3-14-52302/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52302

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

summas 10 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt

toitlustamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas perioodil 05.03.2014-26.03.2014 Tartu Vanglale kokku 201 venekeelset

kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 27.03.2014. a otsusega A. Maksimovi perioodil 05.03.2014-26.03.2014

esitatud 201 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need

A. Maksimovile. Sealhulgas tagastas Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse

registreerimisnumbriga 1-13/518-1. Eelnevalt mainitud venekeelne kahju hüvitamise taotlus

oli esitatud seoses sellega, et vangla toit on halb ja kodust ei lubata saata toiduaineid. Tartu

Vangla selgitas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades

hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt

leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema

vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel

kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada

kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 30.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis, et ta

pöördub kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2 alusel. A. Maksimov

märkis, et hagi on 10 eurot halva toitlustamise eest ning toiduainete edastamise keelamise

eest. Ühtlasi palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebusele oli lisatud Tartu

Vangla direktorile adresseeritud venekeelne kahju hüvitamise nõue, millel on Tartu Vangla

18.03.2014 tempel nr 1-13/518-1.

4. Tartu Halduskohus 22.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt

piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest

tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja

esitatud venekeelse kahju hüvitamise taotluse seoses toitlustamisega menetlusse võtmisest

ning see on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal

enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus

tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju

hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid

juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt

põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks

pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast

(Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et

käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud

õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse

tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on

esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti

keeles. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on ka haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud

kohtule 10.09.2014 mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud

pöördumisi. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud pöördumised seda, et kaebaja

valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab

A. Maksimovi eesti keele oskust haldusasjas nr 3-14-51695 kohtule edastatud Tallinna

Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja

ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav.

Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-

14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 26.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 22.10.2014. a

määruse ja siiani ei ole võimaldatud kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et kohus on rikkunud

menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet kohtus, mis on lubamatu.

6. Tartu Halduskohus 18.11.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks

10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuses ei ole

esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A.

Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A.

Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus

taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Lisaks palus halduskohus täpsustada, kas kaebaja

on soovinud määruskaebuses esitada ka taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks

halduskohtumenetluses või on kaebaja määruskaebuse põhjenduseks see, et tal puudub

kaitsja.

7. A. Maksimov esitas 20.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai kohtumäärused ja siiani

ei ole antud kaitsjat. Kaebaja märkis, et on rikutud võrdsuse põhimõtet ja ta ootab kaitsjat.

Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole tööd, sissetulekut ega vahendeid.

8. Tartu Halduskohus 09.12.2014. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata; edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

10. 22.10.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole

kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

11. 27.03.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi venekeelse kahju hüvitamise

taotluse nr 1-13/518-1 menetlusse võtmata ning tagastas selle A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5

alusel põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Kaebuses nähtuvalt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega.

12. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see

seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 22.10.2014. a

vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele haldusasjas nr 3-14-51695 selgub, et kaebaja on

esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi Tartu Vanglale. Samuti nähtub vastusele lisatud

kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast, et A. Maksimovi eesti keele oskus

vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus

nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna

Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et

A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega on

halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt

piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd kaebaja

kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise nõudes

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel tagastanud.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 26.10.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.2014. a määruse muutmata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/