3-13-649/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-649 Haldusasi K.K. kaebus Viru Vangla 17. jaanuari 2013. a käskkirja nr 6-3/67-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja K.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta K.K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsus muutmata. 2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus dokumentide väljanõudmiseks, kust nähtuks, et peaspetsialist-sööklajuhataja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga. 3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. veebruar 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav K.K. ületas 19. detsembril 2012 kella 11.40 paiku P-hoone köögis punast joont, mida kinnipeetav ületada ei tohi.

Viru Vangla 17. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 6-3/67-D määrati K.K.le distsiplinaarkaristusena noomitus.

K.K. esitas 28. jaanuaril 2013 Viru Vanglale vaide eelnevalt nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

Viru Vangla 27. veebruari 2013. a vaideotsusega nr 6-12/21-1 jäeti vaie rahuldamata.

2

2. K.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mainitud Viru Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 2.1. Kaebaja leiab, et korralduse andnud sööklajuhataja ei ole vanglateenistuse ametnik vangistusseaduse mõistes, kuna tal puudub vastav haridus ja väljaõpe korraldusi anda. Sööklajuhatajal puudus vormiriietus ja nimesilt. 2.2. Kaebaja märgib, et mingit silti söökla seinal ei saa käsitleda seadusena. Viru Vangla kodukorras on selgelt öeldud, kus ja mis asjaoludel peab punase joonega eraldatud alas olema, mistõttu mingisugune väljaprinditud paberileht, millel ei ole Viru Vangla direktori allkirja, ei saa olla aluseks kellegi karistamisele. 2.3. Kuna punase joonega eraldatud alal ei olnud käte desinfitseerimisvahendeid, pidi kaebaja hügieeninõuete tagamiseks ületama punase joone.

3. Tartu Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma sisekorraeeskirju ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sama oli kehtestatud ka korralduse andmise ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra redaktsiooni p-s 8.1.1. Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsi 2007. a otsuses nr 3-3-1-103-06 leidnud, et vanglaametniku korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud ainult selle ilmselge tühisuse puhul ja kinnipeetava teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus korralduse seadusevastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu kogu vangla julgeoleku. Halduskohus leidis, et nimetatud seisukoht kehtib ka käesoleval juhul. 3.2. VangS § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Kaebajale andis korralduse peaspetsialist-sööklajuhataja, kes oli teenistusse võetud vanglaametniku ametikohale ning kes täitis muuhulgas ka kinnipeetavatest köögitööliste töö korraldamise ja juhendamisega seotud ülesandeid. Korralduse andmise aluseks oli toona kehtinud Viru Vangla kodukorra p 8.2.1, mille kohaselt ei tohi kinnipeetav väljuda vanglaametniku loata talle määratud viibimiskohast. Järelikult oli korraldus antud pädeva isiku poolt ja kehtiva õiguse alusel. 3.3. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsus, mistõttu saab halduskohus hinnata ainult seda, kas otsuse tegemisel on järgitud kaalutlusõiguse reegleid. Kaalutlusotsuse otstarbekust halduskohus ei hinda. Halduskohus leidis, et haldusakti andmisel oli järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54–56 regulatsiooni ning ka VangS § 64 lg-des 1–4 kehtestatud distsiplinaarmenetluse vormi- ja menetlusreegleid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. K.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse. Kaebuse põhjendused: 4.1. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajale andis korralduse ebapädev isik. Lisaks oli kaebaja sunnitud punast joont ületama, kuna vastavas alas ei olnud käte desinfitseerimiseks mõeldud vahendeid. 4.2. Sööklajuhataja ei kandnud vormiriietust, kuigi VangS § 134 kohaselt kannab vanglaametnik teenistuskohustuste täitmisel vormiriietust. Ka ei kandnud ta nimesilti. 4.3. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kaebaja oleks pidanud sööklas punase joone taga seisma. 4.4. Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja taotluse, milles palub vastustajalt välja nõuda dokumendid, kust nähtuks, et talle korralduse andnud isik oli tutvunud Viru Vangla kodukorraga.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

3

5.1. Kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, oli tema karistamine õigustatud. Distsiplinaarkaristuse määramisel järgis vangla kõiki VangS § 64 lg 1–41 nõudeid. 5.2. Kaebaja väide, et ta pidi käte desinfitseerimiseks ületama punast joont, on ennast õigustav ega vasta tegelikele asjaoludele. 15. jaanuari 2013. a protokollist selgub, et toidujagajatele (kinnipeetavad) käte pesemiseks mõeldud valamu asub punase joonega eraldatud alas, s.o alas, kus kinnipeetavatest toidujagajatel on lubatud viibida ning seal on olemas ka seep ja paberkäterätikud. Seega on tõendatud, et kaebajal ei olnud vajadust ületada käte desinfitseerimiseks punast joont.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Käesolevas haldusasja on vaidlus selle üle, kas toona sööklajuhataja ülesannetes olnud K. Kaljula korraldus, mille kohaselt K.K. pidi minema tagasi sööklas punase joonega märgitud alasse, oli seaduslik, st kas kinnipeetav oli kohustatud vastavat korraldust täitma.

8. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras noomitusega, kuna ta rikkus VangS § 67 p 1 – ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Vanglaametnikuna mõistetakse VangS § 111 lg 1 tähenduses vanglas teenistuses olevat ametnikku, kelle ülesanne on kinnipeetava, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Kaebaja on seisukohal, et talle korralduse andnud sööklajuhataja ülesandeid täitnud isik ei olnud vanglaametnik, mistõttu oli tegemist tühise haldusaktiga, mida ta ei pidanud täitma (vt HMS § 63 lg 2 p 3), mistõttu on distsiplinaarkaristus määratud õigusvastaselt.

9. Kaidi Kaljula nimetati Viru Vangla direktori 18. mai 2012. a käskkirjaga nr 3-1/344 (tl 31) finants- ja majandusosakonna peaspetsialist-sööklajuhataja ametikohale alates 21. maist 2012. Nimetatud isik vabastati teenistusest Viru Vangla direktori 18. detsembri 2012. a käskkirjaga nr 3-1/897 (tl 32), mille kohaselt oli K. Kaljula viimaseks tööpäevaks 21. detsember 2012. Seega oli K. Kaljula 19. detsembril 2012 ametis veel Viru Vangla teenistujana.

10. Asjas esitatust tulenevalt töötas K.K. eelnevalt mainimist leidnud perioodil vangla sööklas majandustöölisena. Ringkonnakohtu hinnangul pidi sööklas kindlasti olema isik, kes vastutab kinnipeetavate töö eest ning hoolitseb selle eest, et nad peaksid kinni vanglas kehtivastest õigusaktidest. Ringkonnakohus leiab, et kaasuse tehioludest ei nähtu, et tegemist oleks HMS § 63 lg 2 p 3 mainitud olukorraga, st ei ole ilmselge, et korralduse, mille eiramise tõttu kaebajat distsiplinaarkorras karistati, oleks andnud selleks pädevust mitte omanud isik. Vastupidisele järeldusele jõudmist ei tingi ka see, et kaebaja sõnutsi ei kandnud peaspetsialist-sööklajuhataja vormiriietust ega nimesilti. Eelnevalt mainitu kohaselt ei ole asjas vaidlust selle üle, et Viru Vangla direktor oli korralduse andnud isiku ametnikuna teenistusse nimetanud, mistõttu ei too haldusakti tühisust kaasa see, kui isik ei kandnud vanglateenistuse ametnikule omast vormiriietust. Võib eeldada, et ametnikuna vangla sööklas teenistusülesandeid täitval isikul on õigus sööklas korra tagamiseks anda kinnipeetavatele ka korraldusi ning nõuda nendele korraldustele allumist. Väär on kaebaja väide, et korraldus ei tuginenud õiguslikule alusele. Kuni 23. jaanuarini 2013 kehtinud Viru Vangla kodukorra p 8.2.1 kohaselt oli kinni peetavatel isikutel keelatud vanglaametniku loata väljuda talle määratud viibimiskohast. Sellise alana saab kahtlemata käsitleda ka sööklas punase joonega eraldatud ala, mille eesmärgiks ongi paika panna see, millise ruumi piires kinnipeetavad sööklas liikuda tohivad. Videosalvestise vaatamise protokollis (tl 22p) on fikseeritud, et kaebaja ületas punast joont korduvalt ning seda ka pärast sööklajuhatajaga vestlemist (vt lisaks 19. detsembri 2012. a ettekanne nr 5046, tl 21).

4

11. Alusetu on kaebaja väide, et ta oli sunnitud punast joont ületama, kuna punase joonega tähistatud alas puudusid vahendid käte desinfitseerimiseks. Nimelt on vanglaametniku ütlustega tõendatud, et toidujagajatele käte pesemiseks mõeldud valamu juures, mis asub punase joonega eraldatud alas, on koguaeg olemas seep ning paberkäterätikud. Vahendite lõppemisel lisatakse neid vastavalt vajadusele juurde (vt 15. jaanuari ja 17. jaanuari 2013. a protokolle, tl 23 ja 24). Antud ütluste tõepärasuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. Isegi juhul kui vahendid olnuks otsa lõppenud, ei oleks see muutnud joone ületamist lubatavaks, kuna kaebaja saanuks sellises olukorras seepi ja paberkäterätikuid juurde küsida.

12. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud taotluse, et kohus nõuaks vanglalt välja K. Kaljula allkirjastatud dokumendid, mis tõendaks, et ta on tutvunud Viru Vangla kodukorraga, kuna kodukorda tundmata ei saa sellest tulenevat käsku anda. Ringkonnakohus jätab vastava taotluse rahuldamata, kuna väidetavate dokumentide väljanõudmine ei oma asja lahendamisel tähtsust (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 62 lg 2).

13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. juuni 2013. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. K.K. tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot (tl 4) ning apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 47). Nimetatud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene