3-14-52643/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KO H T U M Ä Ä RU S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52643 Haldusasi Reiko Madi kaebus Tartu Vangla vastu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Reiko Madi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Reiko Madi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 31.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2), milles ta nõuab Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju katteks hambaimplantaadi paigaldamist. Ta selgitab, et 18.11.2013 esitas ta Tartu Vanglale pöördumise nr 6-24/9958-1, milles ta kaebab, et lõunasöögis olnud kartul oli toores, mistõttu murdus ära tema esihammas ning ta palus hamba korda teha või implantaadi panna. Ta käis arsti vastuvõtul 26.11.2013 ja talle ei tehtud peale röntgeni ning hambaaugu täitmise midagi. Samuti ei ole tema kaebusele üheteist kuu jooksul midagi vastatud, kuigi ta soovis kirjalikku vastust. Ühtlasi taotleb määruskaebuse esitaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus jättis 18.11.2014. a määrusega (tl 12-13) rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus selgitab määruses, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro

ja mitte üle 750 euro. Määruskaebuse esitaja nõuab esihamba implantaadi paigaldamist, mis on riigivastutuse seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise erijuht. Halduskohtu hinnangul on tõenäoline, et esihamba implantaadi paigaldamine maksab rohkem kui 500 eurot. Samas on selle täpse väärtuse kindlakstegemine keeruline ning kohtul ei ole ka põhjust arvata, et see oleks suurusjärkude võrra kallim. Seega loeb kohus antud asjas tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tal kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul ehk perioodil 30.06.2014 – 29.10.2014 olnud sissetulekuid summas 236,08 eurot, millest teostati vangistusseaduse § 44 lõike 2 alusel kinnipidamisi 165,24 euro ulatuses. Eelnevate andmete põhjal on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 mõttes 35,42 eurot. Seega ületab määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 eurot ning esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. 24.11.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 16) Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks. Tema sissetulek on igakuiselt 14−15 eurot, millest ta peab ostma pesemisvahendeid, teed, kohvi, lisatoitu ja perele helistamiseks kõneaega. 4. 22.12.2014 saabus kohtule Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse täiendus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et talle on võimalik anda menetlusabi, kuivõrd tema poolt soovitud hambaimplantaadi paigaldamine maksab 1000 eurot, mitte 500 eurot, nagu leidis halduskohus. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et käib küll vanglas tööl, kuid tema tööleping lõppeb veebruaris 2015. Samuti selgitab ta, et ei soovi kahju rahalist hüvitist, vaid hambaimplantaadi paigaldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Halduskohus on õigesti rakendanud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusabi reegleid ja leidnud, et esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud keeld menetlusabi andmiseks. Samuti on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb kohtul menetlusabi taotleja sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole, ning sissetulekutest saab maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 371361-12; Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012. a määrus nr 312-911, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2012. a määrus nr 3-12-327, p 7). Muid kulutusi ei ole kohtul 2 2

võimalik HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku leidmisel arvesse võtta. 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja väide, et hambaimplantaadi väärtus on 1000 eurot, mistõttu tuleks tasumisele kuuluv riigilõiv arvutada 1000 eurolt, ning sel juhul oleks määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine menetlusseadustikust tulenevalt võimalik. Kohus selgitab, et ka juhul, kui hinnata hambaimplantaadi väärtuseks 1000 eurot, esineks käesolevas asjas HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld menetlusabi andmiseks. Kahju katteks nõutava 1000 euro väärtuses toimingu tegemise nõudelt kuuluks RLS § 571 lg 2 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 30 eurot (3 protsenti 1000 eurost), mis samuti ületab määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas menetlusstaadiumis vajadus ning ka võimalus selgitada välja hambaimplantaadi paigaldamise täpne väärtus. Kuivõrd halduskohtu poolt antud hinnangu (500 eurot) korral kuulub tasumisele miinimummääras riigilõiv ning tegemist on riigilõivu tasumisel määruskaebuse esitaja suhtes kõige soodsama olukorraga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hakata kaebuselt tasumisele kuuluvat riigilõivu ümber arvestama. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui hinnata hambaimplantaadi väärtus suuremaks, on kohtul tulenevalt HKMS § 110 lg 1 p-st 1 võimalik vabastada menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest ka osaliselt, kohustades teda tasuma riigilõivu osas, mis vastab menetlusosalise majanduslikule võimekusele. Menetlusabi osaliselt andmisel on kohtutel võimalik arvestada HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kriteeriumi ehk vabastada menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest üksnes tema kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu põhjal arvutatud kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ületavas osas. Seega ei piira käesolevas asjas 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustus määruskaebuse esitaja õigusi ülemäära ning halduskohtu vastav tegevus on olnud õiguspärane. 8. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.11.2014. a määrus muutmata. Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3