuele karistusele. tingimisi mõistetud

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kun R. katseaeg a B on näidanud oma varasema käitumisega, et ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (on varasemalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. R. elustiil on riskiv ja hoolimatu. B

Seega võib järeldada, et i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist R.

B kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipee

tava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine

R. -d B katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu i vabastamata temale mõistetud R. B vangistuse kand

misest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik