4-14-7464/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-7464 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. detsembri 2014. a määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Artjom Titov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määruse resolutsioon osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata ja Artjom Titovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Ida tollikorralduse osakonna 12. aprilli 2011. a otsusega väärteoasjas nr 6-3/0650-2 määrati Artjom Titovile tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 22 trahviühikut, s.o 88 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet esitas Viru Maakohtule avalduse A. Titovile asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 12. aprilli 2011. a. trahviotsusega nr 6-3/0650-2 A. Titovile määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 12. aprillil 2011. Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega ei pikendatud. 9. septembri 2014 seisuga on võlgnikul trahviotsus summas 88 eurot jätkuvalt tasumata. Isikule on 2011.–2013. aastal koostatud veel kuus trahviotsust, mis on samuti tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Võlgnikule kuuluvad registri andmetel sõidukid Hyundai Accent (reg.nr XXX ) ja Mercedes-Benz E240 (reg.nr XXX). Sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõidukid on eelnevalt arestitud mitme kohtutäituri poolt. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 27. juunist 2011, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu.

2 3. Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrusega taotlus rahuldati ning A. Titovile Maksu- ja Tolliameti Ida tollikorralduse osakonna 12. aprilli 2011. a otsusega väärteoasjas nr 6-3/0650-2 määratud rahatrahv 22 trahviühikut (88 eurot) asendati kahe päeva arestiga. Aresti kandmise aja algust arvatakse Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9698 mõistetud karistuse kandmisest. Maakohus märkis, et A. Titovil puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Seetõttu tuleb üldmenetluse otsusega mõistetud rahatrahv 22 trahviühikut asendada vastavalt KarS §-le 72 kahe päeva arestiga.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Titov, kes taotleb määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et trahvi tegemisest on möödunud kolm aastat. Seega on põhjust rääkida aegumisest. Määratud aresti saaks A. Titov kanda alles pärast vanglast vabanemist 2015. aasta novembris. Lisaks palub ta üle vaadata trahvi asendamise määrad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrusega A. Titovi rahatrahvi asendamine arestiga on põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

6. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Titovi trahviti Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2011. a otsusega väärteoasjas nr 6-3/0650 rahatrahviga 22 trahviühikut, s.o 88 eurot. Otsus jõustus 2. mail 2011 ja seda asuti täitma 27. juunil 2011, mil tehti korraldus A. Titovi pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliametile.

7. VTMS § 202 lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda ka otsusega, mille täitmisele pööraja on VTMS § 202 lg 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Järelikult oli Maksu- ja Tolliamet antud asjas pädev otsusega määratud rahatrahvi sisse nõudma.

8. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt sama sätte lõikele 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

9. Sissenõudja kohtule esitatud avaldusest nähtub, et rahatrahvi ei ole tasutud, pikendatud ei ole ka selle tasumise aega. Sissenõudja on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Registrite andmetel võlgnikul ametlik töökoht puudub. Talle kuuluvad sõidukid, millel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis ja mis on eelnevalt mitme kohtutäituri poolt arestitud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 27. juunist 2011, kuid laekumisi toimunud ei ole. Seega on rahatrahvi sundtäitmine osutunud võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad seega alused A. Titovi karistuse asendamiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kuna A. Titovi karistuseks oli 22 trahviühikut, vastab see kahele päevale arestile.

10. A. Titov on kaebuses tõstatanud küsimuse väärteootsuse täitmise aegumisest. Toimikust nähtub, et täitemenetlust trahvisumma sissenõudmiseks alustati 27. juunil 2011. Seega ei tule praegu kohaldamisele KarS § 82 lg 1 p-s 3 toodud otsuse täitmise üheaastane aegumistähtaeg, kuivõrd otsust asuti täitma enne selle möödumist. Samuti ei ole otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg 4 mõttes. Selle järgi aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui trahvi ei ole sisse

3 nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Veel näeb nimetatud säte ette, et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kuna A. Titov kannab alates 3. detsembrist 2014 vangistust, on tema väärteootsuse täitmise aegumine peatunud ega jätku enne, kui menetlusalune isik vangistusest vabaneb. Seega on A. Titovi viide otsuse täitmise aegumisele asjakohatu.

11. Ehkki maakohtu määrus A. Titovi rahatrahvi arestiga asendamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, ei saa kriminaalkolleegium nõustuda maakohtu määruse resolutsiooniga osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks A. Titovi karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698. Selliselt toimides on maakohus sisuliselt liitnud kriminaalasjas mõistetud vangistusele väärteoasjas määratud rahatrahvi ja lugenud trahvi vangistusega kaetuks. Sellist võimalust karistusseadustik ette ei näe. Tegemist on eriliigiliste karistustega, mis kuuluvad täitmisele eraldi. Seda kinnitab vangistusseadus (VangS), mille § 6 lg 2 järgi korraldatakse vangistuse täideviimine kinnises vanglas või avavanglas, aresti kandmine toimub VangS § 85 lg 1 kohaselt aga otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuuri arestimajas. VTMS § 205 lg 3 kohaselt loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Järelikult tuleb A. Titovil temale kohaldatud arest ära kanda pärast vangistusest vabanemist.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1- 12-9698. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Titovi määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik