1-14-10472/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-10472

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

06.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum Sekretär Jane Oidsalu juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Aare Kaldma osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav . R P , IK XXX; sünniaeg: 17.veebruar 1992.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.novembrist 2014.a,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

R.P süüdistatakse selles, et tema 05.septembril 2014.a kella 03:50 ajal Tartus Anne 44

asuva kiirsöögikoha Kähkuka söögisaalis kasutas M.-L. L. suhtes omavahelise konflikti

lahendamisel füüsilist vägivalda. R.P tiris kätega M.-L.L. kõrvade juurest juustest,

millega põhjustas R.P M.-L.L. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema kõrva põrutuse.

Sellega pani . toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese R P

tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. R P- . le süüks

pandud kuriteo koosseis vastab 01.jaanuaril 2015.a kehtima hakanud Karistusseadustiku muudatustega KarS § 121 lg 1 kuriteo koosseisule.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest (milline kuriteo koosseis vastab 01.jaanuaril 2015.a kehtima hakanud KarS § 121 lg 1 kuriteo koosseisule) nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.P-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.P-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 01.novembri 013.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-9852 mõistetud

karistuse 6 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada R.P-le mõistetud 7 kuu 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 238 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 10 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend – DVD plaat, mis asub kohtutoimikus – tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskuludena kuulub R.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades R.P-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu,

et ta on töövõimetuspensionär XXXX ulatuses ja tema sissetulekuks on vaid XXXX eurot.

Tema sõnul elab ta üürikorteris ja tal on tasuda nii isiklikke laene kui varasemad kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodu alusel on põhjust arvata, et menetluskulude ühekorraga ja täielik äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on eelneva põhjal ja süüdistatava enda taotlusest lähtudes kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3

ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude

tasumine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 ( R P .

vastab 01.jaanuaril 2015.a kehtima hakanud

Karistusseadustiku muudatustega KarS § 121 lg 1 kuriteo koosseisule) järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R P- . le mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja 01.novembri 2013.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-9852 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie (5) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista seitse (7) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetud seitsme (7) kuu kahekümne R P- . le

kaheksa (28) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel

ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend kaheksa (238) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kümne (10) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle

. R P pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna . R P Põlva talituse (asukoht: Põlva, Metsa 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

R P . suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend – DVD plaat, mis asub kohtutoimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena R P- . lt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend (40) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud R P . ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700000587. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/