4-14-6836/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-6836

Otsuse kuupäev 05.01.2015

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi Heilo Ots’a väärteoasi Liiklusseaduse §-de 224 lg 2, 242 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 28.07.2014 otsus väärteoasjas nr: 2590,14,001960

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Heilo Ots

Kaitsja Monica Meristo

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 05.01.2015, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Heilo Ots’a kaebus rahuldada.

Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 28.07.2014 otsus väärteoasjas nr: 2590,14,001960, millega määrati Heilo Ots’ale (isikukood 37906210332, elukoht Viitna tee 3-3, 45201 Kadrina Lääne- Viru maakond) Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot, osaliselt karistuste määramise ja rahatrahvi tasumise tähtaja osas ning teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada Heilo Ots Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista rahatrahv

150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi summas 600 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates 2015.a jaanuarikuust igakuiselt vähemalt 50 eurot, rahatrahvi tasumise lõpptähtajaga hiljemalt 31.12.2015. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145159767 ning selgitus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik Toomas Kivilo koostas menetlusalusele isikule Heilo Otsale 06.07.2014 väärteoprotokolli AB 1296934-1960 selle kohta, et Heilo Ots 06.07.2014 kell 17.34 xxxx tee peal xxxx juures, liikudes xxxx suunas, juhtis mopeedi isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51 mg (mitte väiksem kui 0,51 mg). Isik ei kandnud sõidu aeg motokiivrit. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg 5, § 33 lg 4 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 224 lg 2, § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Heilo Ots väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 28.07.2014 otsusega väärteoasjas nr: 2590,14,001960 määrati menetlusalusele isikule Heilo Otsale Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3). Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rahatrahv 860 eurot tuli tasuda hiljemalt 22.12.2014.a.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule 21.08.2014, s.o kaebetähtaja viimasel päeval kaebuse menetlusalune isik Heilo Ots. Kaebus on esitatud kohtule kaitsja Monica Meristo vahendusel. Heilo Ots vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt. Ta tunnistab oma süüd antud asjas, kuid palub kergendada karistust, s.t vähendada rahatrahvi suurust ja võimaldada seda tasuda ositi 1 aasta jooksul. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ja tema töötasu ei ole suur. Heilo Ots kahetseb oma tegu, kuid arvab, et tema pärast ei pea lapsed kannatama. Kaebuse lisadena on Heilo Ots muuhulgas esitanud pangakonto väljavõtte ja 2 alaealise lapse ID-kaartide koopiad. Pangakonto väljavõtte kohaselt on Heilo Otsa pangakontole SEB Pangas laekunud märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis 2014 töötasud, mis jäävad vahemikku 548,99 - 613,85 eurot.

4. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond märgib oma vastuskirjas 16.10.2014 menetlusaluse isiku Heilo Otsa kaebusele, et Heilo Ots on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on raskeim liiklusalane rikkumine. Antud juhul on tegemist teadlikult ja tahtlikult toime pandud süüteoga. Antud väärteole on seadusandja näinud ette lisaks rahatrahvile veel ka juhtimisõiguse äravõtmise ja aresti kohaldamise võimaluse. Samuti on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis karistatav ka kriminaalkorras, seda küll sellisel juhul, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on üle 0,74 mg.

Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on oluline saata ühiskonnale selge signaal sellest, et tegu on taunitav ja, et sellele reageeritakse. Ühiskond peab tajuma, et teiste isikute elu ohtu seadmine ei ole õiguskorras lubatud. Antud asjas mõjutab isikule mõistetud karistust ka asjaolu, et isik ei kasutanud turvavarustust. Ühiskonnale peab näitama, et ka selle esmapilgul ehk vähetähtsa nõude rikkumisel võivad olla surmaga lõppevad tagajärjed. Eelkõige on mootorsõiduki joobes juhtimine raskelt karistatav just seetõttu, et isik seab lisaks endale ohtu ka teised ühiskonna liikmed.

Alkoholijoobes isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid ja tunnetama ohtu ning vastavalt sellele oma käitumist suunama. Alkohol vähendab oluliselt isiku võimet reageerida ohu olukorras. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-40-04 asunud seisukohale, et eripreventsiooni juures tuleb süü suuruse juures lähtuda ka süüdlase isikust. Kellegi teadlik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse mõistmise eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma uusi rikkumisi toime panemast ja seeläbi kaitsta õiguskorda.

Mõistetud karistus peab isikut õpetama arusaamisele, mis on õiguskorra mõte ja suunama isiku seaduskuulekale ja teistega arvestavale käitumisele. Karistuse kergendamine pole võimalik, sest puuduvad KarS § 60 asjaolud. Seega ei saa alandada sanktsiooni alammäära. Isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust, samas aga tuleb arvestada asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ei saa olla ühtegi vabandust. Et mõista karistust üle sanktsiooni keskmise määra, peab isiku süü olema suur.

Süü suurust mõjutavad teo toimepanemise asjaolud ja ka isiku suhtumine oma rikkumisse. Karistuse määramisel saab kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kahetsemist. Riigikohus on aga oma lahendis 3-1-1-18-14 leidnud, et ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka menetlusaluse isiku hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Sellest tulenevalt ei ole mõistetud karistus sanktsiooni maksimaalmääras, vaid selle lähedane. Eeldatavalt paneb määratud karistus isiku mõtlema, et ta enam selliseid rikkumisi toime ei pane.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,14,001960 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Seega eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. LS § 33 lg 4 kohaselt mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201-203, §-des 205-207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214-219, §-des 221-224 või §-des 226-241 sätestatud väärteokoosseis.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Heilo Otsa poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on joobe tuvastamise protokollid, isiku ülekuulamise protokoll ja videosalvestus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud see, et menetlusalune isik Heilo Ots juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, kandmata motokiivrit. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist 06.07.2014 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 21) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik Toomas Kivilo, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MKIII nr ARBK-0025, taatlustunnistuse nr TTRC-14-00037, tuvastas Heilo Otsal 06.07.2014 kell 18.21 alkoholisisalduse lõpliku mõõtetulemusena 0,51 mg ühes liitris väljahingatavas õhus.

Menetlusaluse isiku Heilo Otsa ülekuulamise protokollist (tl 22) nähtub, et 06.07.2014.a juhtis ta xxxx tee peal mopeedi xxxx (xxxx). Ta proovis sõidukit, oli mootorit timminud. Heilo Otsa sõnul tal kiivrit peas polnud. Ta tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi. Heilo Ots kinnitas, et peatus oma maja ees, kui tema selja taga peatus motopolitseinik. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et LS §-s 224 lg 2 ja LS §-s 242 lg 1 sätestatud väärteod leidsid aset ning need väärteod pani toime menetlusalune isik Heilo Ots.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 224 lg 2 ja LS §-s 242 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Heilo Ots. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 242 lg 1 teo toimepanemise ajal kehtiv redaktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 242 lg 1 redaktsioon, mis jõustus 01.01.2015, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule Heilo Otsale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega.

Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Karistust kergendava asjaoluna on otsuses välja toodud see, et isik tunnistab süüd, kuid ei kahetse tehtut. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes kohaldas kohtuväline menetleja otsuse kohaselt Heilo Otsa suhtes rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud KarS § 63 lg-st 3, mille kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

Kohtuväline menetleja on LS § 224 lg 2 alusel menetlusalust isikut Heilo Otsa karistanud rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. LS § 242 lg 1 alusel on Heilo Otsa karistatud rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni minimaalmäära lähedane karistus, arvestades seda, et KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsus oleks jõustunud (kui kaebust ei oleks esitatud) 21.08.2014.

Kohtuväline menetleja määras rahatrahv 860 eurot tasuda hiljemalt 22.12.2014.a. Seega andis kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumiseks aega 4 kuud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik Heilo Ots poleks talle süüksarvatavaid väärtegusid toime pannud. Heilo Ots on oma süüd tunnistanud nii kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses. Lisaks sellele on ta kaebuses oma tegu kahetsenud. Heilo Ots on kaebuses palunud kergendada karistust, s.t vähendada rahatrahvi suurust ja võimaldada seda tasuda ositi 1 aasta jooksul, sest tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ja tema töötasu ei ole suur.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele ja seda isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Heilo Ots tunnistas alkoholi tarvitamist enne mopeedi juhtima asumist, seega pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et juhib mootorsõidukit joobeseisundis.

Kohtuväline menetleja on otsuses õigesti tuvastanud, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning et tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süü tunnistamine, kuid kas seda arvestati, otsusest ei selgu. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul menetlusalusele isikule Heilo Otsale LS § 224 lg 2 alusel karistust määrates keskendunud liialt karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Karistusregistri õiendi (tl 23) kohaselt puudusid Heilo Otsal kehtivad väärteokaristused ja kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Lisaks sellele oleks kohtuväline menetleja Heilo Otsale karistust määrates pidanud juhinduma mitte KarS § 63 lg-st 3 (reaalkogum), vaid KarS § 63 lg-st 1 (ideaalkogum), mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades kõike eeltoodut, samuti karistust kergendava asjaoluna lisaks süü tunnistamisele veel kaebuses nimetatud puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 p 3), on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Heilo Ots tuleb süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel mõista talle karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis on 600 eurot. Kohtu hinnangul ka väiksem rahatrahv mõjutab Heilo Otsa, keda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning kes on oma süüd tunnistanud ja toimepandud tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud, hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti oleksid tagatud õiguskorra kaitsmise huvid.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus Heilo Otsa kaebuse ning tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue 28.07.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2590,14,001960 osaliselt, s.o Heilo Otsale määratud karistuste osas ja rahatrahvi tasumise tähtaja osas ning teeb selles osas uue otsuse, võimaldades isiku majanduslikku ja perekondlikku olukorda arvestades, mõistetud rahatrahvi tasuda ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik