3-13-2342/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-2342 Haldusasi OÜ Relict kaebus Maksuja Tolliameti 13.09.2013 keelduva vastuse nr 12.2-3/15733-14-1 tühistamise ning 351 134 euro ja 73 sendi suuruse käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes koos vastavate seadusest tulenevate intressidega Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – OÜ Relict, seaduslik esindaja Sven Soeson; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.01.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Relict esitas 03.09.2013 Maksuja Tolliametile taotluse OÜ Pavladia poolt kaebajale loovutatud käibemaksu tagastusnõude täitmiseks ja rahasumma kandmiseks kaebaja arvelduskontole. Maksuja Tolliameti 13.09.2013 vastuskirjaga nr 12.2-3/15733-14-1 jättis maksuhaldur OÜ Relict taotluse rahuldamata, sest osaühingul puudus enammakse, mida maksuhaldur oleks saanud tagastada (tl 20).

2. OÜ Relict esitas Maksuja Tolliameti 13.09.2013 vastuskirja nr 12.2-3/15733-14-1 peale vaide. Maksuja Tolliameti 14.10.2013 vaideotsusega nr 6-1/1707-2 jäeti vaie rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et eraõiguses on nõude loovutamised küll üldjuhul lubatud, kuid neid põhimõtteid ei saa automaatselt avalik-õiguslikesse suhetesse üle kanda (tl 15-18).

3. OÜ Relict esitas 08.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, toimingu tegemise kohustamiseks ning õigusjärgluse tuvastamiseks. Kaebaja leidis, et OÜ Relict on OÜ Pavladia õigusjärglane maksuhalduri poolt tagastamisele kuuluva

2011. aasta juuni-, juulija septembrikuu käibemaksu osas, kokku summas 351 134 eurot ja 73 senti (tl 1-9).

4. Tallinna Halduskohtu 03.01.2014 määrusega jäeti OÜ Relict kaebus käiguta (tl 111). Kaebaja täpsustas 13.01.2014 oma esialgseid nõudeid ning taotles Maksuja Tolliameti 13.09.2013 keelduva vastuse tühistamist ning 351 134 euro ja 73 sendi suuruse summa tagastamise kohustamist koos vastavate intressidega (tl 114-117).

5. Tallinna Halduskohtu 28.04.2014 määrusega võeti OÜ Relict kaebus menetlusse ning küsiti Maksuja Tolliameti seisukohta (tl 122). Vastustaja esitas omapoolsed seisukohad 09.06.2014.

6. Tallinna Halduskohtu 18.11.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 135).

7. OÜ Relict esitas 08.12.2014 taotluse, milles palus lükata edasi kohtu poolt määratud tähtaeg tõendite esitamiseks ja otsuse tegemiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-55458 otsuse tegemiseni ja OÜ Dago Capital pankrotihaldurilt tehingu tegemisele heakskiidu saamiseni (tl 137-138). Maksuja Tolliamet esitas selles osas omapoolse seisukoha 11.12.2014.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. OÜ Relict taotleb Maksuja Tolliameti 13.09.2013 keelduva vastuse nr 12.2-3/15733-14-1 tühistamist ning Maksuja Tolliameti kohustamist kaebajale 351 134 euro ja 73 sendi suuruse käibemaksu tagastamiseks koos vastavate seadusest tulenevate intressidega.

9. OÜ Relict on seisukohal, et tegemist on ettevõtte üleandmisega maksukorralduse seaduse § 35 ja võlaõigusseaduse § 105 tähenduses ning OÜ Relict on tagastamisele kuuluva maksunõude osas OÜ Pavladia õigusjärglane. Maksuhaldur ei ole nõude loovutamisele tähelepanu pööranud, samuti ei ole vastustaja palunud nõude loovutamist täpsustada ega muul viisil põhistada, mistõttu jäi kaebaja seisukohale, et vastustaja on aktsepteerinud nõude üleminekut ja õigusjärglust. Vastustaja käitumine tuli kaebuse esitajale üllatusena, kuigi hea halduse põhimõttest tulenevalt ei tohiks haldusorgani käitumine ega tegevus olla haldusakti adressaadile üllatuslik. Kuna maksuhaldur pikendas käibemaksu tagastamise tähtaega pärast OÜ Plavladia registrist kustutamist, siis sellega vastustaja aktsepteeris sisuliselt õigusjärglust nõude ülemineku osas. Esmakordselt tõi vastustaja välja asjaolu, et ta ei nõustu nõude üleminekuga 14.10.2013 vaideotsuses.

10. Kaebaja leiab, et OÜ-le Relict kuuluv ettemaksusumma on temalt ebaõiglaselt ära võetud ja see kuulub tagastamisele. Kaebajal on õigustatud ootus ettemaksu tagastamisele. Kaebajal on tegevusload ja ta soovib jätkata eelkäija tegevust, kuid täna on tegevus pärsitud, sest eelkäija poolne ettemaks on tagastamata ja kaebajal puuduvad tegevuse jätkamise osas käibevahendid.

11. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja ei ole kolme kuu jooksul andnud mittetagastamise otsust, siis kuulub ettemakstud maksusumma tagastamisele.

12. Kaebaja märgib, et MKS ei sätesta revisjoni läbiviimise tähtaega. Järelikult tuleb revisjoni pikkuse üle otsustamisel lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Käesolevas asjas on maksuhaldur võtnud enda valdusesse OÜ Pavladia raamatupidamise kahe läbiotsimise käigus teostatud võetusega ning OÜ Pavladia esindaja ei ole keeldunud väljastamast asjas nõutud ja vajalikku dokumentatsiooni. Küsimus on siin asjaolus, et kui OÜ Pavladia suhtes teostati vormiliselt ettevõtluse kontrolli ja ta esitas konto väljavõtte, kus tema poolt esitatud arvete alusel on toimunud laekumised, siis see on piisav ettevõtluse kontrolliks ja lisadokumentide mitteesitamist ei saa käsitleda kaasaaitamiskohustuse rikkumisena. Samuti on edastatud kõikidele kolmandatele isikutele - OÜ Pavladia tehingupartneritele korraldused info edastamiseks tehingute toimumise aja seisuga, s.o 2011.

aastal. Tagastusprotsessi vältel jäi kaebajale arusaamatuks, milliseid tõendeid maksuhaldur peab veel vajalikuks koguda, sest eranditult kõik tõendid on kogutud juba aastal 2011. Ka tehingupartnerid olid selged juba 2011. aastal. Kaebajale jääb arusaamatuks miks hakkas maksuamet küsima dubleerivat teavet ka tagastusnõude saamisel. Hoolimata asjaolust, et maksuhaldur ei ole saatnud kaebajale korraldust revisjoni alustamiseks, on kontrolli mahust ja pikkusest näha, et tegemist on revisjoniga. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhalduri käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise korraldused on antud formaalsetel alustel. Kaebaja on seisukohal, et OÜ Pavladia suhtes on revisjon läbiviidud ning täiendavaid pretensioone ei ole pärast revisjoni läbiviimise mõistliku tähtaja möödumist võimalik esitada. Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise korraldused on õigusvastased, kuna on antud formaalsetel alustel.

13. Käibemaksu tagastusnõude pikendamise otsustest nähtuvad küll nende andmise faktilised ja õiguslikud alused, kuid samas ei ole Maksuja Tolliamet toonud ühtki kaalutlust, millest ta tähtaja pikendamisel lähtus. Olles juba eelnevalt läbi viinud revisjoni, ei nähtu otsustest, et vastustaja oleks kaalunud OÜ Pavladia põhjendatud huve võrdluses avalike huvidega. Kuna Maksuja Tolliamet on lähtunud valedest eeldusest ja jätnud kaalumata asjaosaliste põhjendatud huvid, on otsused ilmselge kaalutlusveaga, järelikult ebaproportsionaalsed ja õigusvastased.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Maksuja Tolliamet palub jätta OÜ Relict kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Pavladia ei saanud OÜ-le Relict enda tagastusnõudeid loovutada. Kaebaja väide sellest, et OÜ Pavladia esitas maksuhaldurile kolm käibemaksu tagastusnõuet (perioodid 06.2011, 07.2011 ja 09.2011), on õige. Samas ei saa nõustuda kaebaja väitega selles, et vastavalt 25.06.2013 e-maksuameti andmetele oli 25.06.2013 seisuga Maksuja Tolliameti võlaks OÜ Pavladia ees 349 678 eurot ja 53 senti. Tõene on, et 25.06.2013 seisuga oli OÜ Pavladia esitanud maksuhaldurile 3 tagastusnõuet, kuid viidatud nõuete põhjendatust alles kontrolliti. Eelnevast tulenevalt ei olnud Maksuja Tolliametil võlga OÜ Pavladia ees.

15. Vastustaja ei ole kunagi aktsepteerinud nõude üleminekut ja õigusjärglust OÜ-le Relict ja seda järgmistel põhjustel:

15.1. OÜ Relict poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et maksuhaldurile oleks enne 16.09.2013 vaide esitamist selgitatud, et OÜ Relict peab ennast OÜ Pavladia tagastusnõuete osas õigusjärglaseks. Peale OÜ Relict poolt nimetatud väitele tuginemist selgitati isikule vaidemenetluses maksunõuete loovutamisega seonduvat, seega ei ole ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavad etteheited põhjendatud;

15.2. Tagastusnõude täitmise pikendamise otsusest nähtub, et maksuhaldur kontrollis OÜ Pavladia poolt esitatud tagastusnõuete õigsust. Nimetatud otsuses ei ole mainitud ei OÜ-d Relict ega ka nõude üleminekut läbi õigusjärgluse. Seega ei kinnita maksuhalduri poolt koostatud dokumentaalsed tõendid kaebaja seisukohta, justkui oleks maksuhaldur nõude üleminekut ja õigusjärglust aktsepteerinud;

15.3. Vastustaja ei ole pikendanud käibemaksu tagastamise tähtaega teadlikult alles peale OÜ Pavladia registrist kustutamist ja seeläbi omaks võtnud seda, et OÜ Relict on OÜ Pavladia õigusjärglane. Sven Soesoni 13.06.2013 suuliste selgituste protokollist nähtub, et OÜ Pavladia tegeleb äriregistrile esitatud dokumentides olevate puuduste kõrvaldamisega, mistõttu ei olnud ka äriühingu kustutamine kindel. Samuti nähtub asjaoludest, et OÜ Pavladia kustutati äriregistrist samal kuupäeval, mil tehti pikendamise otsus, s.o 26.07.2013, mistõttu ei saanud maksuhaldur otsuse koostamisel kustutamisest teadlik olla. Arvestades eeltoodut ei saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks peale OÜ Pavladia registrist kustutamist aktsepteerinud viimase õigusjärglasena OÜ-d Relict ja jätkanud tagastusnõude õigsuse kontrolli OÜ Relict osas.

16. Vastustaja märgib, et kui OÜ Pavladia äriregistrist kustutati, lõpetas maksuhaldur peale vastava teabe saamist HMS § 43 lg 1 p 4 alusel tagastusnõuete õigsuse kontrolli. Eeldusel, et tagastusnõue on käsitletav taotlusena toimingu tegemiseks, kohaldub HMS § 43 lg 4 p 5 ja tulemus on sama - kui lõpeb isik, siis lõpeb ka temaga seotud menetlus. Oluline on siinkohal ka see, et vastustaja ei asunud enne tagastusnõuete õigsuse kontrolli lõpetamist seisukohale, et tagastusnõuded oleksid põhjendatud. Maksuhalduri 26.07.2013 otsusest nähtus selge kontrolli jätkamise vajadus. Seega lõpetas maksuhaldur põhjendatult peale OÜ Pavladia registrist kustutamist tagastusnõuete õigsuse kontrolli lõpetades samas ka kontrollimenetluse enne lõppotsustuse tegemist.

17. Vastustaja hinnangul on OÜ Relict asjaolusid meelevaldselt tõlgendades üritanud luua ekslikku pilti sellest, kuidas maksuhaldur kaebajat OÜ Pavladia õigusjärglasena aktsepteeris. Tuvastatud asjaolud ja seadus OÜ Relict käsitlust ei toeta, mistõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 13.09.2013 keelduva sisuga vastust nr 12.2-3/15733-14-1 ning taotletud selle tühistamist. Nimelt ei rahuldanud vastustaja kaebaja taotlust kanda OÜ Pavladia poolt 2011. aasta juuni-, juulija septembrikuu enammakstud käibemaksu OÜ Relict ettemaksukontole, sest osaühingul puudus enammakse, mida maksuhaldur oleks saanud tagastada. OÜ Pavladia oli loovutanud selle nõude eelnevalt, 31.05.2013, osaühingule Relict (tl 36). Samuti taotleb kaebaja Maksuja Tolliameti kohustamist vastava käibemaksu tagastamiseks koos seadusest tulenevate intressidega.

19. Maksuja Tolliamet on menetlenud OÜ Pavladia tagastusnõudeid ning selles osas ei ole vaidlust, kuid vastustaja pidas vajalikuks tagastusnõuete aluse olemasolu põhjalikult kontrollida ning 27.06.2013 otsusega nr 12.2-3/15733-8 ning 26.07.2013 otsusega nr 12.2-3/15733-13 pikendati 03.06.2013 esitatud tagastusnõuete täitmise tähtaega mõlemal korral 30 päeva võrra (tl 23-24 ja 26- 27). Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et 26.07.2013 oli OÜ Pavladia äriregistrist kustutatud ning sellest teadasaamisel luges vastustaja haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 4 alusel tagastusnõuete õigsuse kontrollimise lõppenuks. HMS § 43 lg 1 p 4 kohaselt haldusakti adressaadi lõppemise korral haldusakti andmise menetlus ka lõpeb kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Tagastusnõude tähtaja pikendamisel (26.07.2013 otsus nr 12.2-3/15733-13) maksuhaldur OÜ Pavladia äriregistrist kustutamisest veel teadlik ei olnud, mis on ka usutav. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Väidetavat tagastusnõude üleminekut osaühingult Pavladia kaebuse esitajale ning õigusjärglust vastustaja aga hiljem ei aktsepteerinud.

20. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida ja hinnata menetlusosaliste seisukohti eelkõige selles tähenduses, mis puudutab õigusjärgluse võimalikkust maksumenetluses. Maksuja Tolliamet leiab, et eraõiguses kehtivaid reegleid ja põhimõtteid ei saa automaatselt avalik-õiguslikesse suhetesse ilma konkreetse seadusliku aluseta üle kanda ja et tagastusnõude loovutamist kolmandale isikule ei ole maksukorralduse seaduses ette nähtud. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda. 14.10.2013 vaideotsuses nr 6-1/1707-2 on Maksuja Tolliamet viidanud ka Tallinna Ringkonnakohtu sellekohastele lahenditele haldusasjades 3-04-318 ja 3-04-474. Eelnimetatud haldusasjad erinesid selles mõttes, et tegemist oli kahju hüvitamise nõuetega, kuid samas selgitas ringkonnakohus oma 06.07.2007 lahendi punktis 11 (haldusasi 3-04-474) viitega varasemale lahendile haldusasjas 3-04-318, et avalik-õiguslike nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud ja et analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole põhjendatud. Küsimus on selles, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine, mida ei saa teisele isikule loovutada. See võiks toimuda vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole isikuga lahutamatult seotud. Antud juhul oli OÜ Pavladia tagastusnõue seotud nimetatud osaühingu õigusteja majandustegevusega. Mis puutub OÜ Pavladia tagastusnõude sisulisse aktsepteeritavusse, siis selgitas maksuhaldur, et tagastusnõuet ei ole põhjendatuks peetud ja et tähtaja pikendamisel 26.07.2013 ilmnes selgelt kontrolli jätkamise vajadus, kuid osaühingu registrist kustutamise järgselt see lõpetati. Arvestades asjaolu, et tegemist oli OÜ Pavladia tagastusnõude kontrollimisega, ei saa arvestada ka OÜ Relict neid väiteid, mis seonduvad OÜ Pavladia maksukohustuse kontrollimise ning tagastusnõude tähtaja pikendamise (võimaliku) õigusvastasusega, sest see ei puuduta kaebaja õigusi. Seega on Maksuja Tolliamet asunud õigesti seisukohale, et osaühingul Relict ei ole sellist enammakset, mida saaks tagastada ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. HKMS § 162 lg 1 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Peale asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist esitas kaebaja taotluse menetlustoimingu tegemise tähtaja pikendamiseks seoses Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga 2-14-55458, mille raames on OÜ Relict taotlenud Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.08.2013 otsuse (tl 143-148) tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Kaebaja hinnangul tuleb vahekohtu lahendi tunnustamise järgselt OÜ Relict ühtlasi ka OÜ Pavladia õigusjärglaseks lugeda. Samuti soovis kaebaja esitada hiljem OÜ Dagö Capital pankrotihalduri heakskiidu (vastavate) tehingute osas. Kaebaja taotlus tähendas sisuliselt seda, et 18.11.2014 määrusega antud tähtajad ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg oleks tulnud ära muuta ning edasi lükata. Maksuja Tolliametile omakorda jäi arusaamatuks, kuidas OÜ Dagö Capital pankrotihalduri heakskiit võiks käimasolevat vaidlust mõjutada olukorras, kus MKS § 35 aktsepteerib ainult seadusest tulenevat õigusjärglust ning seega palus vastustaja jätta kaebaja taotluse rahuldamata (tl 151). Kohus nõustub vastustajaga ning kaebaja 08.12.2014 taotlus jääb rahuldamata. Kaebajal on olnud piisavalt aega vajalikke materjale esitada. Kaebaja on esitanud peale etteantud tähtaega veel ka kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse (tl 153-154) ning Dagö Capital OÜ pankrotihalduri heakskiidu (tl 155-156), millest nähtub, et pankrotihaldur puudutatud isikuna Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 28.08.2013 otsuse tunnustamisele vastu ei vaidle, kuid need tõendid ei ole käesoleva vaidlusening ainult seadusest tuleneva õigusjärgluse aktsepteeritavuse kontekstis asjakohased.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik