3-15-30/43-15-30/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte OÜ-le Agrotalu.

jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 06.01.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) pöörata sissenõuet rahalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise OÜ Agrotalu ettemaksukontole (viitenumber 15679646) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) äriühingu poolt alusetult 2014 aprilli käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu kokku suuruses summas 13 342,96 eurot ning anda luba MKS § 130 lõike 1 punktis 5¹ sätestatud täitetoimingu sooritamiseks pöörates sissenõue rahalisele õigusele, valides meetmena kinnistusregistrisse kantud kinnistule aadressil Rapla maakond, Juuru vald, Lõiuse küla, Jõe käsutamise hüpoteegi seadmise Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kokku 23 530,43 euro ulatuses (äriühingu poolt alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summa 32 951,65 eurot, millest on lahutatud arestitav tagastusnõue summas 13 342,96 eurot. Sellest tulenenud summale 19 608,69 eurot on liidetud 20% sundtäitmise kulud).

Taotluse kohaselt on MTA alustanud kontrolli OÜ Agrotalu 2014. a veebruar-aprill käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli ning 2014. a aprilli KMD-ga esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontroll. OÜ Agrotalu deklareeris 2014. a aprilli KMD-l tavatult suure sisendkäibemaksu, mille tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 12 290,84 eurot. 09.09.2014 esitas OÜ Agrotalu KMD-l paranduse 2014 aprilli kohta, mille tulemusel tekkis tagastusnõue summas 13 342,96 eurot. Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Agrotalu kajastab kontrollitavate perioodide KMD-de real 5 maha arvata lubatud sisendkäibemaksu hulgas hankija Relewest OÜ (registrikood 12383511) arveid nr 02, 04/03, 11/03, 20/03, 11/04, 29/04, mille alusel on maha arvatud perioodil 2014 veebruar-aprill sisendkäibemaksu kokku 32 951,65 eurot. Arvete alusel on OÜ Agrotalu soetanud Relewest OÜ-lt rapsi, kokku 454,141 tonni. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et OÜ Agrotalu on esitanud deklaratsioonides ebaõigeid andmeid ning tegelikkuses ei ole OÜ Agrotalu rapsi soetanud Relewest OÜ-lt, vaid Leedust ning Relewest OÜ arvete kajastamise eesmärgiks on 2014. a veebruari-aprilli käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamine, tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ja käibemaksu tagastusnõude tekitamine.

Asjaolule, et OÜ Agrotalu ei ole soetanud rapsi Relewest OÜ-lt viitavad järgmised asjaolud: OÜ Agrotalu juhatuse liige Kalle Niinepuu ei tuvastanud tegelikkuses kas Raimond Haag on Relewest OÜ juhatuse liige. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt sellist isikut nagu Raimond Haag, ei eksisteeri. Relewest OÜ on variettevõtte tunnustega äriühing, tal puudusid 2014. a veebruar-aprill töötajad, kuigi ta deklareeris tulu ja kulusid. Käibemaksukohustuslaste registrist on Relewest OÜ kustutatud. Äriregistri andmete kohaselt tegeleb Relewest OÜ hoopiski programmeerimise, mitte aga rapsi müügiga. OÜ Agrotalu esindusõigusega isiku selgitused ja kolmandate isikute poolt antud teave ja dokumendid on vasturääkivad rapsi päritolu osas. OÜ Agrotalu kinnitas Scandagra Eesti AS-le, et raps pärineb tema enda kuivatist, kuid maksuhaldurile antud selgituses ei osanud OÜ Agrotalu öelda, kus rapsi hoiustati. Seletusi andnud autojuhid U. M., A. K. ja R. R. kinnitasid, et said korralduse vahetada ümber CMR-id rapsi vedude kohta-muudetud CMR-id näitasid nagu toodaks raps Eestist, kuid tegelikult toodi rapsi Leedust. OÜ Agrotalu selgitused on ebaloogilised selles osas, miks Relewest OÜ ise ei müünud kaupa Scandagra Eesti AS-le, vaid OÜ-le Agrotalu. Samuti ei ole selge, miks oli vaja muuta rapsi transporditööde CMR-e nii, et selle asemel, et need näitaks, et raps tuleb Leedust, pidid need näitama, nagu tuleks raps otse OÜ-lt Agrotalu. Maksu- ja Tolliamet vajab enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks täiendavaid dokumente ja selgitusi kolmandatelt isikutelt. Kolmandatele isikutele tehtud päringutele vastamise tähtpäev ei ole veel saabunud. Samuti ei ole MTA saanud teavet ega dokumente Relewest OÜ-lt. MTA pikendas 03.12.2014 otsusega nr 12.2-3/24572-23

OÜ Agrotalu esitatud 2014. a aprilli käibemaksu tagastusnõude tähtaega, kuid peab tagastusnõude vabastama summas 13 342,96 äriühingu ettemaksukontole 07.01.2014.

OÜ-le Agrotalu maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suuruseks on vähemalt 32 951,65 eurot. MTA on seisukohal, et peale OÜ Agrotalu 2014 veebruarikuu-aprilli käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli raames kontrollakti ja maksuotsuse väljastamist ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib meil osutuda võimatuks. Kinnistusraamatu järgi kuulub äriühingu nimele kinnisvara asukohaga Juuru vald, Lõiuse küla, Jõe, Rapla Maakond, 20% tootmismaa, 80% maatulundusmaa (registriosa nr 3269537, katastritunnusega 24001:001:0070). Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistule seatud hüpoteegid kokku summas 18 000 eurot – 9000 eurot Agromaa OÜ ja 9000 eurot AS Baltic Agro kasuks. Kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetel on Juuru vallas hetkel müügis 6 kinnistut, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Ühel kuulutusel puudub hind, ülejäänute m² hind on vahemikus 0,21 eurot m² kohta kuni 1,71 m² kohta. Elimineerides kõrgeima ning madalama hinna tuleb keskmiseks ruutmeetri hinnaks 0,67 eurot m² kohta. See teeks OÜ Agrotalu kinnistu turuväärtuseks ligikaudu 42 210 eurot. OÜ-le Agrotalu kuuluv kinnistu on juba koormatud (hüpoteekidest ülejäänud väärtus 42 210-18 000 = 24 210 eurot), mis on väiksem kui määratav maksusumma. Tootmismaad Juuru vallas müügil ei ole, seega selle väärtuse kohta me seisukohta anda ei saa. Väikelaevade registri kohaselt OÜ-l Agrotalu laevad puuduvad. Väärtpaberi keskregistri andmetel OÜ Agrotalu väärtpaberikontot ei oma. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on OÜ Agrotalu omandis üks sõiduk – kallur Volvo F10. Liiklusregistri kanded on deklaratiivsed ega peegelda sõidukite tegelikke omanikke, seega me ei saa olla kindlad, et sõiduk on OÜ Agrotalu omandis. Äriregistri teabesüsteemis nähtub, et 2013 majandusaasta aruande järgi oli OÜ Agrotalu 2013 majandusaasta kahjumiks 66 359 eurot. 05.01.2015 seisuga on OÜ Agrotalu maksuvõlg 14 041,5 eurot, mille lisandub intress summas 23,54 eurot. Lisaks nähtub OÜ Agrotalu poolt esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõttelt, et 29.04.2014 seisuga oli äriühingul rahalisi vahendeid 65,75 eurot.

Kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks sobivaks meetmeks on täitetoiminguks aresti seadmine OÜ Agrotalu ettemaksukontole, sest aresti seadmine ettemaksukontole aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist OÜ-lt Agrotalu, kuna äriühing ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks. Ettemaksukontole aresti seadmine ei takista äriühingul igapäevase majandustegevusega tegelemist. Samuti peab MTA vajalikuks rakendada OÜ Agrotalu suhtes MKS § 130 lg 1 punktis 5¹ sätestatud täitetoimingut OÜ Agrotalu kinnistu asukohaga Juuru vald, Lõiuse küla, Jõe, Rapla maakond osas. Võttes arvesse eelpool kirjeldatud OÜ Agrotalu rahalist ja varalist seisu, ei pruugi äriühing olla võimeline tasuma maksuotsusega määratavat summat, mistõttu tuleb arvestada ka vajadusega täitetoimingute sooritamiseks, millega kaasnevad täitekulud. MTA hinnangul on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui OÜ Agrotalu on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Tagatise esitamise puhul tuleb silmas pidada, et tagatis oleks esitatud suuruses 39 541,98 eurot (32 951,65 eurot + 20% sundtäitmise kulud). Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt

20% tagatava nõude suurusest. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ning taotleda kinnisasjale, hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva

seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 23.05.2014 teatega nr 12.2-3/24572-1 alustanud OÜ Agrotalu 2014. a aprilli käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning samuti ka 2014. a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. 17.06.2014 korralduse nr 12.2-3/24572-4 kohaselt alustas Maksu- ja Tolliamet ka 2014. a aprilli käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.

Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine OÜ-le Agrotalu summas 32 951,65 eurot. Taotluse kohaselt on OÜ Agrotalu rikkunud KMS § 31 lg 1 ja § 37 kajastades Relewest OÜ arveid käibedeklaratsioonil, kuigi raps ei olnud tegelikkuses soetatud Relewest OÜ-lt. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole võimalik maksunõude määramine aegunud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub mistahes registervara, maksuhaldur on tuvastanud laoarvestuses olulise kaupade puudujäägi ning äriühingul on maksuvõlg. Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Maksuhalduri taotletavad täitetoimingud piiravad ka isiku ettevõtlusega tegelemist vähimal võimalikul määral, võrreldes näiteks pangakonto arestimisega.

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 39 541,98 eurot (32 951,65 eurot + 20 % sundtäitmise kulud). Taotluse kohaselt on sundtäitmise kulud lisatud üksnes hüpoteegiga tagatavale osale (taotluse lk 8, p 3, tl 8 pöördel).

Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

HKMS-i 27. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmisel taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada lisatingimusi taotlejale. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 määruses nr 3-10-2537 on leitud, et välistatud ei ole kohtu poolt antava loa sidumine mõne konkreetse tähtajaga.

Kuigi tagastusnõude menetlus lõppeb tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkab maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames siiski kontrollimist, kas tagastusnõue on õiguspärane. Reeglina asub maksuhaldur pärast maksuotsuse tegemist maksusummat sisse nõudma ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt

kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (MKS § 106 ja KMS § 34) kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul tagastusnõude summa kasutamist kuni täiendavate kontrollitoimingute teostamiseni. Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta, on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus.

Sarnaselt haldusasjas nr 3-13-1633 01.08.2013 määruses toodud seisukohale leiab kohus ka käesoleval juhul, et arvestades MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. 01.08.2013 määruses on kohus andnud loa täitetoimingu sooritamiseks tähtajaliselt sidudes tähtaja maksuhalduri enda poolt märgitud maksuotsuse tegemiseks vajaliku teabe saamisega. KMS § 34 lg 2 p 1 alusel võib pikendada tagastusnõude kontrollimise menetlust kuni 90 päevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seadusandja on eeldanud, et maksukohustuslaselt lisatõendite saamine ei tohiks kesta üle 90 päeva. Arvestades, et käesolevas asjas kontrollitakse lisaks tagastusnõudega seotud perioodile (2014 aprill) ka 2014. a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust, mis muudab kontrolli mahukamaks, annab kohus käesoleval juhul loa enammaksukontole aresti seadmiseks 6 kuuks alates 07.01.2015 ehk kuni 06.07.2015. Kohus selgitab, et loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13). Kohus piirab tähtajaliselt üksnes enammaksukontole aresti seadmist ning luba hüpoteegi seadmiseks ei ole tähtajaliselt piiratud.