3-15-37/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-37 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.E.´i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.E.. Kohtuistungi toimumise aeg 7. jaanuaril 2015, Tallinn Resolutsioon Anda luba A.E.´i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 7. märtsini 2015. a (k.a). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU

1. 07.01.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse A.E.´i kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

Taotluse kohaselt peeti 22.10.2014 kell 10.33 Lõuna prefektuuri Piusa kordoni Luhamaa teenistuse toimkondade poolt Võrumaal, Misso vallas, Määksi külas asuva Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile kuuluva terminali juures kinni 4 isikut. Isikud väitsid, et nad on Süüria Araabia Vabariigi kodanikud. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isikutest end Süüria Araabia Vabariigi kodanikuks A.E.´iks, kes on sündinud xx xx xxxx Süürias. Hiljem, vestluse käigus tunnistas ta siiski, et on tegelikult Egiptuse Vabariigi kodanik ja elukohaks on xxxxxxx, Egiptus ning ta töötas kodumaal kaupmehena. Kõik 4 isikut ületasid ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone, pannes toime teo, milles ilmnevad karistusseadustiku § 258 lg 1 p 2 kvalifitseeritava teo tunnused. A.E.´il puudusid seaduslikud alused Eesti Vabariiki sisenemiseks ja viibimiseks.

22.10.2014 kell 16.40 avaldas A.E. PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. PPA võttis taotluse vastu. Tartu Halduskohus andis 24.10.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52576 loa A.E.´i kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses alates 24.10.2014 kuni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 361

2 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 23.11.2014 pikendas kohus PPA taotlusel luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses kaheks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 23.02.2015. 05.01.2015 teatas isik oma soovist lõpetada varjupaigamenetlus ning kinnitas seda ka PPA esindajale. Oma soovi põhjendas isik sellega, et tema lähisugulane Egiptuses on tõsiselt haige ning ta peab seetõttu võimalikult kiiresti oma kodumaale tagasi pöörduma. Samal päeval edastas PPA esindaja Egiptuse saatkonnale e-maili poole ametliku palvega väljastada isikule reisidokument. 07.01.2015 kell 10.00 peeti A.E. kinni VSS § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 19 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 alusel. PPA leiab, et kuni väljasaatmiseni peab A.E. viibima kinnipidamiskeskuses. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole isiku suhtes võimalik rakendada, kuna A.E.´i puhul esineb põgenemise oht (VSS § 68 lg 8), sest ta on ebaseaduslikult Eestisse saabunud.

2. Kohtuistungil selgitas taotleja, et saatkonnast vastuse saamine võtab tavaliselt 2-3 nädalat ja siis saadetakse isik kuni 2 nädala jooksul kodumaale. Põgenemisoht esineb seetõttu, et isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult. Põgenemisohtu võib järeldada ka isiku varasemast tegevusest. Ka siis kui isik Eestist lahkuks mõnda teise Euroopa Liidu riiki, on Eestil kohustus takistada enda kasutamist transiitriigina.

A.E. ei soovinud taotluse kohta midagi öelda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus A.E.´i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 ja § 23 lg 2 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

4. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. A.E.’il puuduvad VSS §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. A.E.´i kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna väljasaatmisega seonduvad toimingud (reisidokumendi taotlemine, pileti broneering, konvoeerimismeeskonna tagamine) võtavad aega. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt loetakse põgenemise ohuks ka ebaseaduslikult Eestisse saabumine. VSS § 23 lg 11 alusel annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

5. Kohus leiab, et esineb alus isiku jätkuvaks kinnipidamiseks VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. Isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult. Eestisse ebaseaduslikult saabumisega ohustab isik lisaks Eesti õiguskorrale ka Euroopa Liidu õiguskorda ning põgenemisena tuleb käsitleda ka Eesti Vabariigi kaudu teise Euroopa liidu riiki minekut. Isiku eesmärgiks oligi lasta end smuugeldada ebaseaduslikult Euroopa Liitu Venemaa kaudu, nagu nähtub varjupaigamenetluse käigus antud ütlustest. Isik on ka varem viibinud Euroopa Liidu riigis, s.o Rootsis ebaseaduslikult, ka pärast seda, kui teda kohustati lahkuma. Arvestades isiku varasemat käitumist, on tõenäoline, et esineb oht isiku põgenemiseks, eelkõige Saksamaale, mis oli isiku algne sihtpunkt. Varasem käitumine viitab ka sellele, et leebemate järelevalvemeetmete kasutamisel

3 võib isik jätta lahkumiskohustuse täitmata, kuna ta on nii varem Rootsi Kuningriigis toiminud. Samuti puuduvad isikul tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjuseid ei esine. A.E.´il ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine, ebaseaduslikult Eestisse saabumine ning varjupaigataotluses enda päritolu kohta ebaõigete andmete esitamine näitab, et isik ei ole olnud seaduskuulekas ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Seega võib isiku vabastamine saada takistuseks väljasaamismenetluse läbiviimisel.

6. Eeltoodu tõttu annab kohus VSS § 23 lg 11 alusel loa paigutada A.E.´i kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin