4-14-8117/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-8117 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi Igor Metelitsa väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. oktoobri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Igor Metelitsa kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsus muutmata ja Igor Metelitsa kaitsja Sergei Politševi apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1. Igor Metelitsa suhtes koostati 29. augustil 2014 väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis samal päeval kell 00.23 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Salu tn 7 maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti juhtis ta sõidukit juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem

2 kui 0,51 mg/l. Samuti juhtis I. Metelitsa mootorratast, kandmata seejuures kiivrit. Kirjeldatud tegevusega rikkus I. Metelitsa LS § 90 lg 1 p 1, § 69 lg 3 ja § 33 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati I. Metelitsa süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 8 päeva arestiga. LS § 201 lg 2 osas lõpetas kohus väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.

2.1 I. Metelitsa poolt väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas lubatud alkoholi piirmäära ületamine on nõuetekohaselt tõendatud. 29. augustil 2014 kell 00.25 kontrolliti menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumist indikaatorvahendiga AlcoQuant nr A111219. Indikaatorvahendi näit oli 0,59 mg/l. Menetlusalusele isikule tutvustati indikaatorvahendi näitu allkirja vastu. Kell 00.40 kontrolliti menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumist tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0070 ja alkomeetri lõplik näit oli 0,51 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näitu tutvustati I. Metelitsale allkirja vastu. Enne mõlema toimingu sooritamist oli talle allkirja vastu selgitatud toimingute põhjust ja eesmärki ning tema õigusi. Seega on tõendatud, et I. Metelitsa juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ja tema tegu on LS § 224 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

2.2 Tunnistaja K.T. ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et I. Metelitsa juhtis 29. augustil 2014 mootorsõidukit, kandmata kiivrit. Seega täitis I. Metelitsa oma käitumisega LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu.

2.3 I. Metelitsa poolt LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu realiseerimine, s.o mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, ei ole tõendatud. I. Metelitsal juhtimisõiguse puudumist ei saa tõendada üksnes tunnistaja ütlustega. Kuna muud tõendid, mis seda asjaolu kinnitaksid, puuduvad, kuulub väärteomenetlus selles osas lõpetamisele.

2.4 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56. Võttes arvesse rikkumise raskusastet, I. Metelitsa isikut ja karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, on karistuse eesmärke võimalik saavutada üksnes aresti mõistmisega. I. Metelitsal on enda sõnul raske majanduslik olukord, ta ei tööta ega oma regulaarset sissetulekut. Seetõttu on tõenäoline, et rahatrahv jääks I. Metelitsal tasumata ja tal tekiks karistamatuse tunne. I. Metelitsat on 19. augustil 2014 karistatud KarS § 424 järgi 25. mail 2014 toime pandud teo eest. Seega ei teinud I. Metelitsa samaliigilises asjas läbi viidud kriminaalmenetlusest ja mõistetud karistusest mingeid järeldusi. Varasema väärteo toimepanemise eest 15. aprillil 2011 määratud trahv on siiani tasumata. Samuti puuduvad andmed, et I. Metelitsa oleks asunud tasuma kriminaalkorras mõistetud rahalist karistust. Järelikult ei avalda rahatrahv I. Metelitsale piisavat mõju. Menetlusaluse isiku suhtes on põhjendatud kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks.

3. Maakohtu otsuse peale esitas I. Metelitsa kaitsja apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaitsja taotleb lisakaristuse tähtaja lühendamist kolme kuuni.

3.1 Põhjendatud on maakohtu järeldus, et kuna I. Metelitsa asus taas mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima vaid kümme päeva pärast otsuse saamist kriminaalasjas, tuleb lisakaristus määrata pikemaks tähtajaks kui üks kuu. Lisakaristuse kohaldamine viieks kuuks ei vasta aga süüteo raskusele.

3

3.2 Maakohus ei võtnud arvesse, et I. Metelitsa on rikkumiste toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses juhtunut. Kergendava asjaoluna tuleks arvestada ka seda, et I. Metelitsa ei seadnud kaasliiklejaid reaalsesse ohtu. Tema tegevus ei põhjustanud kellelegi varalist kahju. Ta remontis garaažis mootorratast ja tegi väikese ringi selleks, et kontrollida, kas ratas on korras või mitte. Ta ei soovinud sõita linna või maanteele. Väärteo toimepanemise ajal ei olnud garaaži juures jalakäijaid, keda I. Metelitsa oleks ohustanud. Mootorrattaga sõitmine ei ohusta teisi liiklejaid samal määral nagu mootorsõidukiga sõitmine. Eeltoodu põhjal vastaks süüteo raskusele lisakaristuse kohaldamine kolmeks kuuks.

3.3 I. Metelitsa soovib lisada, et lähemas tulevikus on tal võimalik asuda tööle, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Samuti peab ta korra kahe nädala jooksul sõidutama oma ema Tartu haiglasse ravile.

4. Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 2014. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti õigus kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 17. detsembrini 2014.

5. 12. detsembril 2014 registreeriti ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja arvamus apellatsiooni kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistus vastab süüteo raskusele ega kuulu tühistamisele. Menetlusalune isik on toime pannud ühe raskeimatest liiklusalastest väärtegudest, mille eest tuleb teda karmilt karistada. Alkoholisisaldus I. Metelitsa väljahingatavas õhus oli suur. Oma teoga seadis I. Metelitsa reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. I. Metelitsa on lühikese aja jooksul kaks korda juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis (25. mail ja 29. augustil 2014). 19. augusti 2014. a otsusega karistati I. Metelitsat KarS § 424 järgi rahalise karistusega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Seega on I. Metelitsale juba antud võimalus vangistuse vältimiseks, kuid menetlusalune isik ei teinud sellest enda jaoks vajalikke järeldusi. Kohus kohaldas I. Metelitsale lisakaristust keskmisest määrast madalamas määras. Kohtuväline menetleja ei näe põhjust selle vähendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.

7. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsusega I. Metelitsale mõistetud lisakaristust, leides, et see ei ole vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Maakohus kohaldas I. Metelitsale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Järelikult mõistis maakohus lisakaristuse sanktsiooni keskmisest määrast (kuus kuud) madalamas määras. Kaitsja aga taotleb lisakaristuse kohaldamist kolmeks kuuks, s.o sanktsiooni minimaalses määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik kaitsja taotlust rahuldada. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et vahetult enne väärteo toimepanemist, s.o 19. augustil 2014, karistati I. Metelitsat kriminaalkorras KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusega kohaldati I. Metelitsa suhtes juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Kriminaalkorras süüdimõistmisele ja kohaldatud karistusele vaatamata pani I. Metelitsa taas

4 toime samaliigilise süüteo. Järelikult ei ole ta varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist korrigeerinud. Samuti ei saa I. Metelitsa süüd käesolevas asjas hinnata niivõrd väikseks, et see õigustaks lisakaristuse vähendamist. Asjaolu, et I. Metelitsa ühelegi kaasliiklejale reaalselt kahju ei tekitanud, ei vähenda tema teo ohtlikkust. Seetõttu on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine minimaalses seaduses sätestatud määras ei ole põhjendatud.

8. See, et I. Metelitsal on väidetavalt võimalik lähiajal asuda tööle mootorsõiduki juhtimisega seotud töökohale ja ta sõidutab oma ema haiglasse ravile, ei anna alust lisakaristuse vähendamiseks. Karistuse kandmine mõjutab paratamatult isiku elukorraldust ja toob kaasa teatud ebamugavusi. Vastasel juhul ei täidaks karistus oma eesmärki.

9. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja I. Metelitsa kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau