4-14-9035/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-9035 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. novembri 2014 määrus kaebuse tähtaja ennistamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku S.N kaitsja Aleksei Naumkin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.09.2014 üldmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas nr 940013001363 karistas

Keskkonnainspektsioon S.N Jäätmeseaduse § 120 1

lg 2 järgi ajavahemikul

18.07.2013-23.08.2013 romusõidukite demonteerimise käigus tekkinud jäätmete kõrvaldamise

eest rahatrahviga 16 000 eurot, Jäätmeseaduse § 125 lg 2 järgi romusõidukite käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule rahatrahviga 16 000 eurot ja Jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi

ajavahemikul 05.07.2013-20.01.2014 romusõidukite demonteerimise ning metallijäätmete käitlemise eest jäätmeloata rahatrahviga 16 000 eurot. Otsuse kohaselt oli menetlusalusel isikul ja

tema kaitsjal õigus esitada maakohtule kaebus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutmise päevast. Otsus jõustus 18.09.2014.

2. 30.10.2014 esitas S.N kaitsja A. Naumkin Viru Maakohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni 03.09.2014 otsusele, taotledes selle tühistamist ja ühtlasi ka kaebetähtaja ennistamist ning kaebuse menetlusse võtmist.

3. Viru Maakohus, juhindudes V™S § 114 lg-st 4 ja § 118 lg 2 p-st 1, jättis 18.11.2014

määrusega S.N kaitsja A. Naumkini taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata, kaebuse läbivaatamata ja tagastas selle esitajale. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

3.1 Vastavalt V™S § 114 lg-le 4 esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maavõi linnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

2

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 04.08.2014 väärteoprotokollist

väärteoasjas nr 940013001363 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend oli menetlusosalistele

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.09.2014. 03.09.2014 otsuse kohaselt oli

kaebuse esitamise viimane päev 18.09.2013. Selle ajavahemiku kestel kaebust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 18.09.2014.

3.2 Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse menetlustähtaegade ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Riigikohus 11.12.2003 lahendis nr 3-1-1-144-03 kordas oma

varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98).“

3.3 Maakohus, analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta, jõudis

järeldusele, et kaebajal ei esinenud ühtki mõjuva põhjusena mõistetavat asjaolu, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine osutunuks võimatuks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et S.N esindaja J.A. oli 04.08.2014 (lk 387) üle kuulatud antud väärteoasjas ning talle oli selgitatud õigusi ja kohustusi. Ütlused on trükitud vene keeles. Seega on vale kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta ei saanud eestikeelsest protokollist aru. 04.08.2014 väärteoprotokollist (lk 391) selgub, et S.N juhatuse liikmele J.A. ile on V™S § 19 alusel tehtud teatavaks tema

õigused ja kohustused ning kätte antud väärteoprotokolli koopia. Protokollist nähtub, et

kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 03.09.2014 Keskkonnainspektsiooni Ida- Virumaa büroos. J.A. on nimetatud protokollis andnud 4 allkirja. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide selle kohta, et talle ei olnud teada kohtuvälise menetleja otsuse teatavaks tegemise aeg. Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

3.4 V™S § 118 lg 2 p 1 alusel maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast V™S § 114 lg-tes 3 ja 4 sätestatud tahtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seoses sellega, et kohus tähtaega ei ennistanud, jättis kohus kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle esitajale.

4. Kohtumäärusele esitas kaebuse S.N kaitsja A. Naumkin, kes taotleb määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta tema kaebus menetlusse.

4.1 Esmalt vaidlustab kaitsja kohtumääruse märget, mille kohaselt ei ole määrus vaidlustatav

osas, milles kohus jättis rahuldamata S.N taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaitsja hinnangul on kohtumäärus edasikaevatav tervikuna, s.o mitte vaid esitatud kaebuse läbivaatamata jätmise osas.

4.2 Kaitsja leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel esinesid mõjuvad põhjused ning

maakohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu ja väär. Määruskaebuse põhistus on kokkuvõtlikult järgmine.

4.2.1 Kaebuses esitatud väite kohaselt ei saanud S.N kohtueelses väärteomenetluses osaleda ning temale V™S §-st 19 tulenevaid õigusi kasutada, kuna menetleja

jättis osaühingu juhatuse liikme J.A. i ülekuulamisel 04.08.2014 talle selgitamata

menetlustoimingu eesmärgi, kellena ta protsessis osaleb ja millised on tema õigused ning kohustused (sh õigus tõlgi ja kaitsja abile). 04.08.2014 koostati ka väärteoprotokoll, mis oli aga

eestikeelne ja J.A. , kes eesti keelt ei oska, ei saanud aru selle sisust. Kohtuväline menetleja

3 protokolli osas midagi ei selgitanud ja palus vaid allkirja panna. J.A. i küsimusele, millal ta võib

saada otsuse, vastas kohtuväline menetleja selgesõnaliselt, et võib-olla septembris saad. Menetleja ei öelnud, mil viisil ta otsuse saab. Toodud põhjustel J.A. , saades eraisikuna väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940013001363, oli veendunud, et see puudutab vaid teda isiklikult, kuid mitte

juriidilist isikut ja ootas otsust oma elukohajärgsesse postkasti. Keskkonnainspektsiooni 03.09.2014 otsusest sai kaebaja teada alles 17.10.2014, mil osaühingu asukohajärgsele aadressile

tuli kohtutäiturilt teade täitemenetluse läbiviimise kohta.

4.2.2 Kaitsja nimetab Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-29-11 ja leiab, et õiguste tutvustamine

menetlusalusele isikule peab toimuma selliselt, et isik saab tõesti aru, millised on tema subjektiivsed menetlusõigused. Üksnes seaduse teksti ettelugemisest, allkirja võtmisest või õiguste kirjalikust esitamisest selleks ei piisa. Kui kahtlustatavale pole tutvustatud tema õigust ütluste

andmist keelduda ja võimalust kaitsja abile või pole seda tehtud piisava selgusega, ei saa

ülekuulamise tulemusena saadud tõendit (protokollitud ütlusi) edasises menetluses tõendina kasutada. Samuti viitab kaebuse esitaja KrMS § 161 lg-le 1, mille kohaselt, kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. KrMS § 161 lg 4 kohaselt on aga tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema

puudumise tõttu õigustühine. Eeltoodu põhjal leiab kaitsja, et antud väärteoasjas on lubamatu

kasutada tõendina nii A.S. i kui J.A. i ütlusi, samuti ei saa viimast lugeda tutvunuks väärteoprotokolliga nr 940013001363.

4.2.3 Kaebuses hinnatakse ebaõigeks maakohtu järeldus, mille kohaselt viitavad J.A. i poolt väärteoprotokollile antud neli allkirja asjaolule, et ta oli tutvunud oma õiguste ja kohustustega.

Nagu öeldud, ei saanud J.A. eesti keele oskuse puudumise tõttu aru, et ta osales protsessis juriidilise isiku esindajana. Maakohtu väide, mille kohaselt oli kaebaja väärteoprotokolli pinnalt teadlik kohtuvälise menetleja poolt otsuse teatavakstegemise ajast, on seega väär. J.A. oli kogu väärteoprotsessi ajal viidud eksitusse, millest tingituna jättis ta väärteoprotokolli endale, arvates, et sai selle eraisikuna. Väärteomenetluses varjati S.N eest fakte, et just tema vastu

viib kohtuväline menetleja läbi menetlustoiminguid ning just temal on protsessis õigused ja kohustused. Kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, millega J.A. oli

eksitusse viidud ning juriidine isik S.N ebaseaduslikult protsessis osalemisest kõrvaldatud.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Käesolevas väärteoasjas on esmalt tõusetunud küsimus sellest, kas maakohtu määrus on

osas, mis käsitleb kohtu otsustust kaebetähtaja ennistamata jätmises, on ringkonnakohtusse edasikaevatav või mitte. Nimetatud küsimusel pikemalt peatumata märgib apellatsioonikohus, et tulenevalt V™S §-st 191 on kohtumäärus ka selles osas edasikaevatav, mistõttu ringkonnakohus alljärgnevalt vaatab läbi S.N kaitsja taotluse kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

6. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 18.11.2014 määrus kaebetähtaja ennistamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Maakohtu tuvastatud ja väärteotoimikus sisalduvad tõendid viivad ühesele järeldusele, et mõjuvaid põhjusi

kaebetähtaja möödalaskmiseks menetlusalusel isikul ei esinenud ja alus tähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6.1 Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud menetlusalusel isikul tähtaega järgida. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei

seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Seega jätab seadus kohtule mõjuva põhjuse hindamisel kaalutlusruumi. Ringkonnakohus juhib

4 siinkohal aga tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi korduvalt väljendatud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, s.o sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2011 määrus nr 3-

2-1-40-11 p 16, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.01.2006 määrus nr 3-1-1-152-05 p 6 ja 12.02.2007 määrus nr 3-1-1-5-07 p 6)

6.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas kaebetähtaja

ennistamise mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid ei esine. Siinjuures rõhutab apellatsioonikohus Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud põhimõtet, mille kohaselt on V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 17.12.2010 asjas nr 3-1-1-99-10 p 16 ja 25.10.2013 asjas nr 3-1-1-84-13 p 8.1).

6.3 04.08.2014 väärteoprotokollist nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja lahend Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroos kättesaadav alates 03.09.2014. Menetlusaluse isiku S.N seaduslik esindaja juhatuse liige J.A. on väärteoprotokolli märgitud allkirjaga

kinnitanud selle protokolli kättesaamist. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse keskseks argumendiks on väide, et puuduliku keeleoskuse tõttu ja temale õiguste tutvustamata jätmise tõttu

ei saanud J.A. aru, et protokoll on koostatud juriidilisele isikule ja teda on väärteoasjas üle

kuulatud kui juriidilise isiku seaduslikku esindajat. Apellatsioonikohtu jaoks kaebuse esitaja vastavasisulised väited veenvad ei ole ja seda alljärgmistel põhjustel.

6.4 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kuulati J.A. väärteomenetluses üle 04.08.2014 ja

samas koostati ka väärteoprotokoll nr 940013001363. Juba väärteoprotokolli sissejuhatusest selgub selle koostamine juriidilisele isikule S.N, mis omakorda ei jäta mingeidki kahtlusi selles, keda väärteoasjas käsitleda menetlusaluse isikuna (tl 391).

6.5 Ringkonnakohus ei pea õigeks määruskaebuse märget selleski, nagu oleks menetleja jätnud

juriidilise isiku esindaja J.A. ile selgitamata menetlusaluse isiku seadusest tulenevad õigused. Nimelt on J.A. eraldi lehel andnud allkirja selle kohta, et õigusi ja kohustusi, sh õigust kaitsja abile, on temale selgitatud, kusjuures vastav informatsioon on kirjas venekeelsena (tl 390). Ka väärteoprotokollis on J.A. oma allkirjaga kinnitanud temale V™S §-st 19 tulenevate õiguste ja kohustuste selgitamist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus menetlusaluse isiku esindaja on

temale väärteoprotokolli koostamisel oma allkirjaga kinnitanud arusaamist temale seadusest tulenevatest õigustest, ei saa ta hilisemas protsessis, käesolevalt isegi peale kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist, tugineda väitele, et ta oli menetleja poolt eksitusse viidud ja see tõi kaasa tema väärarusaama menetlusaluses isikus.

6.6 Ebaõigeks peab apellatsioonikohus kaebuse esitaja viidet Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2011 lahendile nr 3-1-1-29-11, kuivõrd kõnealuses kaasuses oli tegemist olukorraga, kus menetlusaluse isiku esindaja ülekuulamist ja õiguste ning kohustuste tutvustamist ei viidud läbi mitte kohtuvälise menetleja juures n-ö füüsiliselt vahetus vormis, vaid elektronposti vahendusel. Nimelt märkis Riigikohus siin, et õigusi ja kohustusi sisaldava teabe saatmine elektronkirja tekstis või selle manuses koos muu väärteomenetlust puudutava infoga võib tuua endaga kaasa olukorra,

kus menetlusalune isik ei pööra sellele teabele vajalikku tähelepanu. Õiguste ja kohustuste

tutvustamine hõlmab endas ka menetlusaluse isiku võimalust saada menetleja käest lisainformatsiooni oma menetluslike õiguste ja kohustuste kohta. Elektronposti teel saadud info korral efektiivne lisateabe küsimise võimalus menetlusalusel isikul aga puudub (viidatud lahendi

punkt 8). Ringkonnakohus märgib, et käesolevas väärteoasjas tutvustas kohtuväline menetleja S.N seaduslikule esindajale J.A. ile tema õigusi ja kohustusi n-ö silmast silma, tegi segi seda efektiivselt ning menetlusaluse isiku kaitseõigust rikkumata. Samuti oli talle tagatud

võimalus esitada menetlejale täiendavaid küsimusi juhul, kui siiski midagi segaseks või

5 selgusetuks jäi. J.A. ei saa siin tugineda ka väitele, et tema eksituse menetlusaluses isikus tingis

väärteomenetlusse tõlgi kaasamata jätmine. Apellatsioonikohtu hinnangul asjaolu, et väärteo kirjeldus on väärteoprotokollis toodud eestikeelsena, ei tõenda kohtuvälise menetleja poolt J.A. ile väärteomenetluses oluliste asjaolude selgitamata jätmist. Ka on maakohus õigesti märkinud, et ütlused võimaldati tal anda omakäeliselt ja vene keeles.

7.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd väärteoprotokollis oli selgesõnaliselt kirjas

kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavus alates 03.09.2014, protokoll oli kätte antud menetlusaluse isiku S.N seaduslikule esindajale J.A. ile ja mõjuvaid põhjusi otsusele

kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks kohtud ei tuvastanud, siis asus maakohus õigesti

seisukohale, et esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes V™S § 118 lg 2 p-st 1 jättis maakohus seega põhjendatult esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitanud isikule.

8.

Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik