3-14-50122/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50122

Haldusasi

KK kaebus Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali

nõukogu 22. oktoobri 2013. a koosoleku protokolli

punktides 2.1 ja 2.1 kajastuvate otsuste tühistamise,

stipendiumilepingute nr S05-12/06936L ja S05-

12/1016L

muutmiseks

kohustamise,

stipendiumilepingute nr M09-13/0345L ning M-09-

13/0310L täitmiseks kohustamise, kaebaja õiguste

edasise rikkumise keelamise ning Eesti Kultuurkapitali

helikunsti sihtkapitali nõukogu 9. septembri 2013. a

koosoleku protokolli kantud otsuse tühistamise ja

kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise

nõudes või alternatiivselt Eesti Kultuurkapitali lepingu

sõlmimiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – KK

Vastustaja – Eesti Kultuurkapital, volitatud esindaja adv

Liis Könn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsus

haldusasjas nr 3-14-50122 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.02.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-14-50122

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.08.2012 esitas KK Eesti Kultuurkapitali (edaspidi Kultuurkapital) helikunsti

sihtkapitalile taotluse 2400 euro suuruse toetuse saamiseks projektile „Kontserdid Monteverdi

muusikast Pärnus, Tallinnas ja Narvas“. Taotluse kohaselt soovis KK toetust, et korraldada

2012. a oktoobris ja novembris kontserdid Pärnu Eliisabeti kirikus, Tallinnas Jaani kirikus ja

Narva Aleksandri kirikus koos klavessinist Marju Riisikampi ja gamgist Imre Eenmaaga.

2. 15.10.2012 sõlmis KK Kultuurkapitaliga stipendiumilepingu nr S05-12/0693L, mille

kohaselt maksis Kultuurkapital KK-le projekti „Kontserdid Monteverdi muusikast Pärnus,

Tallinnas ja Narvas“ jaoks välja 900 euro suuruse stipendiumi.

3. 20.11.2012 esitas KK Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalile taotluse 2250 euro suuruse

toetuse saamiseks projektile „Kontserdikava sopranile ja klaverile Tallinnas, Tartus ja

Viljandis“. Taotluse kohaselt soovis KK toetust kontsertide korraldamiseks 2013. a mais

Viljandi Muusikakoolis, Tartu Ülikooli aulas ning Tallinna Ajaloomuuseumis koostöös pianist

Martti Raidega.

4. 23.01.2013 sõlmis KK Kultuurkapitaliga stipendiumilepingu nr S05-12/1016L, mille

alusel maksis Kultuurkapital KK-le projekti „Kontserdikava sopranile ja klaverile Tallinnas,

Tartus ja Viljandis“ jaoks välja 1200 euro suuruse stipendiumi. Stipendiumilepingute nr S05-

12/0693L ja S05-12/1016L kasutamise kohta esitas KK Kultuurkapitalile aruanded vastavalt

19.06.2013 ja 05.09.2013.

5. 21.08.2013 esitas KK Kultuurkapitalile taotluse 7200 euro suuruse toetuse saamiseks

projektile „Sopran-elektroonika 3 ettevalmistamine ja läbiviimine“, millest 6000 eurot taotles

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogult ning 1200 eurot Pärnumaa ekspertgrupilt.

6. 09.09.2013 koosoleku protokolli nr 10/2013-S05 kohaselt otsustas Kultuurkapitali

helikunsti sihtkapitali nõukogu rahuldada KK 21.08.2013 taotluse osaliselt ning eraldada

projekti „Sopran-elektroonika 3 ettevalmistamine ja läbiviimine“ jaoks stipendiumi summas

2000 eurot.

7. 07.10.2013 sõlmis KK Kultuurkapitaliga stipendiumilepingu nr M09-13/0345L, mille

alusel maksis Kultuurkapital KK-le projekti „Sopran-elektroonika 3 ettevalmistamine ja

läbiviimine“ jaoks stipendiumi 270 eurot.

8. 21.08.2013 esitas KK Kultuurkapitalile taotluse toetuse saamiseks projektile „Kontsert

Musica Sacra sarjas Eliisabeti kirikus“.

3-14-50122

3(11)

9. 07.10.2013 sõlmis KK Kultuurkapitaliga stipendiumilepingu nr M09-13/0310L, mille

alusel maksis Kultuurkapital KK-le projekti „Kontsert Musica Sacra sarjas Eliisabeti kirikus“

jaoks stipendiumi 236 eurot. KK esitas 02.12.2013 aruande stipendiumi kasutamise kohta.

10. 01.10.2013 kirjas nr 4-10.11/0970 ning 08.10.2013 kirjas nr 4-10.11/0997 palus

Kultuurkapital KK-l tagastada stipendiumilepingute nr S05-12/0693L ja S05-12/10161 alusel

välja makstud ning mittesihipäraselt kasutatud stipendium. Viidatud kirjades märgiti, et

mittesihipäraselt kasutatud stipendiumi osa tagastamise tingib asjaolu, et stipendiumi

kasutamise eesmärk on täitmata.

11. 07.10.2013 esitas KK Kultuurkapitalile taotlused stipendiumilepingute nr S05-12/0693L

ja S05-12/1016L muutmiseks seoses stipendiumite kasutamise eesmärgiga.

12. 22.10.2013 koosoleku protokolli nr 11/2013-S05 punktides 2.1 ja 2.2 otsustas

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu mitte aktsepteerida tagantjärele stipendiumi

kasutamise eesmärgi muudatust lepingus nr S05-12/0693L, ent aktsepteerida eelnimetatud

lepingu alusel eraldatud stipendiumi aruandes esitatud kulusid 118,20 euro ulatuses ja mitte

aktsepteerida kulusid 781,80 euro ulatuses; mitte aktsepteerida tagantjärele lepingu nr S05-

12/1016L alusel makstud stipendiumi kasutamise eesmärgi muudatust ning aruannet.

13. 08.11.2013 esitas KK Kultuurkapitalile vaide stipendiumilepingute nr S05-12/0693L ja

S05-12/1016L alusel makstud stipendiumite tagasinõudmise kohta tehtud otsuste tühistamiseks.

10.11.2013 tagastas Kultuurkapital vaide selle esitajale vaide esitamise õiguse puudumise tõttu.

14. 24.10.2013 teatas Kultuurkapital KK-le, et peatab KK-ga sõlmitud lepingute nr M09-

13/0345L ja M09-13/0310L alusel stipendiumite välja maksmise seoses KK võlgnevusega

stipendiumilepingute nr S05-12/0693L ja S05-12/1016L kohaselt tagastamisele kuuluvate

summade eest.

15. 28.01.2014 ja 31.01.2014 esitas KK Tallinna Halduskohtule kaebused järgmiste nõuetega:

1) tühistada Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu 22.10.2013 koosoleku

protokolli punktides 2.1 ja 2.2 kajastuvad otsused;

2) kohustada Kultuurkapitali muutma kaebajaga sõlmitud lepingud nr S05-12/0693L ja S05-

12/1016L kaebaja poolt 07.10.2013 esitatud lepingute muutmise avalduses näidatud moel

või alternatiivselt kohustada Kultuurkapitali vaatama läbi kaebaja 08.11.2013 vaie;

3) kohustada Kultuurkapitali täitma kaebajaga sõlmitud lepinguid nr M09-13/0345L ja

M09-13/0310L ning maksma välja lepingutes nimetatud stipendiumisummad;

4) keelata Kultuurkapitalil edaspidi jätta kaebaja stipendiumi taotlus rahuldamata või

määratud stipendium kaebajale välja maksmata põhjendusega, et KK-l on Kultuurkapitali

ees täitmata kohustusi, mis tulenevad lepingutest nr S05-12/1016L ja S05-12/0693L;

5) tühistada Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu 09.09.2013 koosoleku

protokolli nr 10/2013-S05 kantud otsus ja kohustada Kultuurkapitali helikunsti

sihtkapitali nõukogu vaatama KK 21.08.2013 taotlus uuesti läbi või alternatiivselt

kohustada Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu 09.09.2013 koosoleku

protokolli nr 10/2013-S05 kantud otsuse alusel sõlmima kaebajaga stipendiumilepingu,

arvestades kaebaja poolt 16.01.2014 Kultuurkapitalile esitatud ettepanekuga seoses

lepingu tingimustega.

KK on täitnud lepingud nr S05-12/0693L ja S05-12/1016L ning kasutanud stipendiumeid

sihipäraselt. Muutusid üksnes kontsertide asukohad ja projektis osaleja. Kultuurkapital määras

3-14-50122

4(11)

kaebajale kui interpreedile stipendiumi, usaldades KK-t tema loomingulistes otsustes ja tema

valikuid projekti läbiviimisel. Projektis muudatuste tegemise keelamine (nt osalejate osas)

piirab kunstniku loomingulist vabadust. Kui vastustaja oleks kaebaja selgitused ära kuulanud,

mis asjaoludel projektides muudatused tehti ja mis oli nende eesmärk, siis oleks võinud

Kultuurkapital jätta tagasinõudmise otsused tegemata. Kuna Kultuurkapital ei ole oma

22.10.2013 otsustega muutnud ega kehtetuks tunnistanud 19.09.2012 otsust ega 10.12.2012

otsust, siis ei ole eraldatud stipendiumite tagasinõudmine õigustatud. Pärnu Ooper tegi reklaami

kahele kontserdile, mis jäid Musica Sacra sarjas laulja haigestumise tõttu ära. Kuna

Kultuurkapital ei rahuldanud taotlust soovitud mahus, siis ei olnud võimalik tellida reklaami

algselt planeeritud mahus. Kontsertidel oli väga hea külastatavus. Asjakohatu on

Kultuurkapitali väide, et stipendiumitaotluse (leping nr S05-12/0693L) rahuldamise motiiviks

oli kontsertide toimumine maakonnakeskustes, kuivõrd sellist taotluste hindamiskriteeriumi ei

ole sätestatud.

Projekti hindamiskriteeriumid ei ole avalikult kättesaadavad. Samuti ei ole Kultuurkapital

põhjendanud taotluse osalist rahuldamist ning rahastamata jätmise teadetes puuduvad sisulised

põhjendused. Seega on tegemist õigusvastaste haldusaktidega.

Stipendiumilepingud on sisuliselt haldusorgani ühepoolselt kehtestatud haldusaktid, kuivõrd

lepingu tingimuste üle läbi rääkida ei saa. Kuna Kultuurkapital ei eralda tavaliselt toetust

täismahus, siis jääb lepingut lugedes ebaselgeks, milles on kokku lepitud, viidatakse üldiselt

projektile ja eelarvele. Haldusorgani tegevus ei ole kooskõlas hea haldusega, sest taotluse

osalisel rahuldamisel tuleb taotlejal projekt ümber teha. Samuti ei ole Kultuurkapital järginud

lepingu aruandluse järgses suhtlemises hea halduse tava, kuivõrd Kultuurkapitali

järelpärimistes puuduvad viited õigusaktidele ja stipendiumisaaja võimalusele oma õigusi

kaitsta. Sellega rikub Kultuurkapital ka selgitamiskohustust (haldusmenetluses seadus (HMS)

§ 36).

Kaebaja ja Kultuurkapital tõlgendavad lepingu eesmärki erinevalt. KK hinnangul on toetuse

eesmärk eelkõige loovisikute ja vastava loomevaldkonna arendamine. Kõik muud projekti

detailid, sh nt kontsertide toimumise aeg, koht ja täpne esituskoosseis on teisejärgulised.

Kultuurkapital tõlgendab lepingu sihtotstarvet kitsalt, mis ei ole kooskõlas Eesti Kultuurkapitali

seaduses (KultKS) sätestatud Kultuurkapitali eesmärgiga. Varasemalt on Kultuurkapital

aktsepteerinud projekti läbiviimisel toimunud muutusi seoses projektis osaleja ning

repertuaariga ega ole nõudnud projekti muutmise avalduse esitamist. Kultuurkapitalil puudub

reglement, millal ja miks on vajalik esitada vastav lepingu muutmise avaldus. Selle kohta ei ole

teavet ka Kultuurkapitali kodulehel ega vastavas lepingus.

KK on kõik projektid ellu viinud ning esitanud Kultuurkapitalile sellekohased aruanded.

Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda kaebajat võlglasena. Kaebaja lugemine võlglaseks toob

talle kaasa ebaproportsionaalselt karmid tagajärjed, sest Kultuurkapitalil on õigus peatada

kestvate projektide maksed määramata ajaks ning jätta rahuldamata kaebaja esitatud taotlused.

Aruandevõlglasena tuleks käsitleda isikut, kes ei ole vastavat projekti realiseerinud ega aruannet

esitanud, ja võlglasena isikut, kes on tunnistanud eraldatud toetuse väärkasutamist või

kasutamata jätmist ja nõustunud selle tagasimaksmisega.

16. Kultuurkapital vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Kultuurkapital ei ole kohustatud muutma lepinguid nr S05-12/1016L ja nr S05-12/0693L, kuna

KK esitas muutmistaotluse tagantjärgi. Samuti muutis KK projektide fundamentaalseid

omadusi, uskudes ekslikult, et stipendiumid anti temale isikliku loometegevuse arendamiseks

ja mitte konkreetse projekti läbiviimiseks. KK-le eraldati stipendiumid kindlal sihtotstarbel,

mida KK ei järginud. Stipendiumid kasutati lepingujärgset eesmärki arvestamata – kontserdid

3-14-50122

5(11)

ei toimunud ettenähtud kohtades ning kontsertidel ei esinenud projektis nimetatud muusikud.

Lisaks prognoositi projekti „Kontserdid Monteverdi muusikast Pärnus, Tallinnas ja Narvas“

(leping nr S05-12/0693L) eelarve kohaselt tasulistelt kontsertidelt piletitulu, kuid KK korraldas

kaks kontserti kolmest tasuta. Samuti oleks nimetatud projekti ja selle eelarve kohaselt pidanud

KK tegema audiovisuaalset reklaami, kuid ei teinud. Projekti „Kontserdid Monteverdi

muusikast Pärnus, Tallinnas ja Narvas“ kontsertide asukoha muutumisest tulenevalt ei kaasatud

projekti kaasfinantseerimist. Projekti „Kontserdikava sopranile ja klaverile Tallinnas, Tartus ja

Viljandis“ (leping nr S05-12/1016L) kontsertidel ei esitatud projektis ettenähtud repertuaari.

Ülaltoodud muudatuste aktsepteerimiseks puudus alus.

KK on ise tunnistanud, et ta ei ole stipendiumeid kasutanud sihipäraselt, kui esitas

Kultuurkapitalile 07.10.2013 avalduse stipendiumilepingute sihtotstarbe muutmiseks. Asjaolu,

et stipendiumitaotlused rahuldati osaliselt, ei õigusta stipendiumite kasutamist vastuolus

lepingutega ja projektiga. KK peab tagastama mittesihtotstarbeliselt kasutatud stipendiumi

(lepingute p-d 3.1.1 ja 3.3.2). Juba sõlmitud stipendiumilepingute alusel väljamaksete

peatamine ja uute taotluste rahuldamata jätmine on põhjendatud, kuna KK-l on Kultuurkapitali

ees võlgnevus. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali 16.12.2013 koosoleku protokolliga nr

15/2013-S05 kinnitatud „Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumite jaotamise

põhimõtete“ kohaselt on KK-le uute stipendiumite eraldamine välistatud. Kultuurkapitali

nõukogu 24.11.2009 koosoleku protokolliga nr 8/2009-S09 kinnitatud „Kultuurkapitali-üleste

stipendiumite jaotamise põhimõtete ja tingimuste“ kohaselt ei eralda Kultuurkapital

stipendiumeid „aruandevõlglastele ja võlglastele“. Võlglaste õiguste piiramine on

proportsionaalne, et tagada stipendiumite sihtotstarbeline jaotamine ja kasutamine.

Kultuurkapital ei pea andma KK-le suuremat stipendiumit projekti „Sopraano-elektroonika 3“

jaoks ega muutma kaebajale pakutud lepingu projekti. Puudub alus stipendiumi eraldamise

otsuse tühistamiseks. KK nõue lepingu projekti muutmiseks ei ole menetlemiseks piisavalt

konkreetne.

KK etteheited vaidlustatud haldusaktide vormile ei mõjuta asja sisu, kuid on ka põhjendamatud.

Kuna stipendiumilepingute nr S05-12/1016L ja nr S05-12/0693L alusel makstud stipendiumite

väärkasutus on väljaspool vaidlust ning küsimus on vaid selles, kas väärkasutus oli õigusaktide

kohaselt lubatud, siis ei sõltu Kultuurkapitali haldusaktide sisuline õiguspärasus antud juhul

sellest, kuidas need otsused on vormistatud. 09.09.2013 otsuse vormistamine tabeli formaadis

on otstarbekaim viis ning tagab avatud menetlusprotsessi, mis võimaldab konkureerivaid

taotlusi ühetaolistel alustel võrrelda. Otsustes vaidlustamisviite puudumine ei too kaasa nende

tühisust ega ole aluseks kehtetuks tunnistamisele (vt HMS § 57 lg 2). Vaidlustatud haldusakti

on põhjendatud vajalikul määral. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuseid ei peagi täies ulatuses

põhjendama, kui otsuste asjaolud on selged ja arusaadavad (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-

00). Tulenevalt loominguliste stipendiumite taotluste spetsiifikast, on otsuste põhjendused

subjektiivsemad. Vastustaja on kuulanud ära kõik kaebaja seisukohad ja avaldused, mille

kaebaja on Kultuurkapitalile esitanud e-kirja teel. Samuti sai kaebaja esitada telefonis suulisi

seisukohti. Kaebuses ei ole toodud ühtegi uut asjaolu, mida ei oleks enne otsuste tegemist teatud

ja arvesse võetud. Kultuurkapital ei ole selgitamiskohustust rikkunud.

17. Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Käesolevas asjas vaidluse all olevad stipendiumilepingud on sõlmitud avalik-õiguslikus suhtes

ning vastavad HMS §-s 98 sätestatud halduslepingu kriteeriumitele. Sihtkapitali nõukogu või

maakondliku ekspertgrupi otsus isikule toetuse eraldamise kohta on sisuliselt eelhaldusakt,

kuivõrd Kultuurkapitali ja toetuse saaja vahel sõlmib lepingu Kultuurkapitali juhataja (vt

KultKS § 10 lg 2, § 14 lg 3 p 2, § 101 lg 2 p 1, § 163 p 7). Kultuurkapital saab dikteerida

3-14-50122

6(11)

sõlmitava lepingu sisu selles õigussuhtes, ilma, et sihtkapitali nõukogu või maakondliku

ekspertgrupi positiivse otsuse adressaadiks oleval toetuse taotlejal peaks olema võimalust

tingimuste osas läbirääkimisi pidada või nõuda Kultuurkapitalilt endale meelepäraste sätete

lisamist lepingusse. Käesoleval juhul ei ole KK ja Kultuurkapitali vahel sõlmitud (ning projekti

„Sopran-elektroonika 3“ osas 2000 euro suuruse stipendiumi kohta veel sõlmimata) lepingu

sätted vastuolus KultKS § 1 lg-st 1 tuleneva Kultuurkapitali tegevuse eesmärgiga ning neist ei

tulene KK-le ülemääraseid kohustusi võrreldes Kultuurkapitali omadega.

Sõlmitud stipendiumilepingute nr S05-45/0693L ja nr S05-12/1016L p-st 3.1.1 tuleneb

kohustus kasutada stipendiumit sihtotstarbeliselt ehk lepingus sätestatud eesmärgil.

Stipendiumi taotluses märgitud kontsertide korraldamise koht või isikud, kellega taotluses

märgitud repertuaari esitatakse, on stipendiumi kasutamise eesmärgi seisukohast olulised.

Kuivõrd KK rikkus lepinguid ega kasutanud stipendiumi lepingus määratud eesmärgil, on

Kultuurkapitalil õigus nõuda selle tagastamist (vt lepingute nr S05-12/0693L ja nr S05-

12/1016L p 3.3.2), sõltumata sellest, milleks täpselt KK neid stipendiumisummasid kasutas.

Kultuurkapital ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Poolte õigused ja kohustused on vaadeldud

lepingutes sätestatud selgelt. Isegi juhul, kui Kultuurkapitali praktikas ei võimaldata taotleda

projekti eesmärgi muutmist enne lepingu esmakordset sõlmimist, ei takistanud miski kaebajat

esitamast vastavat taotlust pärast esialgse lepingu sõlmimist, ent enne stipendiumi kasutamisele

asumist. Asjaolu, et sihtkapitali nõukogu otsuse ja lepingu kohaselt anti KK-le toetust vähem,

kui ta taotles, ei õigusta toetuse kasutamist mingil muul eesmärgil. Kaebajal ei saanud tekkida

õiguspärast ootust Kultuurkapitali varasemast õigusvastasest halduspraktikast, mille kohaselt

aktsepteeriti stipendiumite kasutamise aruandeid ka olukorras, kus toetussummasid kasutati

lepingus sätestatust erinevaks otstarbeks.

Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata kaebaja taotlused Kultuurkapitali helikunsti

sihtkapitali nõukogu 22.10.2013 koosoleku protokollis kajastuvate otsuste tühistamiseks ning

lepingute nr S05-12/06936L ja nr S05-12/1016L muutmiseks kohustamiseks. Samuti jääb

rahuldamata alternatiivne nõue vaide läbivaatamiseks kohustamiseks, kuivõrd vaide kohta

tehtud otsus ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Lisaks poleks Kultuurkapitalil võimalik vaiet

uuesti läbi vaadata, kuivõrd vaidemenetluse eseme suhtes on tehtud kohtuotsus.

Kultuurkapital on põhjendatult keeldunud juba sõlmitud stipendiumilepingute nr M09-

13/0345L ja nr M09-13/0310L alusel tasumisele kuuluvate stipendiumisummade välja

maksmisest (vt nimetatud lepingute p 3.3.1). Kaebajal oli lepingute nr M09-13/0310L ja nr

M09-13/0345L kohaste väljamaksete tegemise kohustuse tekkimise hetkel Kultuurkapitali ees

täitmata kohustusi. Selline meede ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav, kuivõrd

ajendab edaspidi toetuste saamisest huvitatud isikuid oma varasemaid kohustusi nõuetekohaselt

täitma. Sarnaselt riigihankemenetlusega on põhjendatud kõrvale jätta isikud, kellel on riigi ees

teatud liiki täitmata kohustusi. Kuigi riigihankemenetluse läbiviimise eesmärgid on erinevad,

on mõlemal juhul siiski tegemist avaliku raha jagamisega. Seadus ei keela Kultuurkapitalil välja

töötamast põhimõtteid, millest stipendiumi jagamisel lähtuda. Tegemist ei ole meelevaldse

meetmega.

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali poolt tehtava otsuse eripärast tulenevalt ei ole selle otsuse

põhjendamine vajalik, kuivõrd sihtkapitali nõukogul on väga avar kaalutlusruum ning ainsaks

kaalutlusargumendiks on otstarbekus. Kaalutlusotsuse otstarbekus ei allu HKMS § 158 lg 3

kohaselt kohtulikule kontrollile. Eelnevat kinnitab ka KultKS § 16 lg 6. Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud kaebaja taotlus tühistada 09.09.2013 koosoleku protokollis kajastatud otsus.

Rahuldamata jääb kaebaja alternatiivne nõue kohustada Kultuurkapitali sõlmima kaebajaga

2000 euro suuruse stipendiumi leping projekti „Sopran-elektroonika 3“ kohta kaebaja poolt

3-14-50122

7(11)

16.01.2014 esitatud tingimustel. Seadusest ei tulene kaebajale õigust määrata tingimusi,

millistel Kultuurkapital peab temaga lepingu sõlmima. Puudub vajadus võtta seisukohta kaebaja

väidete osas seoses Kultuurkapitali asjaajamise, töötajate asjatundmatuse ja toetusi

taotlevatesse loovisikutesse suhtumise kohta, kuivõrd lõppjäreldust see ei muudaks. Lepingu

poolel ei ole õigust omatahtsi otsustada lepingut täita mingil muul kui lepingus kokkulepitud

viisil, isegi siis kui teine lepingu pool on oma asjaajamises olnud ebakorrektne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

18. KK palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsus osas,

millega jäeti rahuldamata kaebus Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu 22.10.2013

otsuste tühistamiseks, stipendiumilepingute nr S05-12/06936L ja S05-12/1016L muutmiseks

kohustamiseks, stipendiumilepingute nr M09-13/0345L ning M09-13/0310L täitmiseks

kohustamiseks ja KK õiguste edasise rikkumise keelamiseks. KK palub teha asjas uus otsus,

millega kaebus nimetatud osas rahuldada.

Halduskohus ei ole täitnud oma uurimiskohustust, kui jättis välja uurimata tõendid seoses KK

ärakuulamisõigusega ning vaidlustatud otsuste vormilise ja sisulise õigusvastasusega.

Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud vaidlusaluseid stipendiumilepinguid, jättes arvesse

võtmata esitatud stipendiumitaotluse ja eelarve, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajat ei ole ebaproportsionaalselt kahjustav

Kultuurkapitali õigus mitte teha juba sõlmitud lepingu alusel väljamakseid isikutele, kellel on

Kultuurkapitali ees täitmata kohustusi, ning Kultuurkapitali rahaliste vahendite jaotamise

põhimõte, et uusi toetusi ei anta võlglastele. KK ei nõustu halduskohtuga, et taotluse osalise

rahastamise korral on stipendiumi saajal kohustus projekt täies ulatuses ellu viia, kui rahastaja

on oma kohustusi vähendanud taotlusega võrreldes 2/3 võrra. Asjakohane ei ole kohtu viide

riigihankemenetlusele.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldatud KultKS § 16 lg-t 6, mille kohaselt ei kuulu

Kultuurkapitali sihtkapitali nõukogu otsused vaidlustamisele. Tegemist on põhiseaduse §-ga 15

vastuolus oleva sättega, mistõttu oleks halduskohus pidanud jätma selle kohaldamata (HKMS

§ 158 lg 4). Vaidlustatud otsus on koormav haldusakt, mistõttu peab seda põhjendama.

Käesoleval juhul puuduvad 22.10.2013 otsuses põhjendused, miks otsustas Kultuurkapital

nõuda stipendiumi osaliselt tagasi ning milliseid kulutusi aktsepteeriti ja milliseid mitte.

Selliseid põhjendusi ei ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses. Sellest tulenevalt on KK-l

põhjendatud kahtlus, mil määral oli Kultuurkapitali nõukogu liikmetel sisuline võimalus

mõjutada otsuse vastuvõtmist, kuivõrd protokollid on allkirjastatud üksnes nõukogu esimehe ja

protokollija poolt. Ka ei ole protokollis kajastatud eriarvamusi, kuigi KK-le teadaolevalt oli

vähemalt üks nõukogu liige kiitnud kõik KK muutused kõnealuste stipendiumilepingute alusel

ellu viidud projektides heaks. Seetõttu ei kajasta nimetatud protokollid koosolekutel tegelikult

toimunut või neid polegi toimunud ja protokollid on vaid fiktsioon. Halduskohus ei ole seda

väidet kontrollinud. Kohtuotsus rajaneb eeldusel, et vaidlustatud otsus vastab Kultuurkapitali

helikunsti sihtkapitali nõukogu tegelikule tahtele, võttes aluseks kohtule esitatud osalised

koopiad protokollist ilma kõigi otsuse tegemisel osalenud nõukogu liikmete allkirjadeta.

19. Kultuurkapital vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Halduskohus on õigesti tuvastanud, et KK ei kasutanud stipendiumeid sihipäraselt ning KK ei

ole seda vaidlustanud. Stipendiumi mittesihipärast kasutamist ei õigusta asjaolu, et stipendiumit

eraldati vähem, kui KK taotles. 22.10.2013 otsus on nõuetekohaselt vormistatud (sh

allkirjastatud). Otsus ei ole HMS § 58 kohaselt tühine ka siis, kui esineksid väidetavad

3-14-50122

8(11)

vorminõuete rikkumised, sest need ei mõjutaks otsuse sisulisi lõppjäreldusi. Halduskohus on

õigesti kohaldanud KultKS § 16 lg-t 6. Kuna KK-l ei teki taotluse esitamisega subjektiivset

õigust stipendiumi saamiseks või lepingute muutmiseks, ei saa taotluse kohta tehtud otsused

KK õigusi kahjustada. Seetõttu ei ole kaebeõiguse piiramine KultKS § 16 lg-s 6 põhiseaduse §-

ga 15 vastuolus. Halduskohus on uurimiskohustust täitnud ning on arvestanud poolte tõendite

ja seisukohtadega. Halduskohus ei pidanud koguma tõendeid, mida oleks saanud esitada KK

ise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks KK

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Halduskohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 59 lg-st 1

tulenevalt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui

seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et

just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Sama sätte teise lause kohaselt kui tõendite

esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus

tõendid asuvad või võivad asuda.

22. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule tõendeid kirjavahetusest Kultuurkapitaliga

ega ole ära näidanud, milliseid konkreetseid tõendeid oleks pidanud halduskohus täiendavalt

koguma seoses kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumisest. Samuti ei ole kaebaja esitanud

halduskohtule tõendite kogumiseks taotlust. HKMS § 62 lg 1 kohaselt annab kohus

menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks,

selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Asja materjalidest

nähtuvalt on halduskohtule esitatud vaidlustatud haldusaktid, mille õiguspärast sai halduskohus

hinnata. Seega puudus halduskohtul kohustus asuda omal algatusel täiendavaid tõendeid

koguma seoses kaebaja väitega ärakuulamisõiguse rikkumisest ning vaidlustatud haldusaktide

õigusvastasusest.

23. Ekslik on kaebaja seisukoht ka osas, et halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet, kui

jättis kogumata tõendid seonduvalt KK väitega, et Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali

nõukogu 22.10.2013 koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult toimunut või

koosolekut polegi toimunud ja protokoll on fiktsioon.

24. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste

nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses

lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid (HKMS § 56 lg 2). Dokumentaalne tõend on

igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli-, elektroonilise salvestusega või muu

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab

andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada

tajutaval kujul (TsMS § 272 lg 1). Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad,

3-14-50122

9(11)

kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega

isikute arvamused (TsMS § 272 lg 2).

26. Käesoleval juhul kaebaja poolt kohtule esitatud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali

nõukogu 22.10.2013 koosoleku protokoll nr 11/2013-S05 vastas dokumentaalse tõendi

tunnustele ning oli esitatud seaduses sätestatud menetlusvormis. Samuti ei esinenud selles

formaalseid puudusi ning oli vormistatud kooskõlas KultKS § 16 lg-te 3 ja 5 nõuetega. KultKS

§ 16 lg-s 3 on sätestatud, et nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis

nõukogu liiget, sh esimees või aseesimees. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt nõukogu otsused

protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul Kultuurkapitali juhatajale. Asja

materjalidest nähtub, et 22.10.2013 nõukogu koosolek on protokollitud, sellel on osalenud 7

liiget (vastavalt Kultuurkapitali kodulehel avaldatud andmetele), sh esimees, ning protokolli

kantud otsused on Kultuurkapitali juhatajale teatavaks tehtud ühe nädala jooksul. Viimati

nimetatud nõude täitmist kinnitab Marika Pihli 25.10.2013 e-kiri KK-le (I kd, tl 58). Seadusest

ei tulene nõuet, et protokolli peaksid allkirjastama kõik koosolekul viibinud isikud. Ka ei anna

alust kahelda protokolli õigsuses kaebaja väide, et temale teadaolevalt oli vähemalt üks liige

selle poolt, et aktsepteerida lepingute muutmise avaldusi. Nimelt nähtub protokollist, et otsused

punktides 2.1 ja 2.2 on vastu võetud ühehäälselt – 7 poolt ja 0 vastu. Vastupidist ei ole kaebaja

tõendanud, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite

õigsust, et vähemalt üks liige hääletas otsuse vastu, siis ei muudaks see vaidlustatud otsuse

lõpptulemust. Nimelt võtab nõukogu otsuseid vastu liikmete lihthäälteenamusega (KultKS § 16

lg 4) ning 1 vastuhääl ja 6 poolthäält tingiks jätkuvalt tulemuseks lepingu muutmise avalduste

mitteaktsepteerimise.

27. Kaebaja väide, et 22.10.2013 koosoleku protokollis ei sisaldunud koosolekul vastu võetud

otsuste nr 2.1 ja nr 2.2 põhjendusi, seondub protokolliliste otsuste õiguspärasuse küsimusega,

mitte tõendite kogumisega. Seega puudus kohtul vajadus asuda omal algatusel täiendavalt

tõendeid koguma ning uurimispõhimõtte rikkumist ei esine.

28. Samuti ei ole halduskohus ebaõigesti hinnanud ja tõlgendanud stipendiumilepinguid.

HKMS § 61 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu (HKMS § 61 lg 2 ls 1). Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses

seoses (HKMS § 61 lg 2 ls 2). Nimetatud sätete vastu halduskohus eksinud ei ole.

29. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kuivõrd kaebaja rikkus lepinguid ega

kasutanud stipendiumi lepingus määratud eesmärgil, on Kultuurkapitalil õigus nõuda selle

tagastamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lepingute punktide 4.2.1.1 ja 3.3.2

koosmõjust, HMS § 102 lg-st 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 116 tulenevalt oleks

Kultuurkapitali poolt stipendiumilepingu lõpetamine ja stipendiumi tagasinõudmine lubamatu

vaid väheolulise ning lepingu eesmärki tõsiseltvõetavalt mitte kahjustava rikkumise korral,

millise olukorraga aga tegemist ei olnud. Ühtlasi on halduskohus õigesti märkinud, et

stipendiumi tagasinõudmine oli proportsionaalne. Halduskohtu viide riigihankemenetlusele oli

toodud eesmärgiga näitlikustada sarnaste meetmete kasutamist ka teistes valdkondades.

30. KK on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud KultKS § 16 lg-t 6. Kaebaja

hinnangul on 22.10.2013 protokollilised otsused koormavad haldusaktid ning neid tuleb

põhjendada.

31. KultKS § 16 lg 6 kohaselt ei vaidlustata sihtkapitali nõukogu otsuseid, välja arvatud juhud,

kui on rikutud KultKS § 16 lõikeid 3 ja 5. Viidatud lõiked reguleerivad nõukogu

otsustusvõimelisust (lg 3) ning otsuste protokollimise ja Kultuurkapitali juhatajale ühe nädala

3-14-50122

10(11)

jooksul teatavakstegemise nõuet (lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist

asjassepuutuva normiga. Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada

ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse

korral (vt nt Riigikohtu 18.06.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 13). Käesoleval juhul ei

tooks viidatud normi põhiseadusvastasus kaasa teistsuguse sisuga otsust, kui selle

põhiseaduspärasuse korral, sest kaebaja on saanud nõukogu otsuseid vaidlustada.

32. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et 22.10.2013 koosoleku protokolli punktis 2.1

ei ole toodud põhjendusi, miks osaliselt aktsepteeriti kantud kulutusi. Samas ei too ainuüksi

nimetatud asjaolu kaasa otsuse tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et

haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist.

Kultuurkapitali

põhjendused,

miks

osaliselt

aktsepteeriti

kulutusi

stipendiumilepingu nr S05-12/0693L alusel makstud stipendiumi kasutamisel, nähtuvad Marika

Pihli e-kirjast KK-le (I kd, tl 116). Kaebaja poolt kohtule edastatud M. Pihli e-kirjas on

märgitud, et lepingu nr S05-12/0693L „Kontserdid Monteverdi muusikast Pärnus, Tallinnas ja

Narvas“ aruande alusel aktsepteeriti osaliselt proovidega seotud transpordikulusid

proportsionaalselt taotluse eelarves kajastatud transpordikuludega ning aruandes kajastatud KK

honorari. Sihtkapitali nõukogu 22.10.2013 koosoleku protokolli punkti 2.1 otsus kinnitab

Marika Pihli e-kirjas esitatud selgitusi.

33. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu 22.10.2013 koosoleku protokolli punkti 2.1

kohaselt otsustati aktsepteerida stipendiumilepingu nr S05-12/0693L aruandes kajastatud

kulusid summas 118,20 eurot ning mitte aktsepteerida stipendiumi kasutamise aruannet

summas 781,80 eurot. KK sai stipendiumilepingu nr S05-12/0693L alusel Kultuurkapitalilt

stipendiumi summas 900 eurot, millest 781,80 euro lahutamisel on tulemuseks 118,20 eurot.

Nähtuvalt stipendiumilepingu nr S05-12/0693L aruande finantsosast oli planeeritud

transpordikuludeks (proovid ja kontserdid) 250 eurot ning tegelikuks kuluks kujunes 433,8

eurot; sopran KK honorariks oli planeeritud 800 eurot ja tegelikuks honorariks kujunes 34,2

eurot (I kd, tl 42 pöördel). Nimetatud planeeritud kulud olid märgitud ka stipendiumitaotlusega

koos esitatud projekti eelarves (I kd, tl 31 pöördel). Arvestades, et kontserte ei toimunud

stipendiumitaotluses märgitud kohtades (Pärnu Eliisabeti kirikus, Tallinnas Jaani kirikus ja

Narvas Aleksandri kirikus) on usutav, et nõukogu otsustas aktsepteerida üksnes proovidega

seotud kulusid proportsionaalselt taotluse eelarves kajastatud transpordikuludega, s.o 84 eurot

(118,20 – 34,20 = 84).

34. Muus osas on 22.10.2013 koosoleku protokolli punktides 2.1 ja 2.2 tehtud otsused

motiveeritud. Halduslepingu muutmise avaldusi ei ole rahuldatud põhjusel, et need on esitatud

tagantjärgi, s.o peale stipendiumi kasutamise eesmärgi muudatust. Olukorras, kus kaebaja ei ole

enne stipendiumilepingu sõlmimist või peale selle sõlmimist, kuid enne stipendiumi kasutamist

teavitanud Kultuurkapitali projekti eesmärgi muutumisest, on see KK risk, kas ta suudab

projekti realiseerida taotluses märgitud viisil või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on

vaidlustatud otsused piisavalt motiveeritud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lepingu

muutmiseks ei andnud alust ka HMS § 102 lg-d 1 ja 4.

35. Põhjendamatu on kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et õigusvastase kohtlemise laiendamist ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele

tuginedes nõuda. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ka KK poolt 22.10.2014

esitatud tõendid seoses AK 20.02.2014 ja TJ 20.05.2014 stipendiumitaotlustega.

36. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

3-14-50122

11(11)

määruses. Sama sätte teise lause kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kaebaja taotles esimeses astmes Kultuurkapitalilt

menetluskuludena riigilõivu 30 eurot väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja

Kultuurkapitalilt menetluskuludena riigilõivu 15 eurot väljamõistmist. Kultuurkapital taotles

esimeses astmes kaebajalt menetluskuludena õigusabikulude 2973,60 eurot (koos

käibemaksuga) väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses taotles Kultuurkapital kaebajalt

menetluskuludena õigusabikulude 1074 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul jääb KK apellatsioonkaebus rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

38. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud.

Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude

väljamõistmine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10). Käesoleval juhul ei ole

stipendiumilepingute alusel makstud stipendiumi kasutamise aruannete läbivaatamine,

stipendiumite tagasinõudmine ning stipendiumite määramine Kultuurkapitali igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv. Ka ei õigusta haldusvälise õigusabiteenuse kulude

väljamõistmist asjaolu, et Kultuurkapitalis puudub juriidiline osakond või vastustajal puuduvad

kogemused

stipendiumite

jaotamise

üle

toimuvates

kohtuvaidlustes

osalemiseks.

Halduskohtumenetlusele on omane uurimispõhimõte, mis hõlmab endas ka kohtu

selgitamiskohustust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets