1-12-8080/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD JA PÕHJENDUS

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata E.E-le

tingimisi mõistetud vangistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi.

Viru Maakohtu 4.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8080 tunnistati E.E süüdi KarS § 169 järgi ja karistati KarS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati

mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga kolm aastat. Katseaja kestel pidi ta täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati -

E.E katseajal igakuuliselt tasuma kannatanule 120 eurot ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus

jõustus 12.10.2012.

Viru Maakohtu 17.12.2012 pikendati E.E-le määrusega määratud katseaega 3 kuu

võrra kuna E.E rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

10.12.2014 kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt E.E ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 08.12.2014 sai kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp PPA Ida prefektuurist Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati E.E 06.12.2014 alkoholijoove väljahingatavas õhus 0.80 mg/l kohta. Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-12-8080 Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuaril 2015

Jõhvi kohtumaja Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 8.01.2015 avalikul kohtuistungil Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 10.12.2014 erakorraline ettekanne E.E-le Viru Maakohtu 4.10.2012 kohtuotsusega 1-12-8080 mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu E.E, isikukood XXX,

elukoht xxx Kohtuistungil viibinud isikud Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva

2

Oma taolise käitumisega rikkus KarS § 75 lg 2 p 2 määratud kohustust E.E - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

09.12.2014 antud seletuses tunnistab E.E 06.12.2014 alkoholi tarvitamist. Seletuse kohaselt jõi E.E 5 liitrit alkohoolset jooki GIN. Alkoholi tarvitamise põhjusena tõi 1, hooldusalune välja uue telefoni ostmist ning liikude tegemist.

23.10.2012 E.E-le selgitati esmakohtumisel kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, millest arusaamist ta kinnitas oma allkirjaga. 10.12.2012 koostati E.E-le erakorraline ettekanne seoses kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada E.E katseaega. Ametniku ettepanek rahuldati. E.E-ga on viidud läbi vestlusi alkoholi tarvitamise põhjustest, tagajärgedest ning vältimise viisidest. Vestluses on E.E väljendanud, et peale 2012 aastal fikseeritud rikkumist on ta aru saanud alkoholi tarvitamisega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest ning ta mõistab kohtu poolt määratud lisakohustuse olemust. 06.12.2014 fikseeritud alkoholi tarvitamine näitab aga asjaolu, et E.E on ametnikule valetanud, ta ei ole aru saanud määratud kohustuse olemusest ning ei ole võtnud õppust eelnevalt talle määratud karistusest. E.E probleemi lahendada, kuid on olnud võimalus alkoholi tarvitamisega seonduvat ta ei ole seda teinud. 08.12.2014 vestles kriminaalhooldusametnik uurija xx xx, kelle sõnul 06.12.2014 kutsus E.E-le politsei hooldusaluse abikaasa, kuna E.E käitus temaga vägivaldselt. Uurija sõnade § kohaselt algatati E.E suhtes uus kriminaalmenetlus KarS 121 alusel (kehaline väärkohtlemine). Samuti on katseajal fikseeritud uus väärtegu LS § 203 alusel – registreerimata mootorsõidu

kiga sõitmine. Eelpool nimetatust tulenevalt saab järeldada, et E.E ei ole motiveeritud enda elustiili muutma, tunnistamata probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Eeltoodule tuginedes kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et le allutamine käitumiskontrolli ei ole E.E-le puhul otstarbekas, kuna isik ei ole motiveeritud elustiili muutma.

Võttes arvesse asjaolu, et puhul käitumiskontrollile allutamine ei ole eesmärki E.E täitnud, k, tuginedes KarS § 74 lg 4, karistusena kohtuistungil taotleb kriminaalhooldusametni mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

Prokurör avaldas arvamuse, et kriminaalhooldusametnik

u taotlus on põhjendatud kuid ei kuulu rahuldamisele. E.E on aru saanud enda probleemist ning pannud end arvele. Leiab, et antud olukorras on otstarbekam vastava ravi ja sotsiaalprogrammi läbimine.

E.E palub taotlus karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata.

Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja tema kaitsja arvamusega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele.

E.E rikkus mitte KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samas aga rikkumine ei ole püsiva iseloomuga vaid tegemist on üksikjuhtumiga. Muid kontrollnõuete rikkumisi ei esine.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3

KrMS § se tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja 427 lg 2 kohaselt, vangistu süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus leiab, et E.E katseaeg kulgeb arvesse tuleks võtta asjaolu, et üldiselt rahuldavalt. Isik täidab kohtuotsusega pandud ülalpidamiskohustust, peale seda tema ülalpidamisel on veel xxx. E.E on peres hetkel ainus alalise sissetulekuallikaga isik, kusjuures elukaaslasele makstav lastetoetus üksi ei oleks piisav normaalseks elatusvahendiks täiskasvanu ja lapse ülalpidamiseks. läbis suurema osa E.E katseajast, mis avaldas isikule positiivset

mõju.

Kohus toetab seisukohta, et kriminaalhooldust E.E suhtes

prokuröri tuleks jätkata. Käesoleval ajal karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramine paneks keerulisse olukorda mitte üksnes süüdimõistetu pere sh alaealise lapse vaid katkestaks ka

kohtuotsusest da, et otsusega tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Samas tuleb arvesta

mõistetud karistus oli seotud just sellega, et muuta isiku suhtumist ülalpidamiskohustuse täitmisse.

Käesoleval ajal olemas töökoht, ta täidab nii ülalpidamiskohustust kui ka on E.E kriminaalhooldusega seotud kontrollnõudeid.

Kriminaalhooldus kestab veel kuni 3.01.2016 s.o. veel aasta, mis võimalda mõjutada E.E

käitumist ja jälgida võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema tema riskivaldkondadega. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdimõistetule tuleb anda täiendava võimaluse tõestada, et

ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi ning jätta karistus taotlus rahuldamata. täitmisele pööramata ja ettekandes jätta Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

M Ä Ä R A S

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus E.E-le Viru Maakohtu 4.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8080 KarS 169 . § järgi mõistetud karistuse täitmisel pööramiseks

Määruse ärakiri saata prokurörile ja

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma