3-14-50309/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50309

Haldusasi

RWT Investeeringute OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

21.02.2014 otsuse nr 12.2-3/18357-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – RWT Investeeringute OÜ, seaduslik esindaja

juhatuse liige Oliver Vainola

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anu

Toomemägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RWT Investeeringute OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.02.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50309

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) otsustas 21.02.2014 otsusega nr 12.2-3/18357-2

kustutada RWT Investeeringute OÜ (kaebaja) käibemaksukohustuslaste registrist alates

25.02.2014. Põhjendused:

1.1. Vastustaja alustas 04.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18357-1 kaebaja suhtes üksikjuhtumi

kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) mõttes ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks.

Kontrolliperiood hõlmas 2013. a septembrit ja oktoobrit. Kaebajat kohustati esitama

ettevõtlusega tegemist tõendavad majandustegevuse dokumendid 2013. a septembri- ja

oktoobrikuu kohta ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.09.–04.10.2013 kohta. Samuti

paluti vastata kaebaja ettevõtlust puudutavatele küsimustele. Vastustaja pikendas korduvalt

korralduse täitmise tähtaega.

1.2. Kaebaja esitatud vastustest maksuhalduri küsimustele selgub, et kaebaja tegeleb

renditööjõu vahendamisega ning juriidilise ja finantsalase nõustamisega. Kaebaja ei ole

deklareerinud 2013. a septembris ühtegi töötajat. Esitatud vastuste kohaselt kasutab ta

renditööjõudu. Kaebaja esitas nõutud teabe vaid osaliselt ja Nordea panga kontoväljavõtte vaid

perioodi 2013. a septembrikuu kohta. Kaebajal on Nordea pangas ka teine konto, mille

väljavõtet ei esitatud. Kaebaja esitatud andmed ei näita tema majandustegevust tervikuna.

Pangakonto väljavõttelt nähtuv ei iseloomusta reaalset majandustegevust. Pangakontolt on

61 815 eurot sularahas välja võetud. Osa rahalisi vahendeid summas 18 590 eurot on kantud

edasi Puhdas Tööjõud OÜ-le selgitusega KTN Finants arvete eest, Trek Tööjõud arvete eest,

KP Tööjõud arvete eest, KP Büroo arvete eest. Viidatud äriühingute juhatuse liige on Teet

Raatsin. Puhdas Tööjõud OÜ juhatuse liige on Oliver Vainola. Kõigil viidatud äriühingutel on

maksuvõlg.

1.3. Kogutud andmete kohaselt müüs kaebaja 2013. a septembris ühendusesiseselt teenust

Soomes registreeritud äriühingule TCG Textile Clean Group OY ja OV Puhdas Tekstiili OY,

mille juhatuse liikmeteks on Teet Raatsin ja Ahto Kiil, kes on Oliver Vainola tuttavad. Soome

maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt ei ole Soome maksuhalduril õnnestunud nende

äriühingutega kontakti saada. Nad ei deklareeri ühtegi töötajat ega maksa makse. Nad

deklareerivad vaid ühendusesisest soetust, mitte aga Soome-sisest ega ühendusesisest kauba või

teenuse müüki. Soome maksuhalduri hinnangul puudub neil reaalne majandustegevus. Kuna

mõlemas äriühingus puudub aktiivne majandustegevus, ei ole kaebaja poolt ühendusesisese

käibe deklareeritud andmed tõesed. Käibe deklareerimise eesmärk on näidata näiliku

majandustegevuse toimumist.

1.4. Kaebaja juhatuse liige Oliver Vainola kuulub 12 erineva äriühingu juhatusse. Ta saab palka

Trek Tööjõud OÜ-lt, mille juhatuse liige on Teet Raatsin. Äriühingul on 20.02.2014 seisuga

maksuvõlg 193 736,77 eurot. Äriühing ei ole kogu oma tegutsemisaja vältel tasunud kordagi

kohustuslikke makseid. Teet Raatsin on Oliver Vainola kauaaegne tuttav ja omab temaga

tihedaid ärialaseid sidemeid. 20.02.2014 seisuga on Teet Raatsin 25 erineva äriühingu juhatuse

liige või osanik, millest 23 äriühingul on erinevas suuruses maksuvõlad ja 6 äriühingule on

tehtud kustutamise hoiatus. Kõigil Teet Raatsiniga seotud äriühingutel on ühine juriidiline

aadress Metsa 21, Valga. Teet Raatsin on saanud ettevõtete juhatuse liikmeks nii maksuvõla

tekkimise ajal kui ka pärast maksuvõla tekkimist. Ühegi maksuvõlga omava äriühingu osas ei

ole koostatud ajatamislepingut. Eeltoodu näitab, et Teet Raatsin saab probleemsete äriühingute

juhatuse liikmeks, millest soovitakse loobuda või mille tegevus on lõppenud. See viitab

asjaolule, et nende äriühingute puhul puudub kavatsus käibemaksu ja muid kohustuslikke

makse tasuda. OV Kinnisvara OÜ-s, RKO Platvorm OÜ-s ja Õisu Holding OÜ-s toimunu

näitavad, et Oliver Vainola juhatuse liikmeks oleku ajal tekivad äriühingul maksuvõlad, seejärel

3-14-50309

3(8)

saab äriühingu juhatuse liikmeks Teet Raatsin või Raivo Paala. Maksuvõlg jäetakse tasumata

ja seda ei ajatata.

1.5. Eeltoodu näitab, et Oliver Vainolaga seotud äriühingud osalevad süstemaatiliselt

käibemaksupettustes ja käibemaksunumbri kuritarvitamises. Arvestades kahju, mida kaebaja on

seni tekitanud ja kustutamata jätmise korral võib veel tekitada, on avalike huvide kaitseks ja

edasise võimaliku kahju ärahoidmiseks vaja viivitamatult tegutseda. Kuigi tegemist on

ettevõtlusvabaduse riivega ja see võib mõjutada kaebaja majanduslikku seisu, esineb praegusel

juhul oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaalukas avalik huvi

seisneb käibemaksupettuste vältimises. Kuna kaebaja ei ole ühegi sõiduki ega kinnistu omanik,

võib riigil tekkida reaalne kahju, mida ei saa hiljem tagasi nõuda. Vastustajal on kohustus tagada

käibemaksusüsteemi

nõuetekohane

toimimine

ning

takistada

registreerimisnumbri

kuritarvitamist nende ettevõtjate poolt, kelle tegevus ja sellest tulenevalt ka maksukohustuslase

staatus on näilik ja kes tegelevad käibemaksupettustega.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.02.2014 otsuse nr 12.2-

3/18357-2 tühistamiseks. Põhjendused:

2.1. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja 18.11.2013 ja 02.12.2013 esitatud tõendid

(arved, pangakonto väljavõtted jne) ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Vastustaja ei ole esitatud

tõendeid hinnanud ega oma otsuses neile viidanud. Seega ei ole haldusakt motiveeritud.

2.2. Jääb

arusaamatuks,

miks

vastustaja

viitab

Soomes

registreeritud

äriühingute

majandustegevusele. Vastustaja on ise viidanud, et kontrollib kaebaja majandustegevust Eestis.

Seega ei ole viited Soome äriühingutel majandustegevuse puudumise kohta asjassepuutuvad.

2.3. Ärimaailmas on tavaline praktika, et koostööd tehakse inimestega, keda varasemalt

tuntakse või omatakse eelnevat kogemust majandustehingute sooritamisel. Õigusaktid ei keela

teha tehingut isikuga, keda tuntakse.

2.4. Vastustaja rikkunud on süütuse presumptsiooni. Kaebaja ega tema juhatuse liikme osas ei

ole jõustunud süüdimõistvat otsust käibemaksupettuse toimepanemise kohta. Kaebajal pole

kunagi maksuvõlga olnud. Kuna kaebaja tegutseb alates 2010. a sügisest, oleks

käibemaksupettus selle aja jooksul juba sooritatud. Seda ei ole aga tehtud.

2.5. Vastustaja ei ole põhjendanud, millist kahju kaebaja on tekitanud. Kahju saab ära hoida

vaid

õiguspäraste

vahenditega.

Tegutsevalt

ettevõtjalt

käibemaksukohustuslase

registreerimisnumbri äravõtmine ei ole õiguspärane.

2.6. Ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Kaebaja ei deklareerinud 2013. a tööjõukuludega seotud väljamakseid. Kaebaja deklareeris

küll maksustatavat käivet, kuid tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkis sellest vähe. Nimetatud

asjaolud oma omased reeglina faktilist majandustegevust mitteomavatele äriühingutele.

3.2. Kaebaja on esitanud 16 arvet, kuid ainuüksi arvete esitamine ei tõenda KMS § 2 lg 2

mõistes ettevõtluse olemasolu. Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida temale edastatud

teavet koosmõjus muude tõenditega. Vastustaja analüüsis kaebaja pangakontolt nähtuvaid

väljamakseid ja muud teadaolevat informatsiooni põhjalikult. Kuigi osa kaebajaga seotud

tehingupartnereid asuvad ühisel juriidilisel aadressil, ei ole need maksuhaldurile kättesaadavad.

See asjaolu annab alust arvata, et käibemaksukohustuslase registreeringut võidakse

kuritarvitada.

3-14-50309

4(8)

3.3. Kaebaja pangakontolt nähtuvalt kannavad erinevad äriühingud kaebaja pangakontole suuri

summasid, mis kohe pärast laekumist kantakse edasi Puhdas Tööjõud OÜ-le, Rewilo Group

OÜ-le või võetakse S. V. ja Oliver Vainola poolt sularahas välja. Kaebaja pangakontol toimu

ei iseloomusta reaalset majandustegevust. Vastustajale teadaolevalt ei tasu valdav osa kaebaja

tehingupartneritest riigile makse. Vastustajal on kaebaja tehingupartnerite taustaanalüüsi põhjal

alust arvata, et kaebaja tegevus seisnebki käibemaksuga arvete väljastamises, mille abil

pannakse toime käibemaksupettuseid.

3.4. Oliver Vainola, Ahto Kiil ega Teet Raatsin ei ole soovinud anda maksuhaldurile selgitusi.

Alati viivitatakse korralduste täitmisega ja hiljem hakatakse vastustajat nii kirjalikult kui

suuliselt üle kuulama õiguste ja kohustuste tutvustamisega seotud täiendavalt tekkinud

küsimuste raames, sh neile väidetavalt laienevale vaikimisõigusele viidates. Kuna ka käesolevas

asjas kordus vastustajale varasemalt tuttav käitumismuster, pidas vastustaja õigemaks teha otsus

kirjalikke tõendeid analüüsides.

3.5. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja jättis maksuhaldurile esitamata teise Nordea pangas

asuva konto väljavõtte. Seega ei ole kaebaja esitanud kõiki nõutud dokumente ja on teadlikult

varjanud infot maksuhalduri ees. Kehtiva kohtupraktika kohaselt annab ainuüksi tõendite

tähtpäevaks

esitamata

jätmine

maksuhaldurile

õiguse

maksukohustuslane

käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.

3.6. Kaebusest ei nähtu kaebajale vaidlusaluse otsusega kaasnevat olulist negatiivset tagajärge.

Käibemaksukohustuslase numbri puudumine ei piira ettevõtlust. Kui kaebaja tõendab temal

ettevõtluse olemasolu, on tal alati võimalik esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks

registreerimiseks.

3.7. Käibemaksukohustuslase

registreeringut

omavate

isikute

kontrollimine

nende

ettevõtlusega tegelemist puudutavas osas on oluliseks avalikuks huviks, sest ainult faktilist

tegevust omavalt äriühingult kaupu ja teenuseid soetades omab maksukohustuslasest

tehingupartner õigust arvel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada.

Faktilist

ettevõtlust

mitteomavate

käibemaksukohustuslaste

abil

läbiviidavate

käibemaksupettuste ärahoidmine on avalikes huvides ning maksuhalduril peab olema võimalik

kontrollida, kas maksukohustuslase registreering on põhjendatud. Kontrolli eesmärk on ära

hoida registreerimisnumbri kuritarvitamist. Vastustajal oli teave selle kohta, et kaebaja juhatuse

liige on ettevõtte juhtorganis. Selline asjaolu iseloomustab käibemaksupettustega tegelevaid

isikuid. Äriregistri andmetel asuvad kõik Oliver Vainolaga seotud äriühingud samal aadressil.

Seega oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja käibemaksukohustuslase numbrit võidakse

kuritarvitada. Kontrolli käigus kogutud tõendid vastustaja kahtlusi ümber ei lükanud. Seega on

vastustaja otsus õiguspärane.

3.8. Kaebuses ei ole sisuliselt põhjendatud, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine.

Ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetluses ei kontrollita käibedeklaratsioonis esitatud

andmete õigsust, vaid seda, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastustaja on kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel tuginenud otsuses

KMS § 22 lg-le 31. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist

maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega

tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist

kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks.

3-14-50309

5(8)

Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

5. Vastustaja teavitas kaebajat tema suhtes alustatud kontrollimenetlusest 04.10.2013

korraldusega nr 12.2-3/18357-1 ja palus esitada majandustegevust tõendavad dokumendid.

Kaebaja esitas maksuhaldurile oma ettevõtluse tõendamiseks arved ja Nordea panga

kontoväljavõtte. Kohtule on kaebaja esitanud 30.09.2013 arve nr 213060 summas 38 930,80

eurot TCG Textile Clean Group OY-le lepingu 09.2013 järgi osutatud teenuste eest (tl 11);

30.09.2013 arve nr 213061 summas 9350 eurot OV Puhdas Tekstiili OY-le finantsnõustamise

eest (tl 12); 30.09.2013 arved nr 313208 summas 20 571,60 eurot ja nr 313209 summas

36 254,40 eurot Turvamaailm AS-le tööjõurendi eest (tl 13-14); 30.09.2013 arved nr 313210

summas 7094,40 eurot ja nr 313211 summas 12 039,60 eurot Medoniks Grupp OÜ-le

tööjõurendi eest (tl 15, 20); 30.09.2013 arved nr 313212 summas 23 312,40 euro ja nr 313213

summas 46 687,20 eurot Delta Security OÜ-le tööjõurendi eest (tl 16-17) ning 30.09.2013 arved

nr 313214 summas 6058,80 eurot ja nr 313215 summas 11 318,40 eurot Turvamaailm Tartu

OÜ-le tööjõurendi eest (tl 18-19).

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis asuva kaebaja konto väljavõttelt perioodi 01.09.2013–

30.09.2013 (tl 21-23p) kohta nähtub, et kaebaja kontole on teinud ülekandeid Pildimees OÜ,

Rewilo Group OÜ, Delta Security OÜ, JOY Grupp OÜ, Viking Forell OÜ, Balti Impordi AS,

OÜ Rest Art Group, Titan Security OÜ, Caramira Pet Trade OÜ, OÜ Flamestor, Fashion

Segment OÜ, OÜ Turvamaailm Tartu, CAL OÜ, Sarapiku OÜ, Medoniks Grupp OÜ ja AS

Turvamaailm. Kaebaja ise tegi pangakontolt ülekandeid Puhdas Tööjõud OÜ-le, Õigusbüroo

A&B OÜ-le, Maksu- ja Tolliametile ning Rewilo Group OÜ-le. Puhdas Tööjõud OÜ-le tasuti

Mere Tööjõud Tallinn OÜ, Trek Tööjõud OÜ, KTN Finants OÜ, KP Tööjõud OÜ, KP Büroo

OÜ arvete eest. Kaebaja on teinud suurtes summades sularahaväljamakseid S.V.le ja Oliver

Vainolale.

6. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku iseseisev

majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse

eesmärgist või tulemustest. KMS § 2 lg 3 p 3 järgi on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine

või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis sama lõike p 1 kohaselt ei ole kaup, ning

tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele

spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

Euroopa Liidu nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg 1 teise lause järgi on

“majandustegevus” tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sh

kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena

käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise

eesmärgil.

Eeltoodust järeldub, et käibemaksuõigust reguleerivate õigusaktide tähenduses loetakse

ettevõtluseks kestva tulu saamise eesmärgil ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse

osutamist. Kaebaja selgitas vastustajale, et tegeleb renditööjõu vahendamisega ning juriidilise

ja finantsalase nõustamisega. Kohus nõustub, et selline tegevus on iseenesest käsitatav

ettevõtlusena KMS § 2 lg 2 tähenduses.

7. Ettevõtluse olemasolu ei tõenda piisavalt pangakontolt nähtuv kaebajaga seotud isikute

poolt raha ülekandmine kaebaja kontole või kaebaja poolt temaga seotud isikutele raha üle

kandmine või sularaha väljavõtmine.

3-14-50309

6(8)

Kaebaja enda osanikuks on Puhdas Holding OÜ ning juhatuse liikmeks Oliver Vainola. Puhdas

Holding OÜ osanikuks on Puhdas Tekstiili OÜ ja juhatuse liikmeks Oliver Vainola. Puhdas

Tekstiili OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks on Oliver Vainola.

Puhdas Tööjõud OÜ (praeguse ärinimega Capital Transfer Estonia OÜ) osanikuks on Puhdas

Holding OÜ ning juhatuse liikmeks Oliver Vainola.

Õigusbüroo A&B OÜ osanikuks on Puhdas Holding OÜ ja juhatuse liikmeks Oliver Vainola.

Rewilo Group OÜ osanikuks on Mupo Holding OÜ ja juhatuse liikmeks Oliver Vainola. Mupo

Holding OÜ osanikuks on Puhdas Holding OÜ ja juhatuse liikmeks Oliver Vainola.

Mere Tööjõud Tallinn OÜ osanikuks on OÜ Freevisit ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. OÜ

Freevisit osanikuks on Trek Tehnika OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. Trek Tehnika OÜ

osanikuks on äriregistri andmetel RP Investments OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. RP

Investments OÜ on 21.05.2013 äriregistrist kustutatud. Enne seda oli RP Investments OÜ

osanikuks KTN Finants OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. KTN Finants OÜ osanikuks on

KP Büroo OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. KP Büroo OÜ osanikuks on Puhdas Pesumaja

OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. Puhdas Pesumaja OÜ (praeguse ärinimega KP Tööjõud

OÜ) osanikuks on PHD Investments OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. PHD Investments

OÜ osanikuks on PHD Tekstiil OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. PHD Tekstiil OÜ

osanikuks on Õisu Holding OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin. Õisu Holding OÜ osanikuks

ja juhatuse liikmeks oli 2013. a Raivo Paala.

Trek Tööjõud OÜ osanikuks on PHD Investments OÜ ja juhatuse liikmeks Teet Raatsin.

S.V. on rahvastikuregistri andmetel Oliver Vainola vend.

8. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Oliver Vainola, Teet Raatsini ja Raivo Paala tihedaid

omavahelisi suhteid ja eelnevat nii kohtule kui maksuhaldurile teadaolevat maksuõiguslikku

käitumist arvestades ei saa nende juhitavate ja nendele kuuluvate äriühingute vahelisi tehinguid

või nende tehtud pangaülekandeid lugeda usaldusväärseteks tõenditeks tõendamaks kaebajal

ettevõtluse olemasolu. Nendevahelised pikaajalised tihedad suhted võimaldavad neil kokku

leppida näilike tehingute tegemises ja võltsarvete esitamises. Kõik nimetatud isikud on olnud

pidevalt maksuhalduri huviorbiidis seoses nende juhitavatel äriühingutel faktilise

majandustegevuse puudumise ja võltsarvete esitamisega. Seetõttu jätab kohus viidatud isikute

juhitavate äriühingute esitatud arved ning neile tehtud ja nende tehtud ülekanded tähelepanuta.

9. Teet Raatsin on maksuhalduri andmetel ka kahe Soomes registreeritud äriühingu – TCG

Textile Clean Group OY ja OV Puhdas Tekstiili OY – juhatuse liige. Kaebaja esitatud

dokumentidest nähtub, et kaebaja on esitanud arveid ka neile äriühingutele. Soome

maksuhalduri kaudu selgus, et viidatud äriühingud ei tegele majandustegevusega ega maksa

makse. Neil ei ole töötajaid ja nad ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. Kuna nad ei tegele

ettevõtlusega, siis ei saa kaebaja poolt neile vormistatud arveid pidada usaldusväärseteks

dokumentideks ja need tuleb kaebaja ettevõtluse olemasolu hindamisel kõrvale jätta.

10. Kaebaja on esitanud ka muudele (st kaebajaga mitte seotud) isikutele vormistatud arveid.

Kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtub, et ka muud isikud on teinud kaebajale ülekandeid,

tasudes tema esitatud arveid. Kaebaja ei ole aga esitanud maksuhaldurile ega kohtule neid

arveid, mida teised äriühingud on talle tasunud, ega ole esitanud kontoväljavõtteid, millelt

nähtuks maksuhaldurile ja kohtule esitatud arvete tasumine. Ainuüksi arvete tasumine ega raha

ülekandmine ei tõenda veel ettevõtluse olemasolu. Kaebaja ei ole esitanud muid tehingute

tegelikku sisu ja toimumist tõendavaid dokumente (lepingud, kokkulepped, kirjavahetus vms).

Samuti jäeti esitamata raamatupidamisalased dokumendid.

3-14-50309

7(8)

11. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole deklareerinud ühegi töötaja olemasolu,

maksnud ühelegi töötajale, sh juhatuse liikmele, töötasu ega deklareerinud nende töötasudelt

makse. Kaebaja selgituste kohaselt kasutab ta renditööjõudu, kuid ta ei esitanud ühtegi lepingut,

arvet ega kontoväljavõtet, kust selline renditööjõu kasutamine näha oleks. Kaebaja juhatuse

liige Oliver Vainola saab maksuhaldurile teadaolevalt töötasu Trek Tööjõud OÜ-lt, mille

juhatuse liikmeks on Teet Raatsin.

12. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliseid tõendeid ta peab

vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Samuti tuleb maksuhalduril

kaalumisõiguse alusel otsustada, kas maksukohustuslase esitatud tõenditega on mingi asjaolu

tõendatud või mitte. Jättes maksuhalduri nõutud dokumendid esitamata, võttis kaebaja endale

riski, et esitatud tõendid ei ole piisavad temal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks ja ta võidakse

sellest tulenevalt käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Samuti pikendas vastustaja

korduvalt kaebajale nõutud dokumentide esitamiseks antud tähtaega. Kuigi vastustajal oli KMS

§ 22 lg-st 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta

täiendavaid tõendeid, ei olnud tal sellist kohustust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011

otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 9). Ettevõtluse olemasolu tõendamise kohustus oli KMS § 22

lg-st 31 tulenevalt kaebajal. Kuna kaebaja ei tõendanud piisavalt ettevõtlusega tegelemist, oli

maksuhalduril õigus kustutada ka käibemaksukohustuslaste registrist.

13. Vastustaja ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete

tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt

majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. See tuleneb ka käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) seletuskirjast. Ettevõtlusega

tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele,

kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla

käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Maksuhaldur ei pea isiku kustutamisel

käibemaksukohustuslaste registrist tuvastama, kas ta on tekitanud riigile kahju või mitte. KMS

§ 22 lg-s 31 sätestatud õigus kannab mh ka preventiivset eesmärki. Samuti ei pea maksuhaldur

tuvastama

käibemaksupettuste

toimepanemise

või

käibemaksukohustuslase

registreerimisnumbri kuritarvitamise. Registrist kustutamiseks piisab, kui maksukohustuslane

ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist.

14. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad

äriühingud ning kustutada ettevõtlusega mittetegelevad äriühingud, arvestades selle abinõu

tõhusust maksupettuste vastu võitlemisel, õigustab oluline avalik huvi ning seda ei saa vähemalt

abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks maksukohustuslase õiguse piiranguks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 12). Kohtu hinnangul ei olnud

kaebaja kohta käibemaksukohustuslaste registrisse tehtud kande kustutamine praegusel juhul

ebaproportsionaalne riive, sest registreeringu kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega

tegeleda ja kaebajal on õigus taotleda vastustajalt uue registreeringu tegemist, kui ta tõendab

temal ettevõtluse olemasolu.

15. Asja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid

maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab

maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud

tähtaja jooksul tõendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-

2663, p 12).

16. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta otsustas pärast kaebajapoolset menetluse venitamist

teha otsuse vaid kirjalike tõendite pinnalt. Maksukorralduse seaduse § 60 lg-st 1 nähtuvalt on

maksuhalduril kaalutlusõigus otsustamaks, kas koguda kirjalikke tõendeid või kuulata

3-14-50309

8(8)

menetlusalune isik suuliselt üle. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad ka kirjalikult.

Kaebaja ei ole näidanud, millised tõendid või selgitused jäid tal suulise menetluse

mittevõimaldamise tõttu esitamata. Seetõttu ei olnud kaebajale suuliste ütluste esitamise

võimaldamata jätmine menetlusviga, mis võiks kaasa tuua vaidlusaluse otsuse tühistamise

(haldusmenetluse seaduse § 58).

17. Vastustaja on väitnud vaidlusaluses otsuses, et kaebaja tegeleb käibemaksupettustega ja

kuritarvitab registreerimisnumbrit. Kuna aga kaebaja kustutati käibemaksukohustuslaste

registrist põhjusel, et tema poolt ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, siis ei ole

kaebaja viited süütuse presumptsiooni rikkumisele sellised, mis annaks aluse vaidlusealune

otsus tühistada.

18. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud

kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tema kantud menetluskulusid

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik