1-14-10685/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2015.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 14-10685 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi P.U KarS § 424 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Kaitsja Natalja Kutepova

Sven Sillar Süüdistatav P.U

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti

keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXXOÜ juhatuse liige,

omanik; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ning nimelt: 29.08.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 640 eurot. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võetud lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 13.09.2014.a – 15.09.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.U KarS § 424 järgi ning karistada teda 7 (seitsme) kuulise

vangistusega. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 13.09.2014.a – 15.09.2014.a, s.o. 3 (kolm) päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust (s.o 6 kuud ja 27

päeva ei pane 18 (kaheksateist) – kuulise katseaja ) ei pöörata täitmisele, kui P.U jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg. 1 p. 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: Kriminaalasi nr. 1-14-10685

2

• elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel määrata lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 09.01.2015.a.

P.U määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada P.U suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 7 (seitsmeks) kuuks.

Asitõend:

CD-plaat – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud:

Välja mõista P.U `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot.

Menetluskulu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse

normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

P.U on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.09.2014.a kella 21:38 ajal Tallinnas, Kadaka tee 64 maja juures mootorsõidukit

Seat Alhambra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,15 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus

1,05 mg/l kohta), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg. 2 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega pani P.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 12.12.2014.a süüdistatav Sven Sillar P.U, kaitsja ning prokuröri abi

Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.U `le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS

§ 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust (13.-15.09.2014.a), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui P.U ei pane 18-kuulise

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4

Lisakohustuseks palub prokurör P.U-le määrata KarS § 75 lg. 2 p. 2 alusel mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume ning KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7-ks kuuks.

Süüdistatav P.U tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. selgitas, et Süüdistatav P.U 12.12.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (P.U) ja tema kaitsja Sven Sillar kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et

ta jääb selle juurde. Prokuröri abi ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 12.12.2014.a

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde P.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava P.U KarS , et tõendamist on leidnud poolt § 424 järgi süüdistatava P.U kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava P.U

selgituse ning prokuröri abi ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb P.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletav

menetluskuluna. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot.

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal

kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05).

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.U ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks

nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates

5

võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise

väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1- 1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks P.U-le ilmselt üle jõu. Seega tuleb sundraha P.U-lt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning

määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 10 kuu jooksul. Menetluskulude ajatamise taotluse esitas ka süüdistatav kohtuistungil.

Asitõend:

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat videosalvestusega.

KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat videosalvestusega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt.

Kohus juhindub KrMS §-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/