1-14-9922/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9922 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi B.P (B.P) süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu novembri 2014 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

B.P , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 23.11.2014 Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Urmo Paal Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava B.P kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista B.P-lt Eesti Vabariigi kasuks 48,00( nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB

PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

14.50 ajal juhtis B.P (B.P) süüdistatakse selles, et tema 23.11.2014. a. kella tahtlikult Harjumaal Tallinnas XXXXX XX juures, mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,05 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,95 mg/l)).

Sellise käitumisega rikkus B.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja § 34 lg 4 nõudeid.

Seega B.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.P selles, et tema isikuna, keda täitmisele pööratud Harju

Maakohtu 25.10.2014 otsusega nr 4-14- si 8873 on karistatud KarS § 424 järgi tingimi vangistusega 8 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning KarS § 50 alusel juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis tahtlikult 23.11.2014 kella 14.50 ajal Harjumaal Tallinnas XXXXX XX XXXXXX, juures, mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust. Seega pani B.P toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 329 järgi.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas

B.P süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ning mõist talle KarS § 63 lg 1 kohaldamise is ga karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks s mõist B.P-le 4 (neli) kuud vangistust. is

KarS § 65 lg 2 B.P-le käesoleva otsusega mõistetud karistus alusel suurendas t Harju Maakohtu 25.10.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o vangistus 7 kuud ja 28 päeva võrra mõist B.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi järgi vangistus , ja is e 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvesta B.P karistusaja algust tema kinnipidamisest, s so 23.novembrist 2014.a. Kohaldas B.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja leiab , et Harju Maakohtu otsus ei ole põhjendatud B.P-le mõistetud karistuse osas.

B.P sellises joobes, mis ei ületa palju piirmäära, millest alates on tegemist peeti kinni

kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega (alkoholijoove 0,95 mg/l).

Selline joobeaste on kahtlemata isiku süü suuruse näitajaks. B.P süüdi Kohus on

tunnistanud KarS § 424 järgi, toomata seejuures esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks

B.P süüd lugeda suureks. Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. Seega

B.P süü ei ole suur.

Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et B.P on oma süüd tunnistanud ja kahetses.

Kahetsust toimunu üle avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtu arvates on süüdistatava kahetsus siiras.

B.P käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuis tungil ja ka kohtueelses menetluses

annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine

toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtl Süüdistatav töötab emine olla leebem. XXXXXXXX T

OÜ-s . ja lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja tuvastatud on karistust kergendava asjaolu esinemine

, ei ole kohus pidanud võimalikuks lühemaajalise vangistuse mõistmist.

B.P suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale karistuse sanktsiooni

miinimummääras.

Juhindudes KrMS § ühi -dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub t stada Harju Maakohtu

25. novembri 2014. a otsus B.P-le

karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista B.P-le kergem karistus.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Eeltoodust tulenevalt leb apellatsioon tu jätta läbi vaatamata.

5. Kaitsja on vaidlustanud vaid mõistetud karistust ning on taotlenud uue otsusega B.P karistamist sanktsiooni miinimummääras. Maakohus on KarS § 63 kohaldamisega mõistnud karistuseks 6 kuulise vangistuse. Kohus on mõistetud karistust põhjendanud ning kolleegiumi veendumuse kohaselt lühiajalise karistuse veelgi leevendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kohus on juba viiendat korda analoogse kuriteo toimepanemise eest karistanud B.P vangistusega, mis oma tähtaja poolest on lühem kõikidest eelnevalt mõistetud neljast karistusest. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit ajal, mil tal oli sell õigus otsusega ära võetud ekohane kohtu ning olles eelnevalt ka tarbinud kanget alkoholi ja seda talle endale dmata koguses. täpselt tea K

, ei tekitanud ohtlikku aitsja väitega, et B.P süü pole suur põhjusel et B.P liiklussituatsiooni ning joove polnud raske . , kolleegium ei nõustu B.P puhul on

tegemist isikuga, kes juht vas seisundis vaid is mootorsõidukit mitte alkoholipiirmäära ületa alkoholijoobes, milline käitumine on alati ohtlik nii temale endale kui kaasliiklejatele.

Kaitsja on ekslikult väitnud, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega. Nimelt on maakohus piisava selgusega põhjendanud miks ta ei hinda B.P poolt väljendatud kahetsust siiraks ega arvesta karistuse mõistmisel. Samas, võttes aluseks Riigikohtu juhise sellest , et karistuse mõistmisel on lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis KarS § 424 järgi on 1 aasta ja 6 kuud, saab jõuda järeldusele, et kohus on KarS § 45 lg 1 ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedases tähtajas karistuse mõistmisel arvestanud süü suuruse tuvastamisel juba kaitsja poolt viidatud asjaoludega ja nimelt alkoholi määraga ning liiklussituatsiooniga. Kohus on seadusli imelt on kult arvestanud ka süüdistatava senise suhtumisega õiguskorda. N B.P näol tegemist isikuga, kes omab 4 kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alles 25.10.2014 analoogse kuriteo toimepanemise eest talle aastal mõisteti

järjekordne vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kuid selline karistus ei mõjutanud vähimalgi määral B.P järele mõtlema oma käitumist parandama. ega

Kolleegium leiab, et v mõistetud aid 6 kuuline vangistus on nii süü suurust kui B.P eelnevat käitumist arvestades äärmiselt leebe karistus, muutmine süüdlasele veelgi mille soodsamaks oleks

vastuolus KarS §56 põhimõtetega. KarS § 65 lg 2 kohaldamine tuleneb faktist, et B.P pani kuriteo toime eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Maakohus on otsuses ka põhistanud miks karistus ei kuulu asendamisele. Kolleegium leiab, et varem korduvalt kuritegude toimepanemiste eest tingimisi karistusest vabastatud isiku poolt uuesti analoogse kuriteo toimepanemine annab ka käesoleval ajal vaid reaalse vangistuse kohaldamise. aluse pidada ainuõigeks ja seaduslikuks

6. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 ls- § st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48,00 eurot.

Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. Kaitsja on tõepoolest koostanud apellatsiooni ja kuigi selles on vaidlustatud vaid mõistetud karistust, saab 1 tunnist ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, si

is jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu B.P kanda.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Sten Lind (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)