3-14-52835/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ.R esitas kaebuse vandeadvokaat Eduard Bulattšiku tegevuse peale. Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014 otsusega nr 18-5 määrati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Eduard Bulattšiku tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo puudumisega. 03.11.2014 esitas J.R Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014 otsuse nr 18-5 vaidlustamiseks. Viru Maakohtu 07.11.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-60376 kohus keeldus J.R taotluse menetlusse võtmisest riigi õigusabi saamiseks ning edastas taotluse kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule. 11.11.2014 Tallinna Halduskohus edastas Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotluse koos toimikuga Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
Legislator headnote
AI generated3-14-52835/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Tartu Halduskohtu 24. novembri 2014 määrusega kohus jättis rahuldamata Jaak Reinomäe 03.11.2014 taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-14-52835 Haldusasi J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming 30.11.2014 riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta J.R 30.11.2014 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK
J.R esitas kaebuse vandeadvokaat Eduard Bulattšiku tegevuse peale. Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014 otsusega nr 18-5 määrati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Eduard Bulattšiku tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo puudumisega.
03.11.2014 esitas J.R Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu 25.09.2014 otsuse nr 18-5 vaidlustamiseks. Viru Maakohtu 07.11.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-60376 kohus keeldus J.R taotluse menetlusse võtmisest riigi õigusabi saamiseks ning edastas taotluse kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule. 11.11.2014 Tallinna Halduskohus edastas Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotluse koos toimikuga Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
Tartu Halduskohtu 24. novembri 2014 määrusega kohus jättis rahuldamata Jaak Reinomäe 03.11.2014 taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
04.12.2014 saabus Tartu Halduskohtule Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 24. novembri 2014 määruse vaidlustamiseks.
Tartu Halduskohus tõlgendas Jaak Reinomäe 30.11.2014 taotlust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 24. novembri 2014 määruse peale ja võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014 määrusega kohus jättis Tartu Halduskohtu poolt 08.12.2014 menetlusse võetud ja rahuldamata jäetud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.11.2014 määruse peale läbi vaatamata ning edastas Jaak Reinomäe 30.11.2014 taotluse Tartu Halduskohtu 24.11.2014 määrusele määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi saamiseks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.11.2014 kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses J.R taotleb riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 24. novembri 2014 määruse peale määruskaebuse esitamiseks.
Halduskohus on seisukohal, et J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt riigi õigusabi liigid on isiku esindamine halduskohtumenetluses.
RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.
RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesolevas haldusasjas on kaebaja eelnevalt esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu vaidlustamiseks. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J.R on ka varasemalt esitanud halduskohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebuse Eesti Advokatuuri otsuse vaidlustamiseks koos taotlusega menetlusabi saamiseks, teabenõude ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 30.11.2014 kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses taotleb J.R riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule kaebusi sh ka määruskaebusi. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu.
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebaja 30.11.2014 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik