2-14-59802/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2015.a

Tsiviilasja number

2-14-59802

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat

Aare Kaldma (e-post: aare@valgejauiga.ee)

Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Menetlusvorm

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) põlvneb XXX(isikukood XXX).

3. Saata käesolev kohtuotsus pärast selle jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile

(asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135)

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Hageja tutvus kostja seadusliku esindajaga 2005. aasta kevadel. Kuna isikud omasid iseseisvat

elu- ja töökohta, ei olnud elukorralduslikult võimalik moodustada ühist leibkonda, kuid

isikutevahelised suhted vastasid perekonnakoosluse tunnustele. Kooselust sündis XXX ühine

tütar XXX. Hageja viibis lapse sünni juures, hiljem osales ka lapse kasvatamisel, muretses

mänguasju, riideid, toiduaineid jne. Lapse sünniakti on tehtud kanne lapse ema ütluste alusel.

Hageja ja lapse ema kooselu kestis 2010. aasta lõpuni, mil lapse ema leidis endale uue

elukaaslase. Vaatamata kooselu lõppemisele püüdis hageja osaleda lapse kasvatamisel edasi,

kuid lapse ema keeldus abi vastuvõtmisest. Hageja suhtles lapsega kuni 2014.a aprillikuuni,

mil lapse ema teatas ootamatult, et hageja ei ole lapse isa ja keelas hagejal edaspidiselt lapsega

suhtlemise. Hageja on veendunud, et laps on eostatud tema poolt ja ta on lapse bioloogiline

isa. Hageja soovib jätkata suhtlemist oma lapsega ja hoolitseda lapse käekäigu ja elukorralduse

eest. Hageja palub kohtul tuvastada kostja põlvnemise hagejast.

Kostja vastuväited

Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule, et XXX sündis hageja ja kostja suhetest, ühtlasi

kinnitas kohtule nõustumist isaduse tuvastamisega lapse suhtes.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lõike 1

punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui

isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle

isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel,

mis võivaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

PKS § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal,

mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt juhul, kui hagi

õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Hageja palub kohtul tuvastada, et ta on kostja bioloogiline isa.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja seaduslik esindaja vastuse hagile, millest

nähtuvalt nõustub hageja isaduse tuvastamisega XXX suhtes ja kinnitab, et kostja põlvneb

hagejast.

Kohus asub PKS § 94 lg 2 ja eeltoodud kostja seadusliku esindaja XXX poolt avaldatule

tuginedes seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et XXX põlvneb XXX, põhjendatud on

TsMS § 440 lg 1 ja TsMS § 440 lg 3 alusel õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine

kohtuistungit pidamata.

Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus

sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest

tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab

rahvastikuregistrisse

kantud

andmeid

ning

väljastab

perekonnaseisuandmetest

rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva

kohtuotsuse

pärast

selle

jõustumist

vajalike

kannete

tegemiseks

Tallinna

Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise. Kohus, juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jätab

menetluskulud poolte endi kanda, hagejale 31.10.2014 kohtumääruse alusel riigi poolt antud

menetlusabi summas 300 eurot jätab kohus riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik