3-14-52616/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52616 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. oktoobril 2014 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb N. Lilitškin Tartu Vangla kohustamist täita Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 12, võimaldada pärast abielu sõlmimist pikaajaline kokkusaamine perioodil 25. oktoober kuni 28. oktoober 2014 ning kahju hüvitamist seoses abielu registreerimise edasilükkamisega alates 2009 aastast. Vangla tegevus on rikkunud kaebaja põhiõigusi (Põhiseaduse § 27), kahju seisneb eraelu puutumatuse rikkumises ja inimväärikuse alandamises. Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist.

2. Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a määrusega tagastati N. Lilitškini kohustamisnõuded, jäeti rahuldamata N. Lilitškini taotlus riigilõivust vabastamiseks ning jäeti läbi vaatamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on nõuete osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist, kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustamisnõuete osas tagastamisele. Halduskohus märkis täiendavalt, et kohustamisnõude, võimaldada pärast abielu sõlmimist pikaajaline kokkusaamine perioodil 25. oktoober kuni 28. oktoober 2014, rahuldamine ei ole käesoleval juhul ka võimalik, kuna määruse tegemise hetkeks oli taotletava kokkusaamise toimumise aeg möödunud. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse rahuldamise edulootused olid vähesed. Halduskohus märkis, et kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahju summas 50 000 euro hüvitamist selle eest, et tema abielu ei ole siiani registreeritud. Halduskohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja põhiõiguste sedavõrd intensiivse ja kestva riivega, et võimalik mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks saaks pidada 50 000 eurot. Halduskohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmne, et puudub alus esitatud kujul kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Seetõttu puudub piisav alus eeldada, et N. Lilitškini kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Tulenevalt eeltoodule ja vastavalt HKMS §

111 lg-le 1 jättis halduskohus kaebaja taotluse menetlusabi võimaldamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Lähtuvalt kaebuse eesmärgist mõistis halduskohus N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada pikaajaline kokkusaamine pärast tema abielu sõlmimist perioodil 25. oktoober kuni 28. oktoober 2014 ning kohustada Tartu Vanglat täitma Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 12. Halduskohus selgitas, et olukorras, kus kohus tagastab kaebuse kohustamisnõuded, puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus leidis, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhikaebusest, siis ei saa esialgsel õiguskaitsel olla laiemat õiguslikku toimet, kui põhivaidluse lahendamisel tehtavalt otsuselt. Kuna hüvitamiskaebuse rahuldamine ei tingiks pikaajalise kokkusaamise võimaldamist ning Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 12 täitmist, siis ei saa hüvitamiskaebuse lahendamisel ka esialgse õiguskaitse vahendina kohaldada Tartu Vangla kohustamist. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg 5 järgi taotluse esitada ka pärast haldusorganile vaide esitamist. Tartu Vangla 3. novembri 2014. a vastusest kohtu päringule nähtub, et N. Lilitškin on küll vanglale vastava vaide esitanud, kuid hiljem on oma vaidest sisuliselt loobunud. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel vaidemenetlus. Halduskohus asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole kaebaja esialgne õiguskaitse taotlus lubatud ning kohus jätab HKMS § 55 lg 2 aluselt N. Lilitškini vastava taotluse läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohtusse saabus 8. detsembril 2014 N. Lilitškini määruskaebus, milles palub tühistada 13. novembri 2014. a määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ignoreeris kohus inimese põhiõigusi ja rikkus jämedalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 ja 27, kuigi Euroopa konventsiooni § 12 selgelt viitab sellele. Kaebaja selgitas, et ükskõik millise summa tasumine

5 aastat töötule ööpäevaringselt lukustatavas üksikkambris tegevusetuses kinnipeetavale ei ole üldse võimalik. Lisaks palus N. Lilitškin vabastada ta riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Halduskohus 17. detsembri 2014. a määrusega vabastas N. Lilitškini riigilõivu tasumise kohustusest Tartu Halduskohtu 13. novembri 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuselt, võttis menetlusse N. Lilitškini määruskaebuse 13. novembri

2014. a määruse peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus Tartu Vangla kohustamist täita Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 12 ja võimaldada pärast abielu sõlmimist pikaajaline kokkusaamine perioodil 25. oktoober kuni 28. oktoober 2014. Tartu Halduskohus on kohustamisnõuete osas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud, kuna kaebuse materjalidest ning Tartu Vangla 5. novembri 2014. a vastusest kohtu teabenõudele nähtub, et N. Lilitškin ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja on halduskohtule esitanud arvukalt mitmesuguseid kaebusi, sh ka kohustamiskaebusi, siis on N. Lilitškin teadlik seaduses sätestatud nõuetest ning menetlustest, mis tuleb läbida enne kaebuse esitamist halduskohtusse.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas HKMS § 111 lg 1 alusel. HKMS § 111 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. N. Lilitškin esitas halduskohtule kahju hüvitamise taotluse summas 50 000 eurot seoses abielu registreerimise edasilükkamisega alates 2009 aastast. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesoleval juhul on ilmne, et puudub alus esitatud kujul kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuna antud juhul ei ole tegemist kaebaja põhiõiguste sedavõrd intensiivse ja kestva riivega, et võimaliku mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks saaks pidada 50 000 eurot. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti jätnud HKMS § 111 lg 1 alusel menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna puudub piisav alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene