3-14-52683/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e j a r i i g i õ i g u s a b i t a o t l u s e r a h u l d a m a t a j ä t m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52683 Määruse kuupäev 08.01.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;

2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52683;

3. Määrus saata kaebuse esitajale;

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav A.M. esitas 02.11.2014 Tartu Halduskohtusse „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebuse, mis registreeriti numbriga 3-14-52683. Kaebuses märkis A. M., et ta pöördub HKMS §

43 lg 2 alusel kohtusse ja hagi on 2000 eurot. Kaebaja palus võimaldada endale kaitsja ja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde oli A. M. lisanud 22.05.2014 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse, mis on kaebajale haldusasja nr 3-14-50900 raames tagastatud ning milles kaebaja on märkinud, et sai vangla 20.05.2014 vastuse nr 1-13/231-2, ta pole vastusega nõus ja soovib pöörduda kohtu poole. Samuti oli kaebusele lisatud Tartu Vangla 20.05.2014 otsuse nr 1-13/231-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

2. Tartu Halduskohtu 12.11.2014 määrusega jäeti A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis määruses, et kuna kaebaja soovib endale kaitsja võimaldamist, siis on sisuliselt esitatud riigi õigusabi taotlus. Kuna aga taotluse lahendamisel tuleb hinnata kaebuse eduväljavaateid, siis tuli kaebajal esmalt täpsustada vaidluse ese. A. M. sai halduskohtu 12.11.2014 määruse kätte 14.11.2014.

20.11.2014 saabus halduskohtusse A. M. pöördumine, milles kaebaja märgib, et ta sai 12.11.2014 määruse ilma tõlketa. Kaebaja palub kohtul tagada tõlge, sest muidu ei ole talle selge kohtu positsioon.

3. Tartu Halduskohus jättis 15.12.2014 määrusega rahuldamata A. M. taotluse kohtumääruse tõlkimiseks. Kohus märkis nimetatud määruses, et juhul, kui kaebuse käiguta jätmise määrusele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud, siis pikendab kohus nimetatud tähtaega ja andis kaebajale kohtumäärusele vastamiseks viis päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. A. M. sai kohtu 15.12.2014 määruse allkirja vastu kätte 16.12.2014.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja on esialgses kaebuses palunud võimaldada endale kaitsja. Samas ei ole kaebaja oma 20.11.2014 kohtusse saabunud pöördumises ega hiljem täpsustanud vaidluse eset. Kohus leiab, et kaebaja pöördumisi on võimalik tõlgendada riigi õigusabi taotlusena. Kohus mõistab taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 12.11.2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest on teadlik vaid kaebaja ise. Kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise vormi täpsustamine on võimalik ka juriidilisi teadmisi omamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 12.11.2014 määruse kätte 14.11.2014 ning 15.12.2014 kohtumääruse kätte 16.12.2014 seega oli tal kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks piisavalt aega, sest puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 22.12.2014.

Käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks ei ole A. M. kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Kuna A. M. ei ole toonud välja asjaolusid, millega seoses talle kahju tekkinud on, millist liiki kahjuga tegemist on ega ole esitanud vastavaid tõendeid, siis leiab kohus, et esitatud kujul ei ole A. M. kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav. Kaebaja ei ole ka esitanud kohtule tõendeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik