1-14-2205/49 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-14-2205

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 8. jaanuar 2015

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2205 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Kristine Kriisk juuresolekul Riina Palmi Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Eduard Bulatšik Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.T tingimisi ´i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.T, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. V.T

Rahuldada kaitsja, advokaat tasutaotlus V.T Eduard Bulatšik ´ile riigi õigusabi osutamise eest summas 58,08 eurot (viiskümmend kaheksa eurot ja 8 senti) (sh tasu 40 eurot, sõidukulud 8,40 eurot, käibemaks 9,68 eurot).

Välja mõista ´ilt kriminaalmenetluse kulud V.T 58,08 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.T Viru Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega 199 lg 2 p on süüdi tunnistatud KarS §

9 - § 25 lg 2; § 201 lg 2 p 1 järgi karistati Kars § 64 lg 1, §

KrMS 238 lg 2 alusel 4 kuu

vangistusega. 1 alusel liideti Viru Maakohtu KarS § 65 lg § 64 lg 1 mõistetud karistus 24.05.2011 kohtuotsuse karistusega nin 8 kuud vangistust, ga mõistetud g mõisteti liitkaristuseks mis loeti ära kantuks V.T tunnistati samuti süüdi Kars § 121 järgi ning karistati KrMS .

§ 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust. Kars § 69 lg 7 § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru

Maakohtu 14.08.2013 otsusega mõistetud kandmata karistusega ning Kars § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 20.03.2014 ja lõpp 20.07.2015.

Kinnipidamisasutuses V.T kehtivad kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on . Vabanedes soovib isik asuda elama xxx üks , kus sõltlased viibivad 9 kuud kuni 1 aasta. xxx, kuhu ta on Peale ravi läbimist on isikul võimalus elama asuda aadressile

ka sisse kirjutatud. Tegu on ühiselamuga. põhi Kinnipeetaval on haridus ja viimistleja ning

keevitaja eriala. Alates 13.09.2014 õpib A1 taseme riigikeele kursusel ning alates 06.10.2014 töötab majandustöödel koristajana. Enne vangistust töötas

xxx-s. Samuti on ta xxx xxx. Firma

võlgnevus 30 garanteeritud töökoht 948 eurot. Soovib firmaga edasi tegeleda. Vabanemisel puudub. Kinnipeetav on karistatud 9 korda. Vabaduses tarvitas narkootikume, soovib, et tema

suhtes kohaldataks sõltuvusravi. ikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ei näe probleeme On r oma käitumises, ei väärtusta kehtivaid ühiskonnanorme ja reegleid. Viru Vangla toetab V.T

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt V.T asub vabanemisel elama xxx asuvasse ühiselamusse, kuhu ta on sisse kirjutatud. V.T-le on määratud xxx. ta on xxx

ning soovib firmaga edasi tegeleda. Isik on kriminaalkorras karistatud 10 korral ning väärteokorras 19 korda.

Prokurör ei vaidle vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele V.T käitumises . vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – osales riigikeele õppes, töötas majandustöödel, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ennetähtaegse vabastamise

efektiivsus oleks suurem karistuse kandmisest lõpuni.

V.T taotleb e

nnetähtaegset vabastamist. Tunnistab, et pani käitumiskontrolli ja üldkasulikke tööde tegemise ajal toime uue kuriteo, kuid leiab siiski, et saab vabaneda tingimisi

enne tähtaega. Lubab täita kõiki kriminaalhoolduse tingimusi. Vabaduses oli tal firma xxx, tegeles autode edasimüümisega. Tunnistab, et firmal on võlad üle 30 tuhande eurot.

Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Süüdimõistetul on vabaduses elukaaslane ja kaks last. Omab firmat ja soovib seda edasi arendada. Ka vangla toetab vabastamist.

3 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et V.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud

.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

V.T on kriminaalkorras karistatud korda. Reaalset vangistust kannab kuuendat

üheksa korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, kuid see asub kriminogeenselt ja sotsiaalselt ebaturvalises paigas

– ühiselamus, mis suurendab uue kuriteo sooritamise riski. Väidetav töökoht – on võlgades (üle 30 tuhande eurot) olev ettevõtte xxx . Kohus arvestab ka seda, et V.T

on kehtiv distsiplinaarkaristus ning viimase kuriteo pani toime ta käitumiskontrolli kehtivuse ajal.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodu, aga samuti kuriteo toimepanemise asjaolusid (uus kuritegu

käitumiskontrolli kehtivuse ajal) ning kinnipeetava käitumist

vangistuse kandmise ajal (kehtiv

distsiplinaarkaristus) ja enne seda (viis eelnevat reaalset vangistust), ei ole V.T

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.T vabastamisega temale Viru Maakohtu 20.03.2014

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Deniss Minzatov

/ /