3-14-51966/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51966 Haldusasi OÜ Siluri Kaevandused kaebus Laimjala Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse nr 2-1/81 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Siluri Kaevandused, esindaja adv Rait Sarjas Vastustaja – Laimjala vald, esindaja Liivi Tuus Kolmas isik – VL Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Siluri Kaevandused määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Siluri Kaevandused määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51966 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 135 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Laimjala Vallavalitsus määras 11.04.2014 korralduse nr 2-1/44 p-ga 1 Laimjala vallas Rannaküla külas Aida kinnistu (registriosa nr 3574334) koosseisus oleva katastriüksuse tunnusega 38601:004:0611 jagamise tulemusena moodustatud viie maaüksuse koha-aadressid ja katastrisihtotstarbed, kusjuures nelja maaüksuse (Aida, Tuulikuranna, Tuulikuranna ja Tuulikuranna) sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning Saastna tee maaüksuse sihtotstarbeks on transpordimaa (p 1 alapunktid 1.1-1.5). Korralduse põhjenduste kohaselt esitas VL avalduse talle kuuluva Aida katastriüksuse jagamiseks viieks lahustükiks eesmärgiga liita kolm lahustükki Tuuliku kinnistuga ja anda üks lahustükk, millel paikneb tee, munitsipaalomandisse. Jagamise soov on põhjendatud Tuuliku katastriüksusele juurdepääsu tagamisega avalikult kasutatavalt teelt. Osaliselt Kahtla-Kübassaare hoiualal paikneva katastriüksuse jagamiseks küsis vald nõusolekut hoiuala valitsejalt ning

3-14-51966 2(5) Keskkonnaamet andis 09.04.2014 kirjaga nõusoleku maakorraldustoiminguks. Korralduse õiguslike alustena on viidatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-le 2, ruumiandmete seaduse §-le 55, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 „Aadressiandmete süsteem“ §-dele 5 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Laimjala Vallavalitsus täiendas 05.08.2014 korralduse nr 2-1/81 p-ga 1 oma 11.04.2014 korralduse nr 2-1/44 punkti 1 lausega: „Aida maaüksuse jagamine toimub vastavalt üldplaneeringule.“ Korralduse põhjenduste kohaselt on Rannaküla küla Laimjala valla üldplaneeringus kehtestatu põhjal miljööväärtuslik hoonestusala, mille terviklik miljöö kuulub oma ajalooliselt väljakujunenud teedevõrgu, haljastuse ühtse ja omanäolise arhitektuuri tõttu säilitamisele. Aida maaüksusele ei rajata uusi ehitisi, Aida maaüksuse jagamise tulemusena ei muudeta ajalooliselt väljakujunenud külamiljööd, mistõttu ei ole tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga. 2. OÜ Siluri Kaevandused esitas 04.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Laimjala Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse nr 2-1/81 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Laimjala Vallavalitsuse 05.08.2014 korraldusega rikutud kaebaja kui Kurdlaaru kinnistu omaniku omandiõigust. Maa-amet kontrollis Kurdlaaru maaüksuse ja Kuressaare metskond 290 maaüksuse piiride asukohta ja tuvastas, et kinnistute piirid ei ole üheselt arusaadavad ning tellida tuleb uus piiride mõõdistamine. Segadus piiridega on tingitud asjaolust, et nende kahe maaüksuse piir on sõltuvuses väidetavalt eksisteerinud teest, mida reaalselt ei eksisteeri. Mõõtmise ajal asusid seal roopad, mis jätkuvad ka Aida kinnistul. Olukorras, kus piirid Kurdlaaru maaüksuse ja Aida kinnistu jagamise tulemusel tekkiva Saastna tee maaüksuse vahel on ebaselged, ei ole Aida maaüksuse jagamine ja piiride määramine lubatav – piiride määramine ilma, et Kurdlaaru ja Kuressaare metskond 290 piirid oleks kindlaks määratud, võib rikkuda kaebaja omandiõigust Kurdlaaru kinnistu pindala vähendamise teel. Aida kinnistu jagamisel tekkiv Saastna tee maaüksus tekitab olukorra, kus teemaa hulka arvatav teekaitsevöönd asub osaliselt Kurdlaaru kinnistul. Tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 36 lg 1 p-st 1 on kaebaja õigused oma kinnistu sihtotstarbelisel kasutamisel oluliselt piiratud – tal puuduks Aida kinnistu sellisel jagamisel õigus rajada kinnistu piirile piirdeaeda või kinnistu õuealale väikeehitist. Kaebajale laieneksid ka TeeS § 36 lg-st 2 tulenevad talumisning korrashoiukohustused. Saastna tee maaüksus asuks Saastna allika (kaebaja kinnistul asuva elamu ainus joogivee saamise võimalus) kaitsevööndis. Liiklus ja teehooldustööd saastavad Saastna allikat, olles ohuks kaebaja kinnistu joogiveega varustatusele ning seega kinnistul elavate isikute elule ja tervisele. Aida kinnistu jagamine on vastuolus Laimjala valla üldplaneeringuga. Vastavalt üldplaneeringule tuleb miljööväärtuslikus alas järgida väljakujunenud kruntide suurusi ja keelatud on küla üldstruktuuri muutmine. Ometi on vastustaja pidanud võimalikuks, seejuures detailplaneeringut koostamata, lubada kinnistu jagamist. Vastustaja ei saa ilma detailplaneeringu ja ehitusloata muuta vana põlistalu vankriteed mootorsõidukiga läbitavaks avalikult kasutatavaks teeks. Transpordimaa sihtotstarbe määramine kinnistu jagamisel tekkivale katastriüksusele, millel puudub tee ning millele tee rajamist ei ole planeeritud, ei ole eesmärgipärane haldus. Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse osaks olevas 11.04.2014 korralduses (kaebaja käsitleb neid ühe haldusaktina) on kinnistu jagamise eesmärgina välja toodud Tuuliku kinnistule juurdepääsu võimaldamine. Tuuliku kinnistul ei ole olnud ega saa ka Aida kinnistu jagamise tulemusel olema mootorsõidukiga juurdepääsu, sest vanade kiviaedade hävitamine on keelatud ja raie teostamiseks on vaja Keskkonnaameti nõusolekut. Juurdepääsutee rajamine vajaks detailplaneeringu koostamist. Asjaolu, et pelgalt kinnistu jagamine juurdepääsu ei taga, seab kahtluse alla akti andmise eesmärgi. Miljööväärtusega alal muudatuste tegemine peab olema eriliselt

3-14-51966 3(5) põhjendatud. Praegusel juhul on haldusakt olulises osas põhjendamata ning eesmärgid, millele tuginedes on akt antud, ei ole saavutatavad. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 11.11.2014 määrusega kaebuse. Kaebuse nõudeks on tühistada Laimjala Vallavalitsuse 05.08.2014 korraldus. Aida katastriüksuse jagamine ning uutele tekkivatele maaüksustele koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine toimus Laimjala Vallavalitsuse 11.04.2014 korralduse nr 2-1/44 alusel, mistõttu saaks Aida maaüksuse jagamise seadusele vastavust hinnata vaidluses nimetatud korralduse seaduslikkuse üle. Kaebaja ei ole 11.04.2014 korraldust vaidlustanud vaideega kohtumenetluse korras ning tegemist on jõustunud haldusaktiga. Maaüksus on 11.10.2014 maakatastris registreeritud. Praeguses asjas on kaebaja vaidlustanud eraldiseisvalt haldusakti sõnastuse muutmise. Korraldus haldusakti sõnastuse muutmise/täpsustamise kohta ei saa iseenesest kaebaja õigusi rikkuda või vabadusi piirata, kuna selle korralduse alusel ei teki isikutele iseseisvaid õigusi ega kohustusi. Vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 4. Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2014 OÜ Siluri Kaevandused määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Siluri Kaevandused palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 11.11.2014 määrus tühistada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on vaidlustanud haldusakti sõnastuse muutmise/täpsustamise. Kaebaja märkis kaebuses (p 20), et käsitleb 11.04.2014 ja 05.08.2014 korraldusi ühe haldusaktina. Neid korraldusi tuleb vaadelda korraga ja koosmõjus, sest need täiendavad teineteist. Vastustaja täiendas 05.08.2014 oma 11.04.2014 korraldust, et Maa-amet saaks Aida kinnistu jagamise menetlust jätkata. Vaidlustades 05.08.2014 haldusakti, on kaebaja vaidlustanud ka 11.04.2014 haldusakti. Sellele viitab ka kaebuse sisu. Kaebaja on enda arvates pöördunud kaebusega kohtusse õigeaegselt. Kui kohtu arvates tuleb 11.04.2014 korraldust siiski käsitleda 05.08.2014 korraldusest eraldiseisvana, esinevad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused. Kaebajale ei tehtud haldusakti sisu nõuetekohaselt teatavaks. 11.04.2014 korralduse lahutamatuteks lisadeks on korralduse enda kohaselt piiriprotokollid ja katastriüksuste plaanid. Vastuseks kaebaja 28.08.2014 teabenõudele, milles ta palus vallal väljastada 11.04.2014 korraldus koos katastriüksuse plaanide ja piiriprotokolliga, maaomaniku avaldus ja 05.08.2014 korraldus, saatis vallasekretär üksnes korraldused, märkides vastuses: „Piiriprotokollid ja k/ü plaanid ei ole haldusaktid ja neid ei ole ka, kuna ei ole katastrisse kantud. Kodanike avaldused ei ole haldusaktid ja ei kuulu avalikustamisele.“ Tegelikkuses ei ole käesoleva ajani akti nõuetekohaselt – koos lisadega – teatavaks tehtud ning kaebajal puudus teave, kas ja kuidas 11.04.2014 korraldus kaebaja õigusi rikub. 05.08.2014 korralduse teatavakstegemise järel pöördus kaebaja kohtusse, sest 05.08.2014 täiendati korraldust väitega, et 11.04.2014 korraldus on kooskõlas Laimjala valla üldplaneeringuga ja ei nõua miljööväärtuslikus alas detailplaneeringut. Selline Aida kinnistu jagamine ei vasta aga üldplaneeringule. Üldplaneeringu järgi ei asu Aida kinnistul ühtegi teed ja üldplaneering keelab miljööväärtuslikul alal kruntide muutmise ja uute teede rajamise, vaidlustatud korraldus sellisel kujul juurdepääsu Tuuliku kinnistule ei taga. 6. Laimjala vald ja VL paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-51966 4(5) 7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Siluri Kaevandused määruskaebuse väited ei anna halduskohtu lõppjäreldustes õige 11.11.2014 määruse tühistamiseks alust ja seetõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. 8. Halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning määruskaebus tugineb väitele, et Laimjala Vallavalitsuse 11.04.2014 ja 05.08.2014 korraldusi tuleb vaadelda ühe haldusaktina. Isegi kui selle väitega nõustuda või asuda seisukohale, et vaidluse esemeks on mõlemad valla korraldused, ei ole alust asuda seisukohale, et kõnealused korraldused saaksid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Teisele isikule kuuluva kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele katastriüksustele koha-aadresside ja sihtotstarvete määramine ei saa rikkuda kaebaja omandiõigust, mille kaitseks ta on halduskohtusse pöördunud. 9. Maa-amet on kaebusele lisatud 23.04.2014 kirjas tõepoolest märkinud, et Kurdlaaru ja Kuressaare metskond 290 piiriandmed ei kajasta piiriprotokollides kirjeldatud tee serva (vastavalt 1 m ja 5 m tee teljest) asukohta maastikul ning olukorras, kus piiriandmed ei vasta tee praegusele asukohale maastikul, ei ole piiri asukoht üheselt arusaadav. Maa-amet leidis, et piiri asukohast ühese arusaadavuse tagamiseks on üheks võimaluseks tähistada looduses tähistamata piiripunktide koordinaatidele vastavad asukohad piirimärkidega ning selleks tuleb maaomanikul tellida maakorraldustööde litsentsi omavalt maamõõtjalt katastriüksuse kontrollmõõdistamine. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja oma kinnistu piiridest üheselt arusaadavuse tagamiseks kontrollmõõdistamist tellinud. Asjaolu, et kaebajale pole tema kinnistu (registriosa nr 3860134; katastritunnus 38601:004:0550) Kuressaare metskond 290 maaüksuse (katastritunnus 38601:004:0551) poolse piiri asukoht üheselt arusaadav, ei tähenda aga seda, et VL-le kuuluva kinnistu (registriosa nr 3574334) jagamise tulemusena saaks kaebaja kinnistu pindala väheneda. Teise kinnistu jagamise tulemusena kaebaja kinnistu piirid ega suurus ei muutu. Kinnistusraamatu andmetel on kaebaja kinnistu suuruseks jätkuvalt 872 m2. 10. Lisaks Kurdlaaru kinnistu ebaseadusliku vähenemise võimalusele märgib kaebaja, et Aida kinnistu jagamisel tekkiv Saastna tee maaüksus tekitaks olukorra, kus teekaitsevöönd asub osaliselt kaebaja kinnistul ning lisaks asuks Saastna tee maaüksus Saastna allika kaitsevööndis. Kinnistusraamatu registriosast nr 3574334 nähtub, et Aida maaüksus katastritunnusega 38601:004:0611 ning pindalaga 4,59 ha oli varem 100% maatulundusmaa. See kinnistu jagati esmalt viieks katastriüksuseks: tunnusega 38601:001:0510 (Aida, pindala 4,31 ha, 100% maatulundusmaa); tunnusega 38601:001:0511 (Tuulikuranna, 689 m2, 100% maatulundusmaa); tunnusega 38601:001:0512 (Tuulikuranna, 442 m2, 100% maatulundusmaa); tunnusega 38601:001:0513 (Tuulikuranna, 1151 m2, 100% maatulundusmaa) ja tunnusega 38601:001:0514 (Saastna tee, 516 m2, 100% transpordimaa). Kinnistust registriosa numbriga 3574334 eraldati Tuulikuranna katastriüksused ning 06.10.2014 avati nende suhtes uus registriosa nr 4176834. Kinnistusraamatu selle registriosa andmetel on Tuulikuranna katastriüksusi sisaldava kinnistu omanikeks alates 06.10.2014 RP ja SE. Aida ja Saastna tee katastriüksusi sisaldava kinnistu registriosaga nr 3574334 omanikuks on jätkuvalt VL. Katastriüksuse tunnusega 38601:004:0611 jagamise tulemusena muu hulgas Saastna tee katastriüksuse tekkimine ja sellele transpordimaa sihtotstarbe määramine ei too endaga kaasa olukorda, kus teekaitsevöönd asub osaliselt Kurdlaaru kinnistul. Teekaitsevöönd saab osaliselt asuda kaebaja kinnistul juhul, kui Saastna tee katastriüksusel tunnusega 38601:001:0514 (ja ka kaebaja kinnistu ning Kuressaare metskond 290 maaüksuse vahel) on tee või sinna tee ehitatakse. Praeguse Saastna tee maaüksuse maa asuks Saastna allika kaitsevööndis ka siis, kui endist katastriüksust tunnusega 38601:004:0611 ei oleks jagatud. Maa jagamisest, uutele maaüksustele koha-aadresside andmisest ega ka maatulundusmaa sihtotstarbe asemel transpordimaa sihtotstarbe määramisest olemasolev tee ei kao ja olematu tee ei teki. Kui tee on olemas, siis

3-14-51966 5(5) valla 11.04.2014 ja 05.08.2014 korraldused selle kasutamist ei mõjuta. Kui Saastna teed tegelikkuses ei eksisteeri, nagu erinevalt vallast leiab kaebaja, siis on uue tee rajamiseks vajalik teeehitusprojekti koostamine ja tee-ehitusloa väljastamine. Seda on ringkonnakohus kaebajale selgitanud ka 23.01.2014 määruses haldusasjas nr 3-13-2491, kus vaidluse all oli Saare maavanema 03.04.2013 korraldusega Saastna tee aluse ning selle teenindamiseks vajaliku maa Laimjala valla munitsipaalomandisse andmine. Samas määruses selgitas ringkonnakohus kaebajale ka seda, et maatükil asuval teel liiklemise õigus ei tulene transpordimaa sihtotstarbest, sest maatulundusmaa sihtotstarbega maatükil asuval teel ei ole liiklemine keelatud. 11. Kaebuse väited valla korralduste vastuolu kohta Laimjala valla üldplaneeringuga, kaebaja kahtlused haldusakti eesmärgipärasuses ning Tuuliku kinnistule juurdepääsu tagamise võimaluses ei põhjenda kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets