3-14-51579/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51579 Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 16.05.2014 kaebaja hommikusöögist ilmajäämisega Tartu arestimajas Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 9. jaanuarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 9. veebruaril 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav XXX esitas 24.07.2014 Tartu Halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu (tl 2). Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju seoses tema hommikusöögist ilmajäämisega 16.05.2014 hommikul Tartu arestimajas. Kahjunõude suurust kaebaja ise välja ei too ning jätab selle kohtu otsustada.

2. Tartu Halduskohus vabastas 02.09.2014 määrusega XXX riigilõivu tasumisest ja võttis tema kaebuse menetlusse. 20.11.2014 määrusega kohus otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad. 24.11.2014 saabus kohtule XXX taotlus täiendavate menetlusasjade lisamiseks ja vastuväited vastustaja seisukohtadele.

KAEBAJA VÄITED

3. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja 16.05.2014 hommikul enne Tartu arestimajast Tartu Vanglasse viimist ilma hommikusöögita, mistõttu pidi ta kannatama ja tundma nälja tunnet. Kaebaja arvates on tal ebainimliku kohtlemise ja inimväärikust alandava käitumise eest õigus nõuda rahalist hüvitamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Vastustaja leiab, et XXX kaebus on põhjendamatu. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis tingiks kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmise. Tulenevalt RVastS § 11 lõikest 3 võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada toimingu tagajärjed, kui isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Vastustaja vabandas kaebaja ees ning pidas sellega kaebaja kahjustatud õiguse taastatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Asjas puudub vaidlus selle üle, et XXX etapeeriti Tartu arestimajast Tartu Vanglasse 16. mail 2014 kell 08.00, so enne hommikusöögi aega. Vastavalt siseministri 27. septembri 2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (ASkE) §

31 punktile 2 on kinnipeetul õigus saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu vastavalt sotsiaalministri 31. detsembri 2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ kehtestatud normidele. Nimetatud määruse § 3 lõike 6 kohaselt antakse kinnipeetavale toidunormile vastavat toitu kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Seega on selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud, et arestimajal on kohustus kinnipeetavatele toitu pakkuda vaid kindlatel kellaaegadel ning toitlustamise kohustus puudub väljaspool neid kellaaegu.

7. Vastavalt ASkE § 27 lõikele 1 kinnitab prefekt käskkirjaga arestimaja päevakava, milles sätestatakse kinnipeetu toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus. Vastavalt politseiprefekti 21. juuni 2010 käskkirjaga nr 60 kinnitatud „Lõuna Prefektuuri arestimaja päevakava“ (tl 20) punktile 1 on hommikusöök kell 08.30–09.30. Kuna asja materjalidest nähtuvalt etapeeriti kaebaja Tartu arestimajast Tartu Vanglasse 16.05.2014 kell 8.00, so enne hommikusöögi aega, siis ei olnudki arestimajal võimalik talle hommikusööki pakkuda, kuivõrd arestimajas kohapeal toitu ei valmistata, vaid tarnitakse toitlustusettevõtte poolt. Ülalviidatud sätetest tulenevalt ei ole kohtu arvates õiguslikku alust XXX väitel, et arestimaja oleks pidanud tagama talle hommikusöögi varasemalt või andma talle kuivtoidu paki.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada ennekõike õiguste kaitsmise või taastamisega.

Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS-i § 9 lõige 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Lisaks tuleneb RVastS-i § 11 lõikest 3, et avaliku võimu kandja võib oma tegevuse õigusvastased tagajärjed kõrvaldada ka muul viisil.

9. Samas ei näe riigivastutuse seadus ega kohtupraktika ette, et mittevaraline kahju tuleks alati rahas hüvitada. Riigikohus asus oma 6. juuni 2002 otsuses nr 3-3-1-27-02 seisukohale, et kuigi PS-i § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, tuleb silmas pidada, et PS-i § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine ning et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Politseija Piirivalveamet on 20. juuni 2014 vastuskirjas nr 2.1-3/87067-2 (tl 3) kaebaja ees hommikusöögi mittevõimaldamise eest vabandanud. Arvestades, et tegemist oli ühekordse käitumisaktiga kaebaja suhtes ning kaebaja ees on selle tõttu juba vabandatud, peaks kaebajale põhjustatud negatiivne tagajärg kohtu arvates olema sellega heastatud.

10. Sedasama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-8-04, mille kohaselt vastavalt RVastS § 11 lõikele 3 võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada haldusakti või toimingu tagajärjed RVastS § 11 lg 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, milline kahjulik tagajärg kaebajale tekkis seoses 16.05.2014 hommikusöögist ilmajätmisega, samuti ei ole kaebaja suutnud tõendada endale sellise mittevaralise kahju tekkimist, mille eest oleks põhjendatud just rahalise hüvitise saamine, seega jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik