4-14-9135/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-9135

1 (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2014. , kirjalik menetlus a Pärnu Väärteoasja number 4-14-9135 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi

J.T (ik XXX; elukoht X ) kaebus XX

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 15.10.2014.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,14,005691 Kaitsja Advokaat Janar Urres (janar.urres@hansalaw.ee) RESOLUTSIOON

Juhindudes

2 132 p 1 LS § 227 lg 2 ning VTMS § , § 120, § , § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas

Jätta J.T kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pä Politsei- rnu politseijaoskonna ennetus-ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask poolt 15.10.2014.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,14,005691 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebaja J.T kanda.

Rahatrahv X eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a- - le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a

le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145211139. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loet nõuetekohaselt täidetuks, akse

kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik X.X.X.a on koostatud Politsei- patrullpolitseinik Katrina Saat poolt ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteoprotokoll selle kohta, et J.T X.X.X juhtis X ja X tn suunas tänavate vahel X mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega X km/h, kui suurim lubatud s

õidukiirus antud teelõigul oli X

km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

X km/h. Oma teoga rikkus

4-14-9135

2 (6) menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

15.10.2014.a üldmenetluse otsusega nr on määratud 2670,14,005691 J.T-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv X trahviühiku ulatuses, so X eurot.

Kaebuse sisu

X.X.X.a esitas J.T kaitsj advokaat Janar Urres a Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokoll koostamisel koguti tõendeid valikuliselt. Kaebaja palus

ametnikel enne väärteoprotokolli koostamist kuulata üle tunnistajana tema kaasreisija, kes teab anda

selgitusi, millise kiirusega Kaebaja vaidlusalusel teelõigul liikus. Kaebaja taotluse jätsid ametnik A. Treial ja K. Saat rahuldamata. Puudub kahtlus, et politseiametnikud A. Treial ja K. Saat pidid aru saama, et isik, kes viibis väidetavalt kiirust ületanud sõiduki kõrvalistmel, on oluliseks tõendiallikaks ning omab

kahtlemata vahetut teavet väidetava rikkumise asjaoludest. Samuti olid ametnikud sellise tõendi olemasolust teadlikud, kuna Kaebaja ise pöördus ametnike poole palvega isik üle kuulata (Kaebaja omab

eelneva tõendamiseks väärteomenetluse käigus tehtud videosalvestust. Kaebaja palub kohtul küsida

kohtuväliselt menetlejalt, kas viimatinimetatus esineb poolte vahel vaidlus. Juhul, kui kohtuväline menetleja eelnevat ei kinnita, esitab Kaebaja kohtule täiendavalt vastava salvestuse). Kaebaja hinnangul ei ole uurimispõhimõte vaid haldusõiguses eksisteeriv põhimõte. Ka väärteomenetlust läbi viies ning enne

väärteoprotokolli koostamist esineb politseiametnikul kohustus objektiivselt koguda asjas olulisi

tõendeid. Alles pärast asjaolude väljaselgitamist saab olla põhjendatud väärteoprotokolli koostamise

otsustamine ning selle koostamine. Samas koguti väärteoprotokolli juurde tunnistajana nö menetlejale

soodsad patrullpolitseinik Aleksander Treiali ütlused. Kaebaja hinnangul näitab eelnev käesolevas

väärteomenetluses tõendite kogumise ühekülgsust ning valikulisust, millest tulenevalt ei saa

väärteoprotokolli pidada objektiivseks. Sellega on menetluse raames pandud toime väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.

Väärteoasja menetlenud isik on andnud menetluses tunnistajana ütlusi. Kaebaja peatanud patrullpolitsei

sõidukit juht ning peatamismärguande andja oli politseiametnik Aleksander Treial. Samuti oli just A.

Treial see, kes tuli Kaebaja sõiduki juurde ning palus Kaebajal tulla politseisõidukisse, kus Kaebajale

teatati väidetavast rikkumise toimepanemisest. Kaebaja hinnangul astus politseiametnik A. Treial

eelnevaga Kaebaja väidetavat rikkumist menetlema ning ainuüksi see, et hilisemalt täitis väärteoprotokolli politseiametnik Katrina Saat, ei tähenda, et A. Treial sellega oma staatuse menetlejana

oleks kaotanud. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma 23.03.2012 otsuse punktis 9 märkinud järgnevat: „E. Kanevski karistamisel viitas maakohus kiirust mõõtnud ja mittenõuetekohase möödasõidu fakti tuvastanud politseiametniku ütlustele kui menetlusalust isikut süüstavale tõendile. Vastavalt KrMS §

66 lg-le 2 ei tohi väärteoasja menetlenud isik anda enda menetluses oleva asja kohta ütlusi. Menetleja saab olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7; 3-1-1-142-05, p 12; 3-1-1- -08, p 10; 3-1-1-73-08, p 9.1; 3-1-1-82-09, p 12 ja 47 3-1-1-82-10, p 8).“ Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana

osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega

kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb

menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja

menetlenud isiku ütlustega. (RKKKo 3-3-1-7-09 p 7). Kaebaja on seisukohal, et käesoleva väärteoasja

raames on patrullpolitseinik rikkunud KrMS § 66 lg t 2, kuna väärteoprotokollis (ja ka Ot - suses) on

tuginetud patrullpolitseinikust menetleja poolt antud (tunnistaja) ütlustele. Asjaolu, et menetluse kestel

tuli väärteoprotokolli koostama uus menetleja, ei saa tähendada, et senine menetleja võib oma

4-14-9135

3 (6) menetlusstaatust muuta ning asuda asjas andma Sellega on menetluse raames pandud tunnistajana ütlusi. toime väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.

Kaebaja on seisukohal, et tõendite piisavaks ja korrektselt kogumiseks tulnuks igal juhul kasutada videosalvestust. Rikkumise salvestamine videokaameraga on võimalik, see ei ole ebamõistlikult kulukas,

vaevanõudev või tehniliselt keerukas. Videosalvestus võimaldaks selgelt tuvastada juhtunu tehisolusid,

eelkõige seda, kas ja kelle kiirust politseiametnikud mõõtsid ning kas vaidlusalusel juhul oli tegemist

Kaebaja sõiduautoga. Kaebaja hinnangul esineb liiklusjärelevalvet teostades ja eesmärgiga avastada

õiguserikkumisi kohustus sellistes olukordades kahtluste kõrvaldamiseks kasutada salvestusseadmeid.

Ülalkirjeldatud kahtlust süvendab veelgi asjaolu, et kiirusmõõtmeseadme tablool (mida Kaebajale tutvustati), puudusid nii kuupäev kui ka kellaaeg. Seega ei selgu tabloolt, millal seal kajastatud näit on tegelikkuses fikseeritud.

Kaebaja selgitab, et ta ei ole talle etteheidetud rikkumist toime pannud ning palub väärteootsus tühistada. Kaebaja peab oluliseks välja tuua veel järgnev:

Hetkel, kui patrullpolitsei andis Kaebajale peatamismärguande, reageeris sellele intensiivse pidurdamisega hoopis Kaebaja ees sõitnud punane sõiduauto. Kaebajal jäi nimetatust mulje, justkui

punase sõiduki juht oleks eeldanud, et peatamismärguanne anti temale. Kaebaja peab võimalikus, et

kiirusmõõturi näit X km/h võis kuuluda hoopis eelkirjeldatud punasele sõidukile, kes ka vastavalt

politseipatrulli märguande peale reageeris.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud vaid osaliselt. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli

andmed seadme helisignaali (Doppleri helisignaal) kohta puuduvad. Seega ei ole kontrollitav, kas

mõõtmistegevus vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 2 p s 3 sätestatule. -

Lisaks on mõõtmise tehisolude puhul ebaõigesti märgitud, et oli valge aeg, kuigi tegelikult oli hämar,

puuduvad märked selle kohta, kas sõiduk liikus üksi või oli sõidukeid rohkem. Kaebaja leiab, et mõõtmistegevust ei ole teostatud kooskõlas liiklusseaduse § 199 lg-ga. Patrullpolitseinike A. Treial ja K. Saat ebakorrektsusele ning ebatäpsusele viitab lisaks ülalviidatule see,

et politseipatrull teostas liiklusjärelvalvet tehniliselt mittekorras sõidukiga. Liiklusjärelevalvet teostati sõidukiga, millel põlesid nii mootori kui turvapadja märgutuli. Eelkõige turvapadja märgutule põlemine viitab turvapadja mittetöökorras olekule, milline asjaolu sõiduki tehnoseisundi mõistes on käsitletav

ohtliku veana, mis eeldab sõiduki erakorralisele ülevaatlusele suunamist (MKM 15.12.2011 määrus nr 114 § 6 lg 1), vea mittekõrvaldamisel aga ülevaatuse mitteläbimist (MKM 18.07.2011 määrus nr 77 lisa 4 p 3).

Arvestades eelpooltoodut, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega, kohaldub käesolevas

asjas KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 22.09.2008

otsuses nr 3-1-1-48-08 märkinud, et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses

süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Ülaltoodud riigikohtu

seisukoht sätestab resoluutselt, et tõendamiskoormus lasub kohtuvälisel menetlejal. Seega ei ole õiguspärane tekkinud kahtlusi ning vastuolusid tõendada seeläbi, et puudub alus kahelda politseiametnike

ütlustes, vaid need tuleb konkreetsete tõenditega ümber lükata. Kaebaja rõhutab veelkord, et nimetatu

teostamiseks on politseiametnikel võimalus kasutada salvestusseadmeid. Kõik väärteomenetluses

kõrvaldamata jäänud kahtlused tuleb tõlgendada Kaebaja kasuks ning väärteomenetluses lasub tõendamiskoormus just kohtuvälisel menetlejal. Arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetluse käigus on

tekkinud olulisi kõrvaldamata kahtlusi, mida ei ole Otsusega kõrvaldatud, tuleb eelnevat tõlgendada

Kaebaja kasuks. Ülaltoodut arvestades ei ole käesoleva menetluse raames tõendatud Kaebaja poolt väärteo toimepanemine.

Eeltoodut arvestades palub kaebaja: tühistada J.T suhtes 15.10.2014 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2670,14,005691; lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu A. M käitumises; menetluskulud jätta vastaspoole kanda. Väärteomenetlus viia läbi kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

4-14-9135

4 (6)

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomeneteja Aime Kask oma

X.X.X.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja J.T kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

Kohtuv se menetleja poolt on X.X.X otsusega nr 2670,14,005988 maaratud J.T-le äli liiklusseadu

.o. X EUR. Menetlusalune isik on X.X.X se § 227 lg 2 järgi rahatrahv X trahviühiku ulatuses s

esitanud kaebuse Pärnu kohtumajale kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusele. Menetlusalune isik

palub otsuse tühistada ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõ suhtes. Pärnu ttu A. M

politseijaoskonna menetluses on väärteoasi J.T suhtes, see osa kaebusest jääb arusaamatuks. Liiklusseaduse § 227 1g 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna menetlusalune isik pani toime tahtliku, tõsiselt ohtliku liiklusalase väärteo, ületades lubatud sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui X km/h. Kohtuväline menetleja leiab, otsus on motiveeritud ja karistus maaratud õiglaselt Tegu on tahtliku liiklusseaduse korduva rikkumisega. Kaebusest nähtub, et tahetakse karistusest pääseda viidates

menetlusõiguse rikkumisele. Menetleja ei ole asunud tunnistaja kohale, kiirusmõõturi kasutamise

protokolli ja väärteoprotokolli on koostanud patrullpolitseinik Katrina Saat ja tunnistusi on andnud

patrullpolitseinik Aleksander Treial. Menetlusalusele isikule näidati fikseeritud kiiruse näitu, selgitati

menetluse eesmärk ja õigused ja kohustused. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kohtuväline menetleja

arvestanud vaarteoasjas tuvastatud asjaolusid on määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi X trahviühikut, mis on keskmine lubatud trahvimäärast vastavalt teo tõsidusele ja ühiskonna ohtlikkusele.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 p 1 palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebus vaadata läbi kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et J.T kaebus ei

kuulu rahuldamisele.

Käesolevas väärteoasjas on kaebaja hinnangul kohtueelses menetluses rikutud

väärteomenetlust, mis on viinud ebaõige väärteootsuseni. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu.

Kaebaja on leidnud, et patrullipolitseiniku Aleksander Treiali kui tunnistaja ütluste kasutamine väärteorikkumise tõendamisel on ebaõige, kuna Aleksander Treial kaebaja juhitud sõidukit peatades ning ,

kaebajat politseisõidukisse kutsudes asus väärteoasja menetlema. KrMS § 66 lg 2 keelab väärteoasja menetlenud isikul anda ütlusi enda menetluses oleva asja kohta. Kohtu hinnangul ei ole Aleksander Treiali puhul tegemist menetlejaga. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et A.Treial, patrullpolitseinikuna viis X.X.X a. läbi liiklusjärelevalvet Pärnus X tänava ning ja X

X piirkonnas. Märganud sõidukit X, millise kiiruseks mõõdeti vähemalt km/h, anti sõidukile X

peatumismärguanne A.Treial suundus pärast sõiduki peatumist selle juurde ning palus sõidukit juhtinud . J.T tulla menetlustoimingute läbiviimiseks politseisõidukisse. Politseitöötaja A.Treiali eeltoodud tegevust tuleb hinnata mitte menetlustoiminguna vaid liiklusjärelvalve

läbiviimisena. Korrakaitseseaduse (KKS) III peatüki § 45 näeb riikliku järelevalve erimeetmena ette sõiduki peatamist. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt võib politsei ametiisik anda sõiduki juhile käega, sauaga,

helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või liiklusseaduses ettenähtud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

4-14-9135

5 (6)

tõrjumiseks. Seega anti J.T juhitud sõidukile esmalt peatumismärguanne ning seejärel

mindi politseiametniku A.Treiali poolt sõiduki juurde ning paluti juhil tulla politseisõidukisse liiklusjärelevalve tegevuse käigus. Eeltoodud tegevust ei saa seega pidada menetlustoiminguks ning sõiduki peatamise ja selle juhi kutsumisega politseisõidukisse ei teinud A.Treial menetlustoiminguid ega

olnud menetlejaks. Eeltoodust järeldub, et A.Treial võis käesoleva väärteoasja menetluses olla tunnistajaks ning anda asja kohta ütlusi.

Käesolevas väärteoasjas on teinud menetlustoiminguid X.X.X a. sündmuskohal viibinud teine

patrullpolitseinik Katrina Saat, kes on koostanud väärteoprotokolli (väärteotoimik t.l. 2) ning

kiirusmõõturi kasutamise protokolli (väärteotoimik t.l. 3). Menetlusalusele isikule on tutvustatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, millele on J.T poolt tehtud märge, et ta protokolliga ei

nõustu. Samuti on talle tutvustatud väärteoprotokolli ja antud võimalus anda kirjalikke ütlusi. J.T

on avaldanud, et ta väärteoprotokolliga ei nõustu, kuna ei ole rikkumist toime pannud

(väärteotoimik t.l. 2). Eeltoodust järeldub, et käesolevas väärteoasjas

oli kohapealseks menetlejaks Katrina Saat.

Kohtu hinnangul on menetleja nii kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka väärteoprotokolli tutvustades käitunud nõuetekohaselt. Asjaolu, et J.T ei ole nõustunud menetlusdokumentide

sisuga, ei muuda tema suhtes läbiviidud menetlustoiminguid ebaseaduslikeks, vaid kajastavad üksnes menetlusaluse isiku suhtumist talle süüks pandud teosse.

Õiguste ja kohustuste selgitamise osas on J.T allkirjastanud vastava lahtri märkusega, et talle õigusi ja kohustusi tutvustatud ei ole (väärteotoimik t.l. 2 pöördel). Nimetatud asjaolule on esitanud vastuväited nii väärteoprotokolli koostanud Katrina Saat kui ka Aleksander Treial tunnistajana. Samuti on Katrina Saat märkinud väärteoprotokolli, et ta on menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused ette lugemise teel teatavaks teinud. Kohus peab ebatõenäoliseks, et menetlusdokumendile märkuse koostanud patrullpolitseinikud lisasid sinna tegelikkusele mittevastava märke olukorras, kus oli arusaadav, et menetlusalune isik rikkumist ei

tunnista ning soovib talle s

üüks pandud rikkumise vaidlustada. Seega ei ole J.T õigusi eelnimetatud, kohapealsete väärteo menetlustoimingutega rikutud.

Kiiruse mõõtmisel X.X.X tänaval on politseitöötajad kiirusmõõteseadmena kasutanud a. X linnas X Stalker II MDR nr. AS004105, milline oli taadeldud (taatlustunnistus nr. TTRSS-14/00101, väärteotoimik t.l. 3). Samuti oli seadet vahetult enne rikkumise tuvastamist, 41 minutit varem testitud ning tuvastatud, et

seade on töökorras. Kiiruse õõtmine on toimunud X.X.X m kella X a. , hea nähtavusega valgel ajal

(väärteotoimik t.l. 3). Kohus peab antud seisukohta usutavaks, kuna nimetatud kellaajal on X veel

piisavalt valge aeg eristamaks ümbrust ning liiklevaid sõidukeid. Asjaolu, et kiirusmõõturi kasu

tamise

protokollis puudub märge Doppleri helisignaali osas, ei muuda mõõtmistulemust ebausaldusväärseks.

Samuti on protokollis andmed liikluseeskirju rikkunud sõiduki liiklemise kohta, kuna sinna on märgitud,

et sõiduk liikus pärisuunalisel, esimesel sõidurajal kiirendades samas intensiivselt patrullautost eemaldudes (väärteotoimik t.l. 3 pöördel).

Eeltoodust järeldub, et kiiruse mõõtmine toimus töökorras mõõtevahendiga ning olukorras, kus

mõõtmistingimused olid head ning looduslikke, mõõtmist takistavaid asjaolusid ei esinenud. Kuna

mõõtevahendiks oli seade, mis fikseerib sõiduki kiiruse pärast mõõteseadme suunamist konkreetsele

sõidukile, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et liiklusjärelevalvet läbi viinud politseiametnik fikseeris taoliste tingimuste juures ekslikult teise liiklusvahendi sõidukiiruse ning omistas seejärel rikkumise valele sõidukile. Samuti ei ole tõenäoline, et kiirust mõõtnud patrullteenistuse politseiametnik Katrina Saat oli oskamatu ning käsitles mõõtevahendit asjatundmatult. Kohtul ei ole alust kahelda PPA Lääne Prefektuuri

vanemväärteomenetleja Aime Kase poolt teabes, mille kohaselt oli kiiruse mõõtnud esitatud

politseiametnik pädev kiirust mõõtma, kuna oli läbinud vastava koolituse. Kuivõrd kiirusmõõturi

kasutamise protokollist ja tunnistaja A.Treiali ütlustest nähtub, et kiirust ületanud sõiduk intensiivselt

kiirendas patrullautost eemaldudes, äratas antud käitumine ilmselgelt liiklusjärelevalvet läbiviinud politseiametnike tähelepanu, mistõttu ei ole tõenäoline, et use ületamine fikseeriti vale sõiduki selline kiir

suhtes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kaebaja seisukohta selle kohta, et kiirust ületas hoopis teine

sõiduk, alusetuks. Samuti on paljasõnaline ning oletuslik kaebaja väide selle kohta, et kuna

kiirusemõõteseadme tablool, mida kaebajale tutvustati, ei olnud kuupäeva ja kellaaega, siis võidi sinna

fikseeritud, mõne teise sõiduki kiirusenäit salvestada juba varem, mõnel muul ajal. Kohus ei pea

tõenäoliseks ning loogiliseks, et politseitöötajad salvestasid varem mõne teise sõiduki suure kiiruse ja kasutasid seda siis lubatud kiirust mitteületanud sõidukite, sealhulgas ka kaebaja sõiduki suhtes. Kohtu

4-14-9135

6 (6)

hinnangul puudus politseitöötajatel põhjus ning vajadus taolisel viisil süüstada kaebajat olematus õigusrikkumises.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kiiruse mõõtmine, kiiruseületamise fikseerimine ning

liikluseeskirjade rikkumise menetlemine politseitöötajate poolt oli õiguspärane ning alus J.T suhtes tehtud väärteootsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ka asjaolule, et kaebuses ei olegi taotletud väärteomenetluse lõpetamist J.T , vaid hoopis A.M.i suhtes, kelle osas väärteootsust vaidlustatud ei ole.

Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et J.T, juhtides X.X.X a. mootorsõidukit X.X (riiklik reg. nr. X linnas X

km/h, ) ületas X tänaval seal lubatud suurimat sõidukiirust X km/h vähemalt X kuna tema juhitud sõidukil fikseeriti sõidukiiruseks X +- X km/h. Oma taolise tegevusega rikkus J.T

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks X km/h.

Subjektiivsest küljest pani J.T väärteorikkumise toime KarS § 16 lg 3 kohaselt vähemalt

otsese tahtlusega, kuna liiklusvahendi juhina, olles teadlik liikluseeskirjadest ning kohustatud järgima lubatud suurima sõidukiiruse nõudeid, eiras ta antud nõuet. Sõites asulasisesel teel enda juhitud sõidukiga

ligikaudu X km/h, milline on reeglina lubatud suurimaks sõidukiiruseks asulavälisel teel ning seega tunduvalt suurem lubatust, oli J.T teadlik, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

Kohtu hinnangul ei saa ka niivõrd oluline kiiruse ületamine jääda juhile märkamatuks ning toimuda juhuslikult, ettevaatamatusest. Karistuse kohaldamisest. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastutus eelnimetatud rikkumise eest on ette nähtud Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel, milline näeb

sanktsioonina ette rahatrahvi kuni X t kuni trahviühikut või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmis kuueks kuuks. Kohtuvälise menetleja poolt on väärteootsusega X.X.X a., väärteoasjas nr. 2670, 14, 005691 kar

istusena kohaldatud rahatrahv X

trahviühikut ehk X eurot (väärteotoimik t.l. 1). Seega on kaebajale kohaldatud kergemaliigilist, rahalist karistust ning see on määratud sanktsiooni keskmises määras. Väärteomenetluse

ega kohtumenetluse käigus ei ole J.T puhul tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 ega karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Teo toimepanemise ajal oli J.T kaks kehtivat väärteokaristust samuti liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Kohtu hinnangul vastab J.T-le kohaldatud karistus tema süü suuruse, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega. Kuivõrd eelneva, samuti Liiklusseaduse § 227 lg 2 toimepandud rikkumise eest

on talle kohaldatud rahatrahv X

trahviühiku ehk X euro ulatuses, siis on käesoleval juhul suurema trahvimäära, s.o. X trahviühiku ehk X euro kohaldamine igati põhjendatud.

Menetluskulud tuleb jätta kaebuse esitaja kanda.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik Kohtunik