3-14-53034/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-53034

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53034 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja 10.10.2014 otsuse nr 5- 8/14/24490-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks A.E.u 10.09.2014 taotlust uuesti lahendama Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine halduskohtus, kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.E.u määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2014 määrus.

2. Tagastada A.E.u kaebus.

3. Saata määrus koos kaebusega A.E.ule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.12.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u kaebus Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja 10.10.2014 otsuse nr 5-8/14/24490-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks tema 10.09.2014 taotlust uuesti lahendama. Kaebaja taotles Tallinna Vanglalt lisatasu tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest, mis aga jäeti kaebaja arvates õigusvastaselt finantsja majandusosakonna juhataja poolt rahuldamata, kuna viimasel ei ole sellist otsustuspädevust. Kuna otsustuspädevus on vangla direktoril, siis on finantsja majandusosakonna juhataja otsus õigusvastane. Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

2. 09.12.2014 määrusega jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (p 2).

3-14-53034

3. 15.12.2014 saabus kohtule A.E.u määruskaebus halduskohtu 09.12.2014 määrusele, milles A.E. taotleb nimetatud määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ning enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. A.E. leiab, et värvilise metalli kogumine kuulus tema tööülesannete hulka olenemata sellest, kas tema vahetu juht andis selleks korralduse või mitte. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vangla majandusja finantsosakonna juhatajal ei olnud pädevust otsustada kaebaja lisatasu saamise üle. Kaebaja märgib, et halduskohus ei kujundanud oma seisukohta selles osas, kas kaebus vastab riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1.

4. 16.12.2014 määrusega jättis kohus A.E.u määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse täpsustamiseks 7 päeva määruse saamisest. Kohus märkis, et kohtule jääb arusaamatuks kaebuse eesmärk; kaebaja vaidlustab 10.10.2014 otsust nr 5-8/14/24490-2 motiivil, et otsust ei teinud pädev isik, kuid ei viita asjaoludele ega tõenditele, mis näitaks otsuse sisulisi puudusi.

5. 29.12.2014 saabus kohtule A.E.u vastus halduskohtu 16.12.2014 määrusele asjas nr 3-14- 53034. A.E. leiab, et asjas ei oma tähtsust see, millal ta töötamise lõpetas, kuna vanglal on tema kogutud metall alles ja see viiakse metalli kokkuostu. Kui tema poolt kogutud metall oleks olnud ebaoluline, siis oleks see ära visatud, mitte hoiustatud. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 § 4 ei räägi midagi lisatööst ega lisatööülesannetest, vaid tööülesannetest, mida vangla kinnipeetavale tegemiseks annab. A.E. märgib, et kaebuse nõue on väga lihtne ja selle lahendamisel on kohtul teatud piirang (HKMS § 158 lg 3).

6. 29.12.2014 nõudes palus kohus A.E.ul esitada sisuline vastus kohtu 16.12.2014 määrusele. Kohus leidis, et määruskaebuse esitaja ei ole vastanud kohtu 16.12.2014 määrusele sisuliselt, sealhulgas ei olnud A.E. selgitanud, millist eesmärki ta oma kaebusega tahab saavutada, arvestades asjaolusid ja tema poolt esitatud väiteid.

7. 05.01.2015 vastuses märgib A.E., et ei saa aru, mida kohus temalt teada soovib.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

I

8. A.E. vaidlustab halduskohtu 09.12.2014 määrust, millega kohus jättis rahuldamata tema menetlusabi taotluse. Asjas on tõusetunud ka küsimus, kas käesolevale kaebusele laieneb riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 1 sätestatud riigilõivuvabastus.

9. 16.12.2014 määruses, millega kohus A.E.u määruskaebuse käiguta jättis, märkis kohus, et kuna kaebaja ei nõua saamata jäänud töötasu ega ole ka esitanud muid nõudeid, mida RLS §

22 lg 1 p-s 1 nimetatakse, ega nõua hüvitist, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist kaebusega, mis oleks RLS § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud.

10. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et RLS § 22 lg-s 1 on sätestatud ammendav loetelu toimingutest, millelt ei tule riigilõivu tasuda. Riigilõivuvabastuste sätestamisel on seejuures juhindutud maksevõimelisuse põhimõttest. Arvestades, et kaebuse esitaja ei soovi kohtule selgeid vastuseid anda ja kaebuse käiguta jätmine muutuks ebaefektiivseks, märgib kohus, et vaidluse võib lugeda võrsunuks ka töötasu maksmise pinnalt ja et kaebaja on lisaks maksejõuetu, siis riigilõivuvabastuse eesmärgiga oleks siiski paremini kooskõlas lugeda käesolev kaebus riigilõivuvabaks. Seega ei olnud halduskohtul alust lahendada menetlusabi taotlust ega jätta seda rahuldamata.

3-14-53034

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 3 sätestab, et kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.

12. Eelnevast tulenevalt leiab halduskohus, et A.E.u määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 09.12.2014 määrus tühistada. Kuna menetlusabi taotluse lahendamiseks polnud alust, tuleb määrus tühistada ka osas, milles kaebus jäeti käiguta ja hoiatati kaebajat riigilõivu tasumata jätmise tagajärgede eest. II

13. Määruskaebuse menetluse jooksul on kohus aga jõudnud veendumuseni, et käesolev kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

14. Kaebaja on ka määruskaebuse menetluses jäänud selle juurde, et vaidlustatav otsus on õigusvastane selle tõttu, et Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhatajal ei olnud pädevust sellist otsust teha ning otsuse oleks pidanud tegema hoopis Tallinna Vangla direktor. Samas on ilmne, et isegi kui asuda seisukohale, et Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna juhataja ei olnud pädev tegema 10.10.2014 otsust nr 5-8/14/24490-2, ei tähenda see, et otsus tuleks tühistada, kuna pädevuse küsimus ei oleks kokkuvõttes otsust mõjutanud. Haldusmenetluse seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on lisanud kaebusele vaideotsuse, mis tõendab, et vaidlusküsimuse on läbi vaadanud ka vangla direktor (vastavalt J.Jakobson, direktori asetäitja direktori ülesannetes), kes on vangla vastusega nõustunud.

15. Kaebuse asjaolude ja kaebaja väidete pinnalt ei nähtu, et kaebajal oleks õigust nõuda ja alust saada lisatasu isegi juhul, kui tema väited metalli kogumise kohta vastavad tõele ja kui kaebaja kogus vanglale värvilist metalli, sj kasvõi omal algatusel. Kaebaja on ettenähtud töötasu õigeaegselt kätte saanud ning kaebaja ei ole vaidlustanud töötasu väljamaksmist. Kuigi kaebaja on märkinud, et juhul, kui tema poolt kogutud metall oleks olnud ebaoluline, siis oleks see ära visatud, mitte hoiustatud, siis ikkagi nähtub, et see asjaolu, mida vangla kaebaja kogutud vanametalliga on teinud, ei ole lisatasu saamise küsimuses määrav. Miski ei viita vaidlustatud otsuse sisulistele puudustele. Asjaolu, kas vanglal on nüüdseks olemas rahaliselt hinnatav metall, ei ole vangla poolt tunnustamist leidnud, kuna vangla on kaebajale varasemalt juba selgitanud, et tal ei teki sellisest metalli kogumisest rahalist kasu. Vangla saab otsustada selle üle, kas isik täidab tööülesandeid silmapaistvalt hästi ja kas isikule saab tema töö eest määrata lisatasu. Nähtub, et vangla ei saa eraldi värvilise metalli sortimisest kasu, mistõttu ta ei ole selliseid tööülesandeid töötajatele seadnud. Kui töötaja täidab seatud ülesandeid omal algatusel siiski teistmoodi, ei tähenda see veel töö tegemise tulemuslikkust. Kui töötamine ei ole tulemuslik/edukas, ei saa loogiliselt kõnelda ka tööülesannete silmapaistvalt heast täitmisest, mille puhul võiks kõne alla tulla lisatasu maksmine. Isegi juhul, kui kaebaja oleks kaebuse nõuet täpsustanud ning esitaks selgelt lisatasu maksmise nõude tööülesannete silmapaistavalt hea töötamise eest, siis ikkagi nähtub, et töö edukusega mitteseotud eeliste lubamine ja andmine oleks seadusevastane ja sellist kohustust ei saaks kohus vastustajale panna, kuna see ei tuleneks ühestki seadusest. Vangla on kaebajale selgitanud, miks tema töötamine ei olnud tulemuslik ja et lisatasu makstakse tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest, mida kaebaja juhtumi korral ei esinenud.

3-14-53034

16. Kaebaja ei ole kohtule küll selgelt vastanud, mis eesmärki ta oma kaebusega soovib saavutada, kuid kui eeldada, et kaebaja eesmärk on saada värvilise metalli kogumise eest lisatasu, siis seda eesmärki kaebaja käesoleva kaebusega ei saavutaks. Kohus ei hakka kaebust lahendama üksnes selleks, et kaebaja saaks veenduda, kas 10.10.2014 otsus nr 5-8/14/24490-2 on kaebaja poolt märgitud asjaoludel õiguspärane või mitte. Otsuse sisulistele puudustele kaebaja ei viita. Isegi kui kohus otsuse tühistaks (mis on ülalmärgitut arvestades äärmiselt ebatõenäoline), oleks muuhulgas vaideotsuses toodu pinnalt ilmne, et vangla (pädev ametnik) teeks kaebaja suhtes sellisel juhul lihtsalt uue samasisulise otsuse.

17. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse (eeldatavat) eesmärki ning seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus ei ole kaebust veel menetlusse võtnud ning kaebuse tagastamine hoolimata 09.12.2014 määruse tühistamisest on menetluslikult lubatav.

18. Kohus märgib, et kuna eelnevalt leidis kohus, et kaebus on riigilõivuvaba, siis käesolevale määrusele, millega kohus kaebuse tagastab, määruskaebuse esitamisel ei tule kaebajal riigilõivu tasuda ja puudub seega ka vajadus menetlusabi taotleda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik