3-14-51143/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51143

Otsuse kuupäev

6. jaanuar 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Helle Sikkali kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 892 eurot 57 senti

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Helle Sikkal

Kaebaja esindaja – Ain Laansalu

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vastustaja esindaja – Peeter Aleksašin

1. Jätta Helle Sikkali kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 5. veebruar 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 26. jaanuaril 2005 teostati Paul Sikkali, kelle pärija on Helle Sikkal, elukohas Puskaru külas Põlva

maakonnas kriminaalasja nr 05265000061 menetluse käigus läbiotsimine, mille raames võeti ära

hulgaliselt asju (töövahendid, ehitusmaterjalid, auto varuosad jt). Helle Sikkal esitas 18. jaanuaril

2011 Lõuna Politseiprefektuurile taotluse kriminaalasjas nr 05265000061 toimunud läbiotsimise

käigus ära võetud asjade tagastamiseks. 1. märtsil 2011 tagastati H. Sikkalile esemete üleandmise-

vastuvõtmise aktidega osa ära võetud esemeid (tlk 55, 56).

2. 26. septembril 2011 esitas H. Sikkal Politsei- ja Piirivalveametile taotluse, milles palub hüvitada

osa äravõetud asjade tagastamata jätmisega ja 1. märtsil 2011 tagastatud jalatsite rikkumisega

tekitatud kahju summas 3055 eurot 94 senti. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 14. märtsi 2014

otsusega nr 1.2-3/46120-1 rahuldati Helle Sikkali taotlus varalise kahju hüvitamiseks osaliselt

summas 1674 eurot 80 senti.

H. Sikkal esitas 3. aprillil 2014 vaide PPA otsusele nr 1.2-3/46120-1, taotledes esitatud varalise

kahju nõude täiendavat rahuldamist summas 892 eurot 57 senti. PPA jättis 12. mai 2014

vaideotsusega H. Sikkali vaide rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 12. juunil 2014 Helle Sikkali kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

vastu. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja PPA-lt varalise kahju hüvitamist summas 892 eurot 27

senti. Tartu Halduskohus võttis 17. juuni 2014 määrusega H. Sikkali hüvitamiskaebuse menetlusse

ning määras 21. oktoobri 2014 määrusega haldusasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kohus andis 24. novembri 2014 määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid

selgitusi ja tõendeid.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja keeldumine tasuda täiendavalt tekitatud kahju hüvitamiseks

hüvitist summas 892 eurot 57 senti on põhjendamatu ja ebaseaduslik.

Läbiotsimise käigus ära võetud jalatseid (spordijalanõud "Adidas" ja talvesaapad "Dockers") on

menetlustoimingutega kahjustatud viisil, millega on rikutud nende funktsionaalsus ja

väljanägemine. Kaebaja hinnangul keskmine tavaline inimene neid rikutud jalanõusid ei kannaks.

Talvesaabaste pindkihi lõhkumisega on kahjustatud jalanõude veepidavust ja ka teisi sellise jalanõu

funktsionaalsust iseloomustavaid näitajaid. Kaebaja osutab, et olukorras, kus vastustaja ei vaidle

vastu jalatsite kahjustamisele, on taotletav hüvitis 120 eurot õiglane.

PPA ei ole esitanud tõendeid, milles oleksid märgitud M. Mehisele väidetavalt tagastatud asjade

eritunnused. Kaebaja hinnangul puudusid M. Mehisele antud asjadel eritunnused, mille alusel oleks

neid saanud eristada hulgikaubast. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et PPA on

põhjendamatult vähendanud hüvitist M. Mehisele tagastatud asjade maksumuse võrra, s.o 172 eurot

57 senti.

Kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, et vastustaja hoidlast kaduma läinud mõõk on laialt levinud

ning et selle väärtus võiks olla 1000 eurot. Tegemist oli kaebaja väitel sõjaväelise autasuga, mis anti

koos ordeni ja uuriga. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja kaduma läinud mõõga eest täiendavalt 600

eurot.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja nõustub, et DNA ekspertiisi käigus on leidnud aset jalatsite mõningane kahjustamine.

Samas ei ole vaidemenetluse raames H. Sikkal tõendanud, et on kahjustatud jalatsite omanik. PPA

hinnangul võivad jalanõud kuuluda pigem kaebaja vennale. Vastustaja on seisukohal, et isegi, kui

kaebaja omandiõigus oleks tõendatud, ei kuuluks kahjustatud jalatsite maksumus hüvitamisele.

Vastustaja leiab, et jalatsid ei ole ekspertiisi käigus saanud kahjustada sellisel viisil ja ulatuses,

millega oleks rikutud nende funktsionaalsust. Teatud osas on küll kannatada saanud talvesaabaste

"Dockers" välimus, kuid kahjustused ei ole sellised, mille tõttu keskmine tavaline inimene neid ei

kannaks. Saabaste kahjustatud nahkosad paiknevad kanna ülemisel äärel, mille tõttu kaebuse väited

talvesaabaste pindkihi lõhkumisega rikutud veepidavuse ja muude kahjustatud funktsionaalsust

iseloomustavate näitajate kohta ei ole vastustaja hinnangul tõsiseltvõetavad. Ka spordijalatsite

"Adidas" funktsionaalsust ega ka välimust pole oluliselt rikutud.

Jalatsite kahjustamine leidis aset vastustaja õiguspärase tegevusega. Vastustaja leiab, et jalatsite

mõningane kahjustamine kriminaalmenetluse käigus ekspertiisi teostamisel ei olnud sellise

ulatusega põhiõigusi piirav toiming, mis annaks alust nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohtu

asjakohasest kohtupraktikast tuleneb, et kuna kriminaalmenetlus teenib üldisi huvisid, siis on

üksikisikul

teatud

ulatuses

kohustus

taluda

sellega

kaasnevaid

põhiõiguste

riiveid.

Kriminaalmenetlust tagava vahendi eesmärk on kriminaalmenetluses isiku süütuse või süü

tuvastamine ja kriminaalmenetluse üldiste eesmärkide saavutamine, mitte aga omandiõiguse

piiramine. Kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides kahju kandnud isik oli sunnitud seda tegema

avalikes huvides. Kuna käesoleval juhul ei ole jalatsite omaniku õiguste riive olnud vastustaja

hinnangul sedavõrd intensiivne, et Põhiseaduse §-st 25 tuleneks riigi kohustus hüvitada õiguspärase

kriminaalmenetlusega põhjustatud kahju, siis on ka sel põhjusel kaebuse rahuldamine välistatud.

6. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Margus Mehisele tagastatud asju ei olnud võimalik

eritunnuste järgi tuvastada.

Vastustaja osutab, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt olid M. Mehisele tagastatud asjad

tunnistatud kriminaalasjas nr 04265000263 asitõenditeks ning M. Mehisele tagastati asjad, mida ta

suutis samas kriminaalasjas 30. märtsil 2005 tunnistajana ülekuulamisel kirjeldada ainulaadsete

eritunnuste järgi asjadena, mis varastati tema maakodust Põlvamaal Kõlleste vallas Voorepalu külas

ajavahemikul 14. märts 2004 kuni 10. aprill 2004. Kandetrakside, kaitsemaski, Fiskarsi kirve ja

labida ning puitpõrandaõli kahes 5l metallist kanistris tagastamine M. Mehisele oli õiguspärane ja

kaebajale makstava hüvitise vähendamine nende asjade maksumuse võrra oli õigustatud.

7. Seoses kaduma läinud mõõgaga, märgib vastustaja, et kaebaja on korduvalt mõõga kirjeldust

muutnud, olles kord seisukohal, et tegemist on kahepoolse teraga kõvera mõõgaga (Vene-Jaapani

sõjast trofee), siis aga et ühepoolse kergelt kõvera mõõgaga (1881 a vene šaška mudel), siis jälle et

tegemist ei ole 1881 aasta vene šaška mudeliga, vaid et tegemist on hoopis autasuks koos ordeni ja

uuriga saadud kasaka ühesoonelise šaškaga. Arvestades kaebaja ebajärjekindlust ja mõõga

kirjelduse pidevat muutmist ei saa vastustaja pidada H. Sikkali kirjeldusi mõõga kohta

tõsiseltvõetavateks. Vastustaja on seisukohal, et 1000 eurot on mõistlik hüvitis tagastamata jäänud

mõõga eest ning selle suurendamine 600 euro võrra ei ole põhjendatud.

Kohtu seisukoht

8. Asjas ei ole vaidlust, et:

a) kriminaalasja nr 05265000061 kohtueelse menetluse käigus toimus läbiotsimine Paul Sikkali

elukohas Puskaru külas Põlva maakonnas 26. jaanuaril 2005;

b) 26. jaanuaril 2005 toimunud läbiotsimise käigus võeti muuhulgas ära talvesaapad "Dockers"

spordijalanõud "Adidas", mõõk, kaitsemask, võsalõikuri rakmed, kirves "Fiskars", labidas

"Fiskars", puitpõrandaõliga kanistrid (2 tk);

c) Paul Sikkali õigusjärglane on Helle Sikkal, s.o kaebaja;

d) läbiotsimise käigus ära võetud jalanõud on kaebajale tagastatud ning Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) hoidlast kaduma läinud mõõga eest on kaebajale makstud hüvitis 1000 eurot.

9. Poolte vahel on vaidlus kaebajale kahju tekkimise ja selle suuruse üle. PPA on 14. märtsi 2014

otsusega nr 1.2-3/46120-1 keeldunud hüvitamast väidetavalt kahjustatud spordijalanõude "Adidas"

ja talvesaabaste "Dockers" maksumust 191 eurot 74 senti ja M. Mehisele tagastatud esemete

kogumaksumust 172 eurot 57 senti. Sama otsusega hüvitati H. Sikkalile PPA hoidlast kaduma

läinud mõõga keskmine müügihind 1000 eurot (tlk 12).

Kaebuse kohaselt on kaebajal vastustaja vastu varalise kahju nõue 892 eurot 57, mille moodustab:

- 600 euro osas täiendav hüvitus läbiotsimise käigus ära võetud eseme, s.o mõõga kadumisega PPA

hoidlast tekitatud varalise kahju eest,

- 120 euro osas hüvitus jalatsite "Dockers" ja "Adidas" hoidmise ajal jalatsite kahjustamisega

tekitatud varalise kahju eest,

- 172 eurot 57 senti euro osas hüvitus läbiotsimise käigus ära võetud esemete üleandmisega M.

Mehisele tekitatud varalise kahju eest.

Seega taotleb H. Sikkal Politsei- ja Piirivalveametilt kohtueelses kriminaalmenetluses äravõetud

eseme(te) kaotamise, kahjustamise ja kolmandale isikule tagastamisega tekitatud varalise kahju

hüvitamist.

10. Õiguse aluspõhimõtetest tulenevalt on õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud

kahju eest rahaliselt hinnatav õigus. Kaebaja esemed on saanud kahjustada, läinud kaduma ja

tagastatud kolmandale isikule kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ehk karistusõiguse

kohaldamise raames, mis kuulub avaliku õiguse valdkonda.

Läbiotsimine on kriminaalmenetluse uurimistoiming, mida toimetatakse prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel eesmärgiga leida hoonest, ruumist, sõidukist

või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks

vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks

arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav (KrMS § 91 lg 1, 2).

Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu

suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Läbiotsimise käigus võimalike

asitõenditena kasutatavate objektide äravõtmisega riivatakse objektide omaniku Põhiseaduse §-st

32 tulenevat omandiõigust.

Kahju hüvitamiseks väljamõistetava hüvitisega tuleb kohtul luua selline varaline olukord, milles

kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega

kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema

õigusi ei oleks rikutud.

11. Riigikohtu halduskolleegium on 22. märtsi 2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-09 leidnud, et

riigivastutuse seadus (RVastS) on kohaldatav kõigile avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja

tekitatud kahju hüvitamise juhtudele, kus puudub täpsem eriregulatsioon.

RVastS § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju

hüvitamise alused ja korra. RVastS § 2 lg 1 järgi on avaliku võimu kandjaks riigivastutuse seaduse

tähenduses riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või muu

väljaspool alluvussuhet avalik-õiguslikul alusel avalikke ülesandeid täitev isik. Senises

kohtupraktikas on lähtutud arusaamast, et kriminaalmenetleja on samuti avaliku võimu kandja ning

kohtueelne kriminaalmenetlus on avaliku võimu teostamine avalik-õiguslikus suhtes.

12. RVastS § 7 lg 1 kohaselt (isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega) on kahju hüvitamise eelduseks sisuliselt avalik-õiguslikus

suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju, st peab olema

õigusvastane tegu, tekkinud kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. RVastS § 16

võimaldab seaduses ettenähtud juhtudel hüvitada ka õiguspäraste tegudega tekitatud kahju. Kasvõi

ühegi koosseisulise elemendi puudumisel kahju hüvitamist ei järgne ehk kahju hüvitamise kaebus

ei kuulu rahuldamisele.

Antud haldusasja lahendamisel ei ole määrava tähtsusega asjaolu, kas PPA tegevus kaebajalt

läbiotsimise käigus ära võetud esemete puutumatuse ja säilimise tagamisel oli õiguspärane või mitte,

kuna kohtu hinnangul ei ole kaebajale PPA tegevusega hüvitamisele kuuluvat kahju tekitatud.

13. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju läbiotsimise käigus ära võetud jalanõude

kahjustamisega. Kaebaja selgituste kohaselt seisneb kahju selles, et menetlustoimingutega on

rikutud jalatsite "Dockers" ja "Adidas" funktsionaalsust (veepidavust) ja väljanägemist. Vastustaja

nõustub kaebaja väitega, et viidatud jalanõud said kriminaalasja menetluse käigus läbiviidud DNA

ekspertiisi käigus kahjustada. Samas on vastustaja seisukohal, et jalatsid ei saanud ekspertiisi käigus

kahjustada sellisel viisil ja ulatuses, millega oleks rikutud nende funktsionaalsust.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 17. juuni 2005

ekspertiisiaktist nr GE-0913-05/2219 (tlk 47) nähtub, et ekspertiisi tegemisel võeti proove vasaku

jala ja parema jala saapa "Dockers" kanna osa ülemiselt äärelt ning vasaku jala ja parema jala

spordijalatsi "Adidas" kanna polstrilt ning kanna küljes olnud paelalt. Kohtu hinnangul nähtub

ekspertiisi aktist, et proovide võtmisel on arvestatud jalanõude otstarbega ning proove on võetud

jalanõusid kõige vähem kahjustavamast ja nähtavamast osast. Ka kaebaja kahju tõendamiseks

esitatud fotodelt (tlk 20-27) nähtub, et ekspertiisi käigus tehtud väljalõiked jalanõude kanna osal on

minimaalsed ning jalanõude üldist väljanägemist mittemuutvad. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt

usutav, et sisselõiked jalanõude "Dockers" ja "Adidas" kanna osal takistavad jalanõude edasist

kasutamist, muutes need vähem funktsionaalseteks.

Kaebaja väide talvesaabaste pindkihi lõhkumise kohta on asjakohatu, kuna haldusasja materjalidega

on tõendatud, et saabaste kahjustatud osad paiknevad jalanõude kanna ülemisel äärel (tlk 23, 47).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole jalanõude "Dockers" ja "Adidas"

kahjustamisega tekitatud varalist kahju, mida tuleks hüvitada.

Kohus osutab täiendavalt, et kaebaja ise on jalanõude kättesaamisel 1. märtsi 2014 kinnitanud, et

tal ei ole esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud esemete suhtes pretensioone (56).

14. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju läbiotsimise käigus ära võetud esemete,

kaitsemask, võsalõikuri rakmed, kirves "Fiskars", labidas, "Fiskars", puitpõrandaõliga kanistrid (2

tk), tagastamisega Margus Mehisele.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et M. Mehisele tagastatud esemetel ei olnud eritunnuseid, mille

alusel oleks neid võimalik tuvastada.

Vastustaja vastuse (tlk 34) kohaselt on M. Mehisele tagastatud esemed tunnistatud asitõenditeks

kriminaalasjas nr 04265000263.

Toimiku materjalide kohaselt on Põlva politseijaoskonna ametnik kriminaalasja nr 04265000263

menetluse käigus 11. aprillil 2005 asitõenditena vaadeldud M. Mehisele tagastatud esemeid ning

selle kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 50). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli

vaadeldud kaitsemask – musta värvi plastmassist, mille näoosa katab võrk, otsmikukohale

kaitsemaski siseküljele on kraabitud "M" tähe kujutis, trimmeririhmad – musta värvi riidest, millede

vahetükid on musta värvi plastikust, õlaosal oranži värvi materjalist polstrid, rihmade

kinnituspandlad on musta värvi plastmassist, ühele kinnituspandlale on kraabitud "M" tähe kujutis;

kirves "Fiskars" – plastikust käepidemega, mis on tera poolt musta värvusega, teiselt poolt oranži

värvusega, mille käepideme otsa on kraabitud korrapäraselt neli sälku, tera juures käepideme küljel

on valgete tähtedega kiri "Fiskars ning tera ümber on musta värvi plastmassist kaitse; labidas

"Fiskars" – musta värvi metallist varrega, mille otsas on plastmassist hoidesang, mille alaosas on

kaks kraabitud sälku, varre küljel hoidesanga poolses otsas on valgete tähtedega kiri "Fiskars", varre

labida poolne osa on kaetud musta värvi kummikattega, labidas on kohati kulunud ja liivane;

puitpõrandaõli "Synteko Belle" 2 kanistrit – kanistrid on ühesuguse välimusega, valget värvi ja

nelinurkse tahuka kujulised, kanistri ülemisel küljel on punast värvi kandesang ja punast värvi kork,

kanistrite ühel küljel on pilt, millel on kujutatud puitpõrand, pildi kohal valgete tähtedega kiri

punasel taustal "Synteko", mille all on mustade tähtedega "Belle". Kanistrite teisel küljel on etikett,

millel on erinevates keeltes kasutusjuhend; murureha "Fiskars" – oranži värvi plastmassist ja musta

värvi plastmassist varrega, mille otsas on oranži värvi plastmassist riputusaas ning riputusaasa

mõlemad küljed on sälgutatud.

Margus Mehine on kriminaalasjas nr 04265000263 andnud 30. märtsil 2005 tunnistajana ütlusi, mis

on kajastatud tunnistaja ülekuulamise protokollis (tlk 49). Protokolli kohaselt kirjeldas M. Mehine

temalt ajavahemikus 14. märts 2004 kuni 10. aprill 2004 varastatud asju järgmiselt: kaitsemask –

musta värvi plastmassist Husqvarna toode, otsmiku kohale kaitsemaski sissepoole on kraabitud „M“

täht; trimmeri kandetraksid – mustade riidest rihmadega, rihmade kinnituspandlad on plastmassist

ning ühele pandlale on kraabitud „M“ täht; murureha – plastmassist oranži värvi reha osa,

plastmassist musta värvi varre osa, varre otsas oranži värvi riputusaas, mille mõlemale poolele on

kraabitud kaks täket; kirves – fiskarsi toode, plastmassist varrega, mis oli otsast oranži värvusega,

ülejäänus osas oli vars must, kirve tera ümber oli plastmassist tera kaitse, mis kinnitus plastmassist

kinnituspandlaga, varre otsa on kraabitud neli täket; labidas – fiskarsi toode, metallist varrega,

plastmassist hoidesang, millele on kraabitud kaks täket; puitpõrandaõli kahes viieliitrises kanistris

– metallist kanister. Kohus on seisukohal, et M. Mehine on kirjeldanud temalt varastatud esemete

tunnuseid, sh eritunnuseid viisil, mis võimaldab asuda seisukohale, et tegemist on samade

esemetega, mis on kriminaalasjas nr 05265000061 toimunud läbiotsimine käigus ära võetud, kuna

vaatlusprotokollis vaadeldud esemete tunnused ja M. Mehise kirjeldatud tunnused langevad kokku.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi teine peale esemete tegeliku omaniku, oskaks nii

detailselt ning eritunnustele viitavalt, kirjeldada nimetatud esemeid. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et 30. märtsi 2005 tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 04265000263 ja

11. aprilli 2005 asitõendi vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 04265000263 tõendavad, et M.

Mehisele tagastatud esemete – kaitsemask, võsalõikuri rakmed, kirves "Fiskars", labidas, "Fiskars",

puitpõrandaõliga kanistrid, omanik on Margus Mehine.

PPA ei ole seega läbiotsimise käigus 26. jaanuaril 2005 ära võetud esemete üleandmisega M.

Mehisele rikkunud kaebaja omandiõigust ega põhjustanud kaebajale varalist kahju.

15. Kaebaja taotleb PPA hoidlast kaduma läinud mõõga eest täiendav hüvitist, olles seisukohal, et

PPA 27. veebruari 2014 otsusega 1.2-3/46120-1 väljamõistetud hüvitis ei ole mõõga tegelik väärtus.

PPA 27. veebruari 2014 otsusega 1.2-3/46120-1 hüvitati H. Sikkalile PPA hoidlast kaduma läinud

mõõga keskmine müügihind 1000 eurot.

Kaebuse kohaselt on kaduma läinud mõõga puhul tegemist sõjaväelise autasuga, mis anti koos

ordeni ja uuriga ning et selle väärtus on enam kui 1000 eurot.

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja

teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kohus andis kaebajale 24. novembri 2014 määrusega

võimaluse esitada oma väidete kinnituseks tõendeid, juhul kui kaebaja on endiselt seisukohal, et

hoidlast kaduma läinud mõõga väärtus oli hüvitise maksmise ajal suurem kui 1000 eurot.

Kaebaja ei ole käesolevaks ajaks kohtule esitanud tõendeid mõõga väljanägemise ega asjaolu kohta,

et mõõga väärtus võiks olla suurem kui 1000 eurot seega ei ole kaebaja ka tõendanud endale kahju

tekkimist.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA ei ole kriminaalasja nr 05265000061

kohtueelse menetlusega tekitanud Helle Sikkalile varalist kahju.

Kaebus jääb rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik