3-14-51768/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51768

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

vastu kahju summas 100 eurot hüvitamise nõudes

seonduvalt Tartu Vangla 23.04.2014 vastustega nr

113/662-2 ja 1-13/690-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 13.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2

ja 1-13/690-2 pöördub ta kohtu poole hagiga summas 100 eurot. Lisaks palus määruskaebuse

esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut ega vahendeid.

2. Tartu Halduskohus 18.09.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja

millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning

millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8

nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Veel märkis halduskohus, et

määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse

§ 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed määruskaebuse esitajale saabusid või milles varaline kahju

väljendus.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 8), milles

märkis, et ta sai määrused ja palus maksta välja Tartu Vangla poolt tekitatud kahju. Lisaks

palus määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid.

Määruskaebuse esitaja lisas, et ta ootab kaitsjat ja palus asja läbi vaadata kirjalikult.

4. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 12-12p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohus viitas, et andis 18.09.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 18.09.2014. a

määruse koos tõlkega kätte 26.09.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas

kulgema 27.09.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

06.10.2014. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi

kõrvaldanud ning halduskohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele.

Halduskohus selgitas, et kohus ei saa kaebust sisustada haldusorgani poolt määruskaebuse

esitajale antud vastuse või mõne muu dokumendi pinnalt. Halduskohus osutas, et andis

määruskaebuse esitajale võimaluse kaebust täpsustada.

Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja

taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS

§ 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohus selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on

kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei

ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda

initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku

kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse (tl 17), milles märkis, et ta sai

16.10.2014. a määruse ja siiani ei ole antud kaitsjat. Määruskaebuse esitaja lisas, et on rikutud

võrdsuse põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 25.11.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis määruskaebuse esitaja

määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

alates kohtumääruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et HKMS § 205 lg 1 pde 2 ja 3

kohaselt märgitakse määruskaebuses, mille kohta või kelle suhtes määrus tehti ning

määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu

määrust vaidlustatakse ja millist lahendit taotletakse. Halduskohtule ei olnud üheselt

arusaadav, kas määruskaebuse esitaja vaidlustab lisaks 16.10.2014. a määruse resolutsiooni p-

ga 2 talle riigi õigusabi määramata jätmisele ka määruse resolutsiooni p-ga 1 tema kaebuse

tagastamist. Lisaks märkis halduskohus, et kui määruskaebuse esitaja vaidlustab ka

16.10.2014. a määrust kaebuse tagastamise osas, siis sel juhul tuleb määruskaebuselt tasuda

riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 571 lg-le 6.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 26.11.2014 kaks avaldust (tl 22, 23), milles märkis, et ta sai

määrused. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja.

Lisaks palus määruskaebuse esitaja tagada määruse tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti

keelt.

8. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 30-31) jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

määruskaebuse esitajale kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule 127

haldusasjas taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene

keelde. Koos taotlustega on määruskaebuse esitaja saatnud kohtule tagasi temale edastatud

eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitajale kohtumääruste

ja kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes

määruskaebuse esitaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus tuvastanud, et määruskaebuse esitaja oskab eesti keelt piisavalt selleks, et

oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja on

võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast. Eesti keelest arusaamise võimet on

määruskaebuse esitaja oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades esimese pöördumise

kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati kohtumääruste venekeelsete

tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused. Halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitaja on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt venekeelsetele ja

vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast määruskaebusi

ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele. Halduskohus

viitas sealjuures asjaolule, et määruskaebuse esitaja sadades kaebustes ja määruskaebustes

esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma kohtumäärustes

korduvalt viidanud ning mis on määruskaebuse esitajale varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks määruskaebuse esitajale

kohtumääruste ja kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on

määruskaebuse esitajal võimalik lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused

ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt kohtu poolt eesti keelde, seega on määruskaebuse

esitajale tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema emakeeles.

9. Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega (tl 33-34) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse ja jättis

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

11. Esmalt lahendab ringkonnakohus 02.11.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse

osas (II).

I

12. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et siiani ei

ole kaitsjat ning määruskaebuse esitaja ootab kaitsjat, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

16.10.2014. a määruse resolutsiooni p 2 osas. Halduskohus on 05.01.2015. a määruses õigesti

leidnud, et kuivõrd määruskaebuse esitaja palus 26.11.2014. a avalduses vabastada ta

riigilõivu tasumisest, siis võib eeldada määruskaebuse esitaja soovi vaidlustada halduskohtu

16.10.2014. a määrust ka resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus tagastas määruskaebuse

esitaja kaebuse. Seega on Tartu Halduskohus 05.01.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

14. Tartu Halduskohus tagastas 16.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p 2. Määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 18.09.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte

saanud 26.09.2014 (tl 7) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 06.10.2014.

Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul

kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust

menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle

menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamine

õiguspärane.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab rahuldamata ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 16.10.2014. a määruse.

II

18. Määruskaebuses halduskohtule palub määruskaebuse esitaja endale kaitsjat.

Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 05.01.2015. a määruses jätnud

ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse

esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei

mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma

õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud taotlus riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits