Legislator Case Law & Legislation
1-15-139/4 AI generated

1-15-139/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-15-139/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr. 1-15-139

Legislator headnote

AI generated

1-15-139/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr. 1-15-139

Keywords

AI generated
vehicle defect substantiation of statutory violation motor vehicle expenses road traffic violation failure to substantiate appeal motorcycle road accident
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr. 1-15-139

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Jane Oidsalu juuresolekul prokurör Meelis Juursoo kaitsja advokaat Anu Vilt osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav R.E, IK XXX; sünniaeg: 23.oktoobril 1985.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

R.E süüdistatakse selles, et tema 08.jaanuaril 2015.a kella 21:39 paiku Tartu maakonnas Nõo vallas Voika külas Aiamaa-Nõo tee 2.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXX olles alkoholijoobes, s.o alkoholisisaldus R.E väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,15 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus R.E liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes.

Seega pani R.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab kohtus R.E süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist

vangistusega 2 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 08. – 09.jaanuar 2015.a, s.o 2 päeva R.E karistusaja hulka. KarS § 74 alusel jätta 2 aasta 3 kuu 28 päeva pikkune vangistuskaristus R.E suhtes tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täielikult täitmisele, kui R.E ei pane 2 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda R.E

katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel

alljärgnevad kontrollnõuded: elada oma alalises elukohas aadressil XXXX; ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub R.E-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse

korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, temal

püsiva töökoha ja sissetuleku puudumist ning tema enda taotlust menetluskulude tasumise

tähtaja pikendamiseks on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat neli (4) R.E kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 08. – 09.jaanuar R.E 2015.a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) aastat kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.E ei pane kahe (2) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse R.E kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse R.E (asuk. Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha R.E-lt kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu ükssada kuuskümmend (160) eurot 80 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud R.E

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700001926. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik Anneli Tanum