4-14-10245/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-10245

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuaril 2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-14-10245 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

M.H

kaebus Maardu Linnavalitsuse 08.12.2014. a kiirmenetluse otsuse peale nr 014588 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) M.H (isikukood: XXX) Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: XXX E-post: XXX Tel: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1 Kohtuväline menetleja Maardu Linnavalitsus (registrikood: 75011470) Aadress: Kallasmaa 1 Maardu linn Harjumaa 74111 E-post:

linnavalitsus@maardu.ee Tel: 6060 702 Esindaja: Julia Saveljeva Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada M.H kaebus Maardu Linnavalitsuse 08.12.2014. a

kiirmenetluse otsuse peale nr 014588.

2. Tühistada Maardu Linnavalitsuse 08.12.2014. a kiirmenetluse otsus nr 014588

osaliselt, s.t karistuse määra osas.

3. Mõista M.H ’le ÜTS § 54

7

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 4 (neli) trahviühikut, s.o 16 (kuusteist) eurot.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahvi

tasumiseks vajalikud juhised ja andmed sisalduvad Maardu Linnavalitsuse 08.12.2014. a kiirmenetluse otsuses nr 014588. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsioonkorras on

kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

4-14-10245 2

Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

08.12.2014. a koostas Maardu Linnavalitsuse korrakaitse spetsialist Maksim Starostenko

kiirmenetluse otsuse nr 014588 M.H suhtes. Otsusega karistati M.H ühistranspordi seaduse (edaspidi: ÜTS) § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 10 trahviühiku, s.o 40 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati ÜTS § 547 lg 1 järgi selle eest, et ta 08.12.2014. a kella 09:42 ajal Harjumaal sõitis bussis nr 288 Kabelikivi peatuses suunaga Maardust Tallinna poole ilma sõiduõigust andva dokumendita.

2. KAEBUS

11.12.2014. a esitas menetlusalune isik M.H Harju Maakohtule kaebuse Maardu

Linnavalitsuse 08.12.2014. a kiirmenetluse otsuse peale nr 014588 (kohtu tl 1). Kaebuses

märgib M.H , et ta ei eita asjaolu, et kontrollimise hetkel puudus tal sõiduõigust kinnitav dokument ning ta kahetseb siiralt juhtunut. Tahtlikust ja kindlat eesmärki sõita ilma piletita, ei olnud. Kaebaja selgitab, et ta sisenes bussi nr 288 Orumetsa peatusest kell 09:34

suunaga Maardu-Muuga aedlinn-Pirita-Tallinn. Bussi sisenedes asetas ta koti istmele, et minna ostma piletit, kuid kott kukkus bussi vahekäiku ning ta hakkas maast asju üles korjama. Seejärel hakkas uuesti liikuma bussijuhi suunas, et piletit osta, kuid kontrollid sisenesid Lepalinnu ühistu peatusest kell 09:37. Menetlusalune isik selgitab, et ta üritas vabandada ja olukorda selgitada kontrollijatele, kuid teda ei soovitud ära kuulata ja koheselt kutsuti bussi

ning hakati vormistama kiirmenetluse otsust. Kaebaja märgib, et talle ei antud võimalust kirjutada otsusele omapoolseid ütlusi ega kahetsust. Samuti oli otsusele karistus juba ette ära kirjutatud ning kogu menetlus toimus väga kiiresti. Kaebaja taotles kohtult otsuse tühistamist otstarbekuse kaalutlustel. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks kiirmenetluse otsuse

tühistamist, siis taotles kaebaja karistusena määratud maksimumkaristuse kergendamist.

Kaebaja lisas, et tema jaoks on 40 eurot väga suur raha. Ühtlasi soovis M.H väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. 05.01.2015. a saatis menetlusalune isik kohtule oma täiendavad seisukohad, märkis, et ta jääb

juba kaebuses toodu juurde ning lisas, et kui kohtul ei ole võimalik talle määratud

maksimumkaristust kergendada, siis taotleb kaebaja trahvi tasumist kahes osas kahe kuu jooksul (kohtu tl 10-11).

3. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

29.12.2014. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja Maardu Linnavalitsuse seisukoht M.H

esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud 40 euro suuruse rahatrahviga ning esitatud kaebus on põhjendamatu. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaebusest nähtub,

et menetlusalune isik ise kinnitab, et tal puudus bussi sõiduõigust andev dokument. Ilma sõiduõigust andva dokumendita sõitmise eest on ÜTS §-s 547 ette nähtud vastutus – rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Menetlusalune isik väidab, et ta soovis, kuid ei jõudnud osta sõidupiletit

bussijuhilt. Kaebuse kohaselt sisenes menetlusalune isik bussi Orumetsa peatuses.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt toimus piletikontroll Kabelikivi peatuses. Orumetsa ja Kabelikivi peatuste vahel on 5 peatust ja sõiduaeg on 8 minutit (selle ca

4-14-10245

3

kinnituseks lisaks kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde ka väljavõtted peatus.ee veebilehelt). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega sõidupileti ostmiseks ühissõidukijuhilt. Menetlusaluse isiku väide, et talle ei antud võimalust

anda omapoolseid ütlusi ega avaldada kahetsust, ei ole tegelikkusega kooskõlas.

Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis oma allkirjaga kinnitanud, et talle on

selgitatud tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses ning kiirmenetluse erisusi.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et talle võimaldati anda väärteo

toimepanemise kohta ütlusi ning ta kinnitas ütlused oma allkirjaga. Samuti kinnitas menetlusalune isik oma allkirjaga, et ta nõustub kiirmenetlusega.

4. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada. 4.1. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu

ÜTS § 547 lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Arvestades, et kiirmenetluse otsuses heidetakse M.H-le ette piletita sõitmist bussis, siis analüüsib kohus väärteokoosseisu olemasolu vaid bussis piletita sõitmise osas.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et M.H

08.12.2014. a kella 09:42 ajal Harjumaal sõitis bussis nr 288 Kabelikivi peatuses suunaga Maardust Tallinna poole ilma sõiduõigust andva dokumendita.

Menetlusaluse isiku on andnud 08.12.2014. a kell 09:45 järgmisi ütlusi kell 09:42 toimepandud teo kohta Kabelikivi peatuses bussi nr 288: (tl sõitsin bussis nr 288 ilma piletita 1). Seda asjaolu ei vaidlusta M.H ka esitatud kaebuses, kus ta märgib, et ma ei eita asjaolu, et kontrollimise hetkel puudus mul sõiduõigust kinnitav dokument (kohtu tl 1). Seega on tõendamist leidnud, et M.H ei olnud sõiduõigust andvat dokumenti 08.12.2014. a kell 09:42 sõites bussis nr 288.

Eelnimetatud põhjustel leiab kohus, et M.H on pannud toime ÜTS § 54 7

lg-s 1 sätestatud väärteo ehk sõitnud bussis sõiduõigust tõendava dokumendita. Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M.H pani väärteo toime vähemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et ta sisenes kell 09:34 Orumetsa peatuses bussi ning kontrollijad tulid peale kell

09:37 Lepalinnu peatuses (kohtu tl 1). Tuginedes väärteoasja materjalidele leiab kohus, et

menetlusaluse isiku väide selle kohta, millisest peatusest kontrollid bussi sisenesid, ei ole õige. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et väärteo toimepanemise kohaks

on Kabelikivi peatus kell 09:42 (tl 1). Ka kiirmenetluse otsus on väärteo toimepanemise kohaks märgitud Kabelikivi peatus kell 09:42 (tl 2). Seega nähtub väärteoasja materjalidest, et

väärteo toimepanemise kohaks ehk kohaks, kus kontrollijad sisenesid bussi nr 288 oli

Kabelikivi peatus kell 09:42. Kohtuvälise menetleja poolt kirjalikule arvamusele lisatud

väljavõtted aadressilt

www.peatus.ee bussiliini nr 288 peatuste ja sõiduajakohta on kohtu

4-14-10245 4

hinnangul üldtuntud asjaolud, mille kohta saab usaldusväärset teavet

kriminaalmenetlusvälistest allikatest ehk antud juhul internetiaadressilt . www.peatus.ee Kuivõrd kohtul on kohustus arutada väärteoasja kaebemenetluses lähtudes põhimõttest ab ovo ehk algusest peale, siis oleks kohus ka omaalgatuslikult kontrollinud bussi nr 288 marsruuti ja

sõiduaegu. Nendel põhjustel leiab kohus, et väärteoasja arutamisel võib kasutada ka

kohtuvälise menetleja poolt esitatud väljavõtteid. Väljavõttest nähtub, et bussiliin nr 288

peatub Orumetsa peatuses kell 09:34 (tl 4). Seega kinnitab väljavõte menetlusaluse isiku ütlusi, et ta läks bussile nr 288 Orumetsa peatusest kell 09:34. Väljavõte on ühtlasi kooskõlas

ka nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo toimepanemise koha ja aja osas. Nimelt selgub ka väljavõttest, et buss nr 288, mis

peatus kell 09:34 Orumetsa peatuses, jõudis kell 09:42 Kabelikivi peatusesse. Seega

menetlusaluse isiku ütlused selles osas, millisest peatusest ja mis kell kontrollijad bussi

sisenesid, ei ole usaldusväärsed. Eelnevast nähtub, et menetlusalusel isikul oli alates bussi

sisenemisest olnud aega 8 minutit selleks, et osta endale sõidukijuhilt bussipilet. Isegi kui

menetlusaluse isiku ütlused tema koti ümbermineku kohta on tõesed, leiab kohus, et 8 minutit on piisavalt pikk aeg, mille jooksul suudab kohusetundlik isik oma asjad kokku korjata ning bussijuhilt ka pileti osta. Sealjuures on M.H teadlik, et bussis sõitmise õiguse annab

vaid kehtiva pileti olemasolu. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tal on pileti ostmise kohustus. Kohus on seisukohal, et M.H pidi võimalikuks, et kui ta piletit ei

osta, siis paneb ta toime väärteo, kuid lootis siiski sellele, et ta jõuab bussipileti ära osta.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et M.H pani ÜTS § 54 7

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kergemeelsusest. Seega on M.H täitnud ÜTS § 54 7 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid M.H teos ei esine. Samuti on M.H süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1992. aastal – tl 1, 2; kohtu tl 1).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et M.H on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 547 lg 1 järgi. 4.2. Karistus

ÜTS § 547

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse kuni 10 trahviühiku

suuruse rahatrahviga. KarS § 47 lg 1 lause 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab M.H-le

mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-10 trahviühikut (s.t 12-40 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 6-7 trahviühikut (s.t 24-28 eurot). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel süü suurust arvestanud, sest karistuse mõistmine maksimaalses määras ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele. Kohus selgitab, et esmalt mõjutab M.H süü suurust väärteo toimepanemise vorm. Arvestades, et ta pani väärteo toime ettevaatamatuse vormis, täpsemini kergemeelsusest ning kuivõrd kergemeelsus on võrreldes tahtlikult toimepandud teoga väärteo toimepanemise üks

kergemaid vorme, on see asjaolu, mis viitab isiku keskmisest väiksemale süü suurusele. Samuti ei saa kohus nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et M.H puhul ei esine

karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes (tl 1). Kuigi kohtuvälises menetluses

4-14-10245

5

ütlusi andes ei ole M.H kahetsust avaldanud (vt tl 1), siis tehes seda nüüd kaebuse

esitamisel (kohtu tl 1), peab kohus sellest kergendavast asjaolust kirjalikus menetluses ka lähtuma. Seetõttu arvestab kohus karistuse analüüsi juures asjaoluga, et M.H puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alternatiiv 2

mõttes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust rakendavaid asjaolusid

KarS § 58 mõttes M.H suhtes ei esine. Arvestades teo toimepanemist

kergemeelsuse vormis, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate

asjaolude puudumist, leiab kohus, et M.H süü on keskmisest väiksem ning teda tuleks karistada alla keskmise määra jääva karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. M.H on karistusregistri väljavõtte (kohtu tl 4) kohaselt kriminaalkorras karistamata.

Kehtivaid väärteokaristusi on M.H üks ning see on LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise ehk mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Sealjuures on nimetatud väärteo eest määratud rahatrahv tasutud juba otsusele järgneval päeval. Seega samalaadseid väärtegusid ei ole M.H toime pannud ning karistusregistri kohaselt on tegemist üldiselt seadusekuuleka isikuga. Eeltoodud

põhjustel on kohtul alust uskuda, et M.H edaspidi ostab koheselt ühistransporti sisenedes pileti ning enam ühistranspordis ilma piletita ei sõida, mistõttu kohtu hinnangul on

talle võimalik mõista väiksem karistus võrreldes sellega, mis vastaks tema süü suurusele. Seega on M.H-le lähtudes eripreventiivsetest kaalutlustest võimalik mõista karistus

tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Siiski ei pea kohus võimalikuks mõista M.H-le karistust sanktsiooni alammääras (s.t 3 trahviühikut), kuivõrd ta pani väärteo toime kergemeelsusest, mis ei ole kergeim väärteo toimepanemise vorm.

Üldpreventiivsetest kaalutlustest, s.t õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, ei pea kohus vajalikuks isikule mõista rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab isiku süü suurusele

ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt ei olnud õigustatud

esmakordsele rikkujale, kes kahetseb juhtunut ning pani väärteo toime kergemeelsusest,

mõista karistust sanktsiooni maksimaalses määras. Käesoleval juhul leiab kohus, et M.H-le

tuleb mõista karistuseks rahatrahv 4 (neli) trahviühikut, s.o 16 (kuusteist) eurot. Võttes arvesse asjaolu, et M.H töötab (kohtu tl 1) ning isegi kui ta peaks teenima

vaid miinimumpalka, siis kohtu hinnangul on M.H suuteline sellises summas

rahatrahvi ära tasuma ühekordse maksena. Menetlusalune isik ise oli kaebuse täienduses samuti seisukohal, et ta suudaks 40 euro suuruse trahvi tasuda ära kahe kuu jooksul ehk ta suudaks tasuda 20 eurot kuus (kohtu tl 11). Nendel põhjustel ei võimalda kohus rahatrahvi tasumist ositi.

Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus M.H kaebuse Maardu Linnavalitsuse

08.12.2014. a kiirmenetluse otsuse peale nr 014588 ning tühistab Maardu Linnavalitsuse 08.12.2014. a kiirmenetluse otsuse nr 014588 osaliselt, s.t karistuse määra osas.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/