3-12-1682/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-12-1682

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 10. mai 2012. a

otsuse nr 7.-7/49697-3 ning 6. ja 19. juuni 2012. a

otsustuste tühistamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. mai 2013. a otsused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. mai 2013. a otsused

muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

3. Jätta rahuldamata apellandi taotlus asjas istungi korraldamiseks.

4. Jätta rahuldamata apellandi taotlus haldusasjade liitmiseks.

5. Tagastada apellandile apellatsioonkaebuse lisa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5.

veebruar 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 12. detsembril 2011 Viru Vanglale taotluse

eemaldada tema isiklikust toimikust selliste distsiplinaarmenetluste materjalid, mis ei ole

lõppenud karistusotsusega. 10. mai 2012. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata ja selle otsuse

peale esitatud vaie rahuldamata.

Viru Vangla lõpetas 6. ja 19. juunil 2012 distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokolliga

kinnipeetava Romeo Kalda suhtes distsiplinaarmenetlused ja otsustas paigutada

distsiplinaarmenetluse materjalid tema isiklikku toimikusse. Vaided, milles R. Kalda taotles

nende otsuste kehtetuks tunnistamist ja materjalide tema isiklikust toimikust eemaldamist, jättis

Viru Vangla rahuldamata.

2. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebused, milles palus eelnimetatud otsused

tühistada ja teha vanglale ettekirjutus tema isiklikust toimikust nende distsiplinaarmenetluse

materjalide eemaldamiseks, mis ei ole lõppenud karistusotsusega.

3. Tartu Halduskohus menetles kaebusi kahe erineva haldusasjana ning jättis 10. mai 2013. a

otsustega kaebused rahuldamata. Kohtuotsuste põhjendused olid järgmised.

3.1. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, kuidas

toimida sinna lisatud distsiplinaarmenetluse materjalidega, kus karistusotsust ei ole järgnenud.

Kuna õigusaktidest ei tulene, et sellised dokumendid tuleks toimikust eemaldada, pidas kohus

mõistlikuks olukorda, kus kõik kinnipeetavat puudutavad dokumendid on koondatud isiklikku

toimikusse. Ühestki õigusaktist ei tulene ka kohustust kinnipeetava ärakuulamiseks enne tema

isiklikku toimikusse dokumentide lisamist.

3.2. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et hilisem toimikulehtede äravõtmine ja sisukorra

parandamine oleks töömahukas ja ei oleks mõistlik.

3.3. Kinnipeetavate isiklikku toimikusse dokumentide lisamise üle otsustamise õigus on vanglal,

sest sellega korraldab vangla oma dokumendihaldust, mitte ei kogu dokumente vastavalt

kinnipeetava suvale.

3.4. Vangla on selgitanud, et karistusega mittepäädinud distsiplinaarmenetluse materjale ei

kasutata kinnipeetavat iseloomustava materjalina ja nende näol on tegemist vangla

sisekorraeeskirja (VSkE, kehtestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72) § 28

lg 3 p-s 10 sätestatud muude kinnipeetavatega seotud dokumentidega. Kohus ei kahelnud, et

vastustaja ei kasuta vaidlusaluseid materjale kaebaja negatiivseks iseloomustamiseks.

3.5. Materjalide säilitamine ei kahjusta kaebaja au ja mainet, kuna kaebajal puudus neis

intsidentides süü.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, milles palub halduskohtu

otsused tühistada. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised:

4.1. Viru Vanglal puudub seaduslik alus, õigus, vajadus ja eesmärk koguda ja lisada kaebaja

isiklikku toimikusse distsiplinaarmenetluse materjale, mis ei ole päädinud

distsiplinaarkaristusega. Vaidlusaluste intsidentide kirjeldused iseloomustavad kaebajat

põhjendamatult negatiivses valguses ja kaebajal on õiguspärase ootuse ja hea halduse

põhimõttest tulenevalt subjektiivne õigus, et need materjalid eemaldataks.

4.2. Analoogilises vaidluses on Tartu Ringkonnakohus tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla

tegevuse (TrtRKK 21. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-338/05). Selles otsuses on

märgitud, et kui distsiplinaarkaristust ei määrata, siis ei ole intsident käsitletav andmetena

kinnipeetava käitumise kohta ja lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 17 lg-st 2 ei tohiks seda

kinnipeetava isiklikku toimikusse lisada. Seega on ebaõige halduskohtu seisukoht, justkui saaks

neid materjale käsitleda VSkE § 28 lg 3 p-s 10 sätestatud materjalidena.

4.3. Kui paika peab vangla väide, et materjale ei kasutata kaebaja iseloomustamisel, siis ei tohiks

neid seda enam toimikus olla.

4.4. Kuna kinnipeetavatega seotud intsidentide ülesleidmiseks kasutatakse kinnipeeturegistrit,

puudub vajadus paralleelselt materjalide lisamiseks füüsilisel kujul isiklikku toimikusse. Riikliku

kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja

registri pidamise põhimääruse § 24 sätestab andmed, mis tuleb kinnipeeturegistrisse kanda.

4.5. Samuti palutakse asjaga liita haldusasi 3-12-777, kus sarnases vaidluses oli halduskohus

kaebaja kaebuse rahuldanud.

5. Viru Vangla vastustes palutakse apellatsioonkaebused rahuldamata jätta põhjendustel, mis on

varasemas menetluses esitatud ja halduskohtu otsuses kajastatud.

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a määrusega liideti asjad ühte menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et õigusliku aluse vaidlusaluste

dokumentide paigutamiseks kinnipeetava isiklikku toimikusse annab VSkE § 28 lg 3 p 10, mille

kohaselt paigutatakse kinnipeetava isikliku toimiku teise ossa muud kinnipeetavaga seotud

dokumendid. Kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse materjalid on vaieldamatult

kaebaja kui kinnipeetavaga seotud dokumendid hoolimata sellest, et neis asjades ei määratud

kaebajale distsiplinaarkaristust.

Nõustuda ei saa kaebaja järeldusega, justkui tuleneks keeld selliseks käitumiseks VangS § 17 lg-

st 2. VangS § 17 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust

puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise

aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud

vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Seega ei ole VangS § 17 lg-s 2

sätestatud ammendavat loetelu dokumentidest, mida võib isiklikku toimikusse lisada, vaid

võimaldab sinna lisada ka vangla sisekorraeeskirjades sätestatud dokumente. Nagu eelnevalt

ilmnes, tuleneb VSkE 28 lg 3 p-st 10 ka kohane õiguslik alus selliste dokumentide toimikusse

lisamiseks.

9. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et karistusotsuseta lõppenud

distsiplinaarasjade materjalid tuleks tema isiklikust toimikust eemaldada või et neid ei tohiks

sinna üldse panna. Ükski õigusnorm kaebajale sellist õigust ei anna.

10. Väited, nagu kahjustaks selliste materjalide säilitamine kaebaja au või et neid võetaks arvesse

teda iseloomustavate andmetena, on spekulatiivsed ning neist ei saa järeldada, et seetõttu on

kaebajal õigus nõuda nende dokumentide eemaldamist toimikust. Vastustaja on kinnitanud, et

neid materjale ei kasutata kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Ringkonnakohus ei näe alust

selles kinnituses kahelda, kuna ühestki õigusaktist ei tulene selgesõnalist võimalust, mis annaks

vanglale või mõnele teisele haldusorganile õiguse võtta kinnipeetavat iseloomustavana arvesse

ka neid väidetavaid distsipliinirikkumisi, mis kinnipeetava karistamisega ei lõppenud. Ka

praktikas on ringkonnakohtule teadaolevalt kinnipeetavate iseloomustamisel viidatud vaid

määratud distsiplinaarkaristustele, st tuginetud ei ole neile intsidentidele, mille eest mingil

põhjusel distsiplinaarkaristust järgnenud ei ole.

11. Asjaolu, et olemas on kinnipeeturegister, ei muuda vaidlusaluste dokumentide lisamist

kinnipeetava isiklikku toimikusse õigusvastaseks. Vastustaja on selgitanud, et kinnipeeturegistris

on informatiivsed kanded ja seal puuduvad dokumendid. Dokumente säilitatakse seetõttu

kinnipeetava isiklikus toimikus. Seisukohta, et kinnipeeturegistris ei säilitata dokumente,

kinnitab ka riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute

registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 24 regulatsioon.

Seetõttu ei välista kinnipeeturegistri olemasolu dokumentide lisamist kinnipeetava isiklikku

toimikusse. Kaebaja väited, justkui välistaks kinnipeeturegistri olemasolu võimaluse lisada

dokumente kinnipeetava isiklikku toimikusse, kuna intsidentide kiireks leidmiseks kasutatakse

vaid kinnipeeturegistrit, on ka asjakohatu, kuna nii kinnipeeturegistri kui kinnipeetava kohta

isikliku toimiku pidamise kohustus tuleneb õigustloovatest aktidest.

12. Samuti viitab kaebaja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2005. a otsusele haldusasjas nr 2-

3-338/05, milles R. Kalda kaebus analoogilises küsimuses Tartu Vangla vastu rahuldati. Ka see

asjaolu ei tingi kaebuse rahuldamist. Kohtul on kohustus lahendada asi sisuliselt õigesti ning

seda ka juhul, kui varasem kohtupraktika sarnases küsimuses on teistsugune. Kaebuse

rahuldamist ei saa tingida ka R. Kalda väidetav õiguspärane ootus, mis on tema sõnul tal

varasema positiivse kohtulahendi tõttu tekkinud. Kui isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele

tuginedes nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist (RKHKo 3-3-1-59-06, p 12), siis ammugi ei

saa ta nõuda enda suhtes samasuguste kohtulahendite tegemise jätkamist. Varasem kohtulahend

sarnases küsimuses, kuid teises asjas, võib olla kohtu jaoks küll õigusallikaks, mida otsuse

tegemisel arvesse võetakse, kuid see ei oma kohtu jaoks hilisema otsustuse tegemisel siduvat

tähendust.

13. Samuti märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu hilisem praktika toetab pigem samuti

käesolevas asjas kaebuse rahuldamata jätmist. Haldusasjas nr 3-11-2511 jättis Tartu

Ringkonnakohus rahuldamata R. Kalda kaebuse, milles ta taotles seda, et tema isiklikku

toimikusse paigutataks jõustunud kohtuotsused, millega tühistati distsiplinaarkaristuse

määramise käskkiri. Ka selles asjas leidis ringkonnakohus, et kaebajale õigusaktidest sellist

subjektiivset nõudeõigust ei tulene ning kaebaja huvid on piisavalt kaitstud sellega, et tema

isiklikus toimikus on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale tehtud märge selle tühistamise

kohta koos viitega vastavale jõustunud halduskohtu otsusele. Riigikohus selles asjas R. Kalda

kassatsioonkaebust ei menetlenud. Seega kinnitab kohtupraktika seda, et kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda enda isikliku toimiku kujundamist talle sobival või meeldival viisil.

14. Eeltoodust tulenevalt jäävad R. Kalda apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu

otsused muutmata. R. Kalda apellatsioonkaebuses kantud menetluskulud (riigilõiv kokku 30

eurot, vt algse haldusasja nr 3-12-1683 tl 81 ja algse haldusasja nr 3-12-1682 tl 68, samuti

riigilõiv koopiate tegemise eest summas 2,7 eurot ) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda

kanda.

15. Haldusasjas nr 3-12-1682 on R. Kalda apellatsioonkaebuses esitanud taotluse liita asjale

haldusasi nr 3-12-777. See taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus liitis apellatsiooniastmes

niigi kaks haldusasja, kus halduskohus oli teinud sarnases vaidluses samasugused otsused (jättis

kaebused rahuldamata). Haldusasjas 3-12-777 oli halduskohus kaebuse rahuldanud. Ehkki

vaidluse olemus oli ka selles asjas sarnane käesoleva asjaga, muutuks ringkonnakohtu hinnangul

kolme erineva haldusasja üheaegne lahendamine juba liiga keeruliseks, kuna viimati nimetatud

asjas on apellandiks Viru Vangla. See raskendaks üheselt mõistetava ja arusaadava kohtulahendi

koostamist. Kokkuvõttes ei ole käesolevale haldusasjale täiendava haldusasja liitmine mõistlik,

kuna see ei võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist (HKMS § 48 lg 1), vaid

muudaks haldusasja lahendamise hoopis keerukamaks.

16. Samuti jääb rahuldamata kaebaja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks. Asjas ei ole

vaidlust faktiliste asjaolude üle, vaid üksnes õigusnormide kohaldamise ja tõlgendamise üle.

Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik haldusasi lahendada kirjalikus menetluses

tulenevalt HKMS § 131 lg 1 p-st 2.

17. Kaebajale tagastatakse ka apellatsioonkaebuse lisa algse haldusasja 3-12-1683 toimikus

(väljavõte kinnipeeturegistrist), kuna see ei oma asja lahendamiseks tähtsust.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Einar Vene

/digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla

kirjutatud/