1-13-11075/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-11075

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 8. detsembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.B kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus muutmata ning V.B kaitsja Aare Kaldma määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) vandeadvokaat Aare Kaldmale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista V.B-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aare Kaldma poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. 4. V.B tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700040713 ja

selgitus „V.B 1-13-11075 kohtukulud“. 5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.B tunnistati Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsusega süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 järgi suurendati V.B-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 6. juuni 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 15 päeva vangistuse võrra ning V.B liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 24. märtsil 2014 ja lõpeb 9. mail 2015. Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 16. oktoobrist 2014.

2. Tartu Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrusega jäeti V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 V.B on praeguseks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal aga ei võimalda kohtu arvates V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

2.2 V.B isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest

nähtuvalt on teda aastatel 2010–2014 neljal korral kriminaalkorras karistatud peamiselt isikuvastaste kuritegude eest. Korduvalt on V.B-le antud võimalus jätkata elu vabaduses, kuid ta on kuritegude toimepanemist jätkanud. Olles Tartu Maakohtu 16. augusti 2012. a otsusega vangistuse kandmisest KarS § 74 sätete alusel tingimisi vabastatud, pani V.B katseajal toime uue kuriteo. Soovitud tulemust ei andnud ka Tartu Maakohtu 6. juuni 2013. a otsusega mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna süüdimõistetu pani uue

kuriteo toime ka ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd. Selline V.B varasem käitumine muudab äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et süüdimõistetul on kalduvus alkoholi tarvitamisega liialdada, mida ei eitanud kohtuistungil ka V.B ise.

2.3 V.B pole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vangistuse kandmise ajal. Kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et V.B pole suuteline alluma

reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määruses asjas nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on

vangistatu õiguspärane käitumine. Osalemine sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, soov

käituda edaspidi seaduskuulekalt, kindel elukoht ning võimalus tööle asuda on V.B positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus.

3. V.B kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3.1 Maakohus on hinnanud tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi ühekülgselt, jättes

põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut ja tema käitumist positiivselt iseloomustavad

asjaolud. Asja materjalidest nähtuvalt on V.B poolt kuritegude toimepanemist

mõjutanud/soodustanud alkohol ja negatiivne tutvusringkond. Samas on isik

vangistusasutuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening raames nii alkoholivõõrutuse kui ka enesekontrolli temaatika. Ta on nii vangla kontaktisikule kui ka

kohtule kinnitanud soovi vabaneda alkoholisõltuvusest ja astuda selleks vabaduses konkreetseid samme. Samuti on V.B kohtuistungil kinnitanud, et on lõpetanud suhted endise tutvusringkonnaga ja soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu poolt juba 2 2

astutud sammud oma käitumisharjumuste ja eluviisi muutmiseks ning tõsikindel tahe oma

käitumist tulevikus veelgi parandada minimeerivad tema poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise riski. Vabanedes on V.B kohe võimalik asuda tööle ja tal on olemas kindel elukoht. Samuti on V.B olemas toetavad lähedased.

3.2 Maakohus on ekslikult järeldanud süüdimõistetu suutmatust alluda reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kaitsja möönab, et V.B-le on vangistuse kandmise ajal määratud kolm distsiplinaarkaristust, kuid nende aluseks olevate tegude asjaolud ei anna

alust järeldada süüdimõistetu suutmatust alluda reeglitele ja korrale. Nii on kaks distsiplinaarkaristust määratud isikule sigarettide hoidmise eest, millist tegu ei saa seostada ühiskonnaohtliku käitumisega. Ühel korral on distsiplinaarkaristus määratud olukorras, kus

V.B tõrjus kaasvangi rünnet. Kaitsja rõhutab, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetu

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka kriminaalhooldaja on pidanud võimalikuks isikule kohustuste seadmise korral kriminaalhoolduse teostamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lgs 3 (kehtiva seaduse järgi KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei võtnud määruse tegemisel piisavalt arvesse süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu ning leiab, et ehkki määruskaebuses on toonitatud V.B vabastamist toetavaid

asjaolusid, ei ole need piisavad, kummutamaks maakohtu määruses esitatud seisukohti. Vaatamata kindla tööja elukoha olemasolule ning lähedaste toetusele ei saa kohus mööda

vaadata asjaolust, et V.B on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Maakohus on selgitanud, et V.B-le on korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ning näidata, et ta on võimeline kuritegude toimepanemisest hoiduma. V.B ei ole aga saadud võimalusi kasutanud, pannes toime uued kuriteod. Seega ei ole V.B talle kohtu poolt üles näidatud usaldust õigustanud. Erinevalt kaitsjast on ringkonnakohus seisukohal, et

ka V.B-le vanglas määratud distsiplinaarkaristusi ei saa pidada väheolulisteks.

Rikkumised on olnud piisavalt rasked, et nende eest pole võimalikuks peetud kohaldada kergemaid distsiplinaarkaristusi, vaid V.B on kõigil kolmel korral karistatud kartserisse

paigutamisega. Kriminaalkolleegium tunnustab V.B soovi loobuda alkoholi liigtarvitamisest. Süüdimõistetu varasema elukäigu põhjal puudub kohtul aga veendumus, et ta oleks vabaduses selleks suuteline. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et enda sõnul on V.B vabaduses korduvalt püüdnud alkoholi tarvitamisest loobuda, ent need katsed on

ebaõnnestunud. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt olemas oht, et vabaduses viibides jätkab V.B varasemat eluviisi ning võib toime panna uue kuriteo.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu 3 3

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. V.B kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

määrusega tutvumisele, kaebevõimaluste hindamisele, asjakohase normatiivmaterjali ja kohtupraktika analüüsile ning määruskaebuse koostamisele 2,5 tundi, s.o viis pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V.B kanda.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau

4 4