2-14-57341/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-14-57341 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2014, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57341 Tsiviilasi L M hagi K G vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L M (sünd. XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin (IK XXX) Kostja: K G (IK XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Pooled jagavad kaasomandis oleva korteriomandi, aadressil: Ida-Viru Maakond, Narva linn, XXX, selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse;

1.2. Hageja tasub kostja hüvitisena ¼ osa korteriomandi maksumusest summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot 400 euroste osamaksena igakuuliselt. Raha tuleb kanda kostja pangakontole nr XXX Swedbank AS-s;

1.3. Kostja tasub hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

1.4. Poolte muud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-57341 (L M hagi K G vastu kaasomandi lõpetamiseks).

3. Asendada käesoleva määrusega poolte tahteavaldused kaasomanike kokkuleppe sõl- mimiseks kaasomandi lõpetamise kohta ja kinnistusraamatusse vastava kande muutmi- seks.

4. Menetluskulude jaotus on kompromissiga kindlaks määratud.

2-14-57341 2(3)

5. Kohtul tagastada määruse jõustumisel hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool 150 (ükssada viiskümmend viis) eurot J M pangakontole nr XXX Swedbank AS-s selgituse- ga: tsiviilasi 2-14-57341, riigilõivu osaline tagastamine.

Saata määrus hageja lepingulise esindajale ja kostjale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L M hagi K G vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Pooled esitasid 28. novembril 2014. a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetlus lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi) TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menet- luse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud komp- romissi alusel kohustuse.

TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loo- bumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtule esitatud kompromissis pooled leppisid kokku hagi nõudes. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinni- tasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad asendada käesole- va määrusega poolte tahteavaldused kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpeta- mise kohta ja kinnistusraamatusse vastava kande muutmiseks.

Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagime- netluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega ei või määruse peale esitada määruskaebust.

MENETLUSKULUD

2-14-57341 3(3)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et poolte menetluskulud (välja arvatud hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv) jäävad poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kompromissis taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist oma pangakontole.

Hagiavalduse esitamisel hageja tasus riigilõivu 250 eurot (tl 20) ja täiendava riigilõivu 50 eurot (tl 29).

Eeltoodu alusel tagastab kohus hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool summas 150 eurot. Hageja taotlusel riigilõiv nimetatud summas kuulub tagastamisele hageja eest riigilõivu tasunud isikule.

(digitaalallkirjaga) Andres Hallmägi kohtunik