3-14-53094/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53094 Haldusasi Ragn-Sells AS kaebus Türi Vallavalitsuse 28.10.2014 korralduse nr 738 punkti 3 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.11.2014 otsuse nr 289-14/154177 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS (registrikood 10306958), volitatud esindajad vandeadvokaat Elo Tamm ja vandeadvokaadi abi Kadri Suurkivi; Vastustaja – Türi vald, seaduslik esindaja vallavanem Pipi-Liis Siemann Kolmandad isikud (ühispakkujad) – OÜ Ekovir (registrikood 11003148) ja AS Uikala Prügila (registrikood 10339722), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Kristel Valk Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata.

2. Mõista Ragn-Sells AS-ilt OÜ Ekovir kasuks välja menetluskulud summas 1111,50 eurot (üks tuhat ükssada üksteist eurot ja 50 senti). Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15. jaanuaril 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.07.2014 avaldas Türi Vallavalitsus riigihangete registris riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioon Türi vallas“ (viitenumber 154177) hanketeate. Hankija 28.10.2014 korralduse nr 738 punktiga 3 tunnistati edukaks OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumus.

2. Ragn-Sells AS esitas 07.11.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. VAKO 26.11.2014 otsusega jäeti vaidlustus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hankija oleks pidanud kontrollima, kas kolmandate isikute pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Hankijal on kolmanda isiku pakkumuse kontrollikohustus üksnes kahtluse olemasolul. Kahtluse puudumisel ei pea hankija pakkujalt selgitusi küsima. Hankija kahtlus peab tekkima võrdluses hankelepingu eeldatava maksumusega.

2(10)

2. Hankijal peab olema enne hanketingimuste koostamist selge, mis on hanke eeldatav maksumus, kuid RHS ei kohusta hankijat seda hanke alusdokumentides avaldama. Ka pakkujad ei ole küsinud hankijalt enne pakkumuste esitamist, milline on sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus. Vaidlustusmenetluses on hankija selgitanud, et jäätmeveo käibeks 5-aastasel perioodil võib kujuneda kuni 47 918 eur/aastas ehk 3993,17 eurot kuus. Kuna hankija määratud eeldatavat maksumust ei ole hankijalt küsitud ega seda ka vaidlustatud, ei ole enam tähendust, kas see maksumus on määratud õigesti.

3. Hankija on selgitanud, et tal ei tekkinud kahtlusi maksumuse põhjendatuse suhtes, kuna pakkuja on vaba jäätmete tehnoloogia veo koha ja kõrvaldamise viisi osas. Seetõttu ei ole ainsaks viisiks jäätmete ladustamine, mille puhul tuleb maksta saastetasu. Saadav tulu konteinerite nimimahutavuse, tühjendamise kordade ja hinna korrutisena ning mahukaalust 0,07-0,1 t/m3 lähtuvalt on

45 600-51 428 eurot aastas.

4. Tulenevalt Euroopa Ülemkohtu 11.05.2010 otsusest nr T-121/08 peab pakkuja tõendama oma väiteid, et edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seega on tõendamiskoormus vaidlustajal. Vaidlustaja on ebaõigelt leidnud, et RHS § 48 rakendamisel tuleb lähtuda JäätS § 66 lg-st 5, mitte hanke eeldatavast maksumusest.

5. Sõltuvalt jäätmete mahukaalust võib kolmanda isiku tuluks olla 45 600-51428 eurot aastas. Vaidlustaja on oma arvutustes kuludena arvestanud saastetasu, jäätmete vastuvõtutasu, kütusekulu, tööjõu kulu ja administreerimiskulusid. Vaidlustaja ei saanud oma arvutuste tegemisel teada, millist jäätmete käitlemise viisi ja ärimudelit kolmandad isikud kasutada kavatsevad. Hankelepingu täitmine on võimalik ka väiksemate kuludega, näiteks kui saastetasu ei tule maksta või kui on lepitud kokku madalamates vastuvõtutasudes. Kolmandad isikud on kinnitanud, et nende pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Võrreldes kolmandate isikute pakkumust hanke eeldatava maksumusega, on erinevus üksnes 5%.

3. Ragn-Sells AS esitas 08.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse 28.10.2014 korralduse nr 738 punkti 3 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.11.2014 otsuse nr 289-14/154177 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, mis ei kata vältimatuid kulutusi ning on oluliselt allapoole keskmist turuhinda. Hankija arvutas hankelepingu eeldatava maksumuse välja alles vaidlustusmenetluse ajal, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik sellele vastu vaielda. Seega on hankija eeldatava maksumuse arvutanud pärast pakkumuste avamist, mistõttu ei ole arvutatud eeldatav maksumus objektiivne. Seetõttu eeldas kaebaja, et eeldatav maksumus on hanketeate avalikustamise ajal kehtiv turuhind. Hankija on esitanud tõendamata väite eeldatava maksumuse ehk teenuse turuhinna osas. Rikutud on kaalutlusotsuse motiveerimise kohustust. Hankija on viidanud Jõhvi ja Narva teenustasudele, kuid nimetatud kohad asuvad Uikala prügila läheduses, samas kui Türilt on sinna suurusjärgus 170 kilomeetrit.

2. Eeldatava maksumuse määramisel ei saa lähtuda RHS § 21 lg-st 2. Käesoleva hanke alusel sõlmitav hankeleping ei ole oma olemuselt regulaarne. Nimetatud sätte all on mõeldud näiteks regulaarselt tarnitavate toodete (bürootarvete) ostmist, mitte tähtajalise hankelepingu alusel tehtud sooritusi. Eeldatav maksumus tuleb määrata RHS § 20 lg-te 1 ja 2 koostoimes ehk arvutada tuleb

5 aasta jooksul makstav kogusumma avastavalt kehtivale keskmisele turuhinnale.

3. Jäätmeveohankes on põhjendatud eeldatava maksumuse määramisel lähtuda JäätS § 66 lg-st 5. JäätS § 66 lg-te 5 ja 6 adressaatideks saavad muutunud õiguskorras, kus hankijad ei määra enam teenustasude piirmäärasid, olla üksnes pakkujad. Kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei kata jäätmeveo teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, nt kütusekulu, jäätmete kõrvaldamise kulu ja ühe autojuhi töötasu. Sellele lisanduvad veel üldhalduskulud ja tõenäoliselt suurem kulu autojuhile. Lisaks on tavapärane, et jäätmeveokis töötab 2 töötajat.

4. Kaebaja on veenvalt tõendanud kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas. Kaebaja on esitanud koos tõenditega mahukaalust ja konteinerite tühjendusarvust sõltuvad arvutuskäigud. VAKO oleks pidanud lähtuma konteinerite tühjendusarvust sõltuvast arvutuskäigust, kuna hankelepingu p 4.4 kohaselt maksavad jäätmevaldajad jäätmevedajale sõltuvalt mahuti suurusest

3(10) ning jäätmete kaal ega hulk ei mõjuta jäätmeveo teenustasu. Seega on ühispakkujate tulu ühes kuus ca 3700 eurot. VAKO tugines valesti hankija väitele, et tulu sõltub muuhulgas mahukaalust. Mahukaalust ei sõltu kulu ega tulu, sest kulu arvutamisel on lähtutud jäätmete kogusest 100 tonni kuus, mis on sätestatud HD-s. Asjaolu, et tulu arvutamisel ei ole arvestatud tühisõiduga, ei oma tähtsust, sest ka tühisõiduga kaasneb kulu. Tegemist on marginaalse lisatasuga ning sama sõidu eest vedaja tühjendamise tasu ei saa. Hankija on jätnud arvestamata, et kolmandate isikute pakutav hind on võrreldav senise teenusepakkuja üksnes ühe konteineri tühjendamistasuga ja teiste konteinerite tühjendamistasud on oluliselt kõrgemad. Ka on kolmas isik taotlenud Tallinnas jäätmeveo teenustasu hinna tõstmist.

5. Teenuse osutamise kulu osas on VAKO nõustunud hankija ja kolmanda isiku paljasõnaliste väidetega. Isegi kui kolmandad isikud jäätmeid ei ladesta, kaasneb taaskasutamisel saastetasuga samaväärne kulutus. Ka juhul, kui jäätmeid võtab vastu Uikala prügila, kaasneb sellega ilmselgelt vastuvõtutasu mingis ulatuses. Kaebaja on arvestanud kütusekulu ja autojuhtide kulu absoluutse miinimumina. Kaebaja on tõendanud, et seisuga 07.11.2014 oli diisli hulgihind 1,117 eurot/liiter. Ka keskmise kütusekulu arvestamisel on lähtutud Norra instituudi uuringust.

4. Hankija palub jätta kaebus rahuldamata.

1. RHS ei näe ette, kuidas peab hankija matemaatiliselt hanke eeldatava maksumuse välja selgitama ja avalikustama. Reaalselt ei ole võimalik välja arvutada hanke eeldatava maksumuse täpset piiri, millest hankeleping ei saa kallim olla. Võimalik on määrata üksnes ligikaudne vahemik, millest pakkumused ei tohiks olla suuremad ja millest väiksema maksumusega osutub teenuse osutamine ebareaalseks. Eeldatava maksumuse avaldamine ei ole kohustuslik. Hankija selgitas enda jaoks välja hankelepingu eeldatava maksumuse piirid, et valida õige hankemenetluse liik ja kontrollida, ega pakkumused ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Esitatud pakkumuste maksumused jäid eeldatava maksumuse vahemikku.

2. Kaebaja on lähtunud eeldusest, et eeldatav maksumus peab olema turuhind (RHS § 20 lg 2). RHS § 21 lg 2 võimaldab aga arvesse võtta ka eeldatavaid muutusi ostetavates ja tellitavates kogustes või hinnas. Sõlmitava hankelepingu esemeks on samuti regulaarselt osutatav teenus. Kuna kehtivate lepingute hankemenetluse läbiviimise ajal oli jäätmekäitluse võimalusi vähem, on ka loogiline, et varasemad hinnad on muutunud.

3. Hankija hindas pakkumusi vastavalt hanketeates toodud kriteeriumitele. Hankija otsustada on, mille alusel hinnata, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Aluseks ei saa olla hankemenetluse valiku aluseks olev maksumuse prognoos, s.o võimliku lepingu maksimaalne maksumus. Kaebaja seisukohtadest lähtudes kaotaks hanke läbiviimine igasuguse mõtte.

4. Hankedokumentides oli nõue käidelda jäätmeid vastavalt kehtivatele nõuetele. Hankija ega kolmas isik ei ole väitnud jäätmete vedamist Uikala prügilasse. Türi vallas kogutavaid jäätmeid on võimalik vedada kohalikku prügilasse ladustamiseks või taaskasutamiseks või vedada otse sorteerimise ja taaskasutamise kohta või käidelda muul pakkuja poolt valitaval ja soodsaimal viisil. Ekovir OÜ taotlus Tallinnas hinna tõstmiseks ei ole asjakohane.

5. Kolmas isik on pakkumuses kinnitanud, et pakkumuses on arvesse võetud kõik kulutused, mis on teenuse osutamiseks vajalikud. Asjaolu, et kaebaja ei suuda teenust odavanalt osutada, ei tähenda, et seda ei võiks teha kolmandad isikud. Erinevatel pakkujatel on võimalik oma pakkumused kujundada erinevatel alustel. Reeglina toimub jäätmekäitlejate vahel tehingute tegemine oluliselt soodsamate hindadega kui nad on avaldanud oma veebilehtedel. Ka on võimalik saastetasu oluliselt vähendada, valides näiteks energeetilise põletamise. Kaebuses näidatud kütuse hind on oluliselt kõrgem tänasest hulgihinnast. Hankija on suheldes hankemenetluse ettevalmistamise ja läbiviimise ajal Eestis tegutsevate transpordifirmadega teada saanud, et ühtlase sõiduga Türilt Uikalasse või ka Irusse on reaalseks kütusekuluks ligikaudu 25 liitrit 100 km kohta.

5. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata.

1. Kaebaja on ekslikult lähtunud teenuse osutamisel tekkivate tulude ja kulude võrdlusest ega ole lähtunud hankelepingu eeldatavast maksumusest. RHS ei kohusta hanke alusdokumentides aval-

4(10) dama hankelepingu eeldatavat maksumust. Ka kaebaja ei küsinud hankemenetluse käigus teavet hanke eeldatava maksumuse kohta. Eeldatava maksumuse avaldamata jätmine ei ole ka tavapäratu. Kuna kaebaja eeldatavat maksumust ei küsinud, ei ole hankija tegevus eeldatava maksumuse avaldamisel alles vaidlustusmenetluses õigusvastane. Hankija on eeldatava maksumuse määramist põhjendanud, sh et see ei saa olla kõrgem senisest hinnatasemest. Hankija väide, et eeldatav maksumus võiks jääda senisesse suurusjärku, on ka eluliselt usutav, kuna jäätmekäitlusele leitakse uusi, keskkonnasäästlikumaid ja odavamaid lahendusi. Arvestades tihedat konkurentsi ja täienenud võimalusi, ei saanud hankija arvestada muude näitajatega, v.a elanike arvu muutus. Kui olemasolev lepingupartner on nõus sellise hinnaga teenust osutama, siis ei ole vajadust kahelda selles, kas järgmise lepingu ajal peaks hind olema oluliselt erinev. Olukorras, kus hanke alusdokumentides hanke eeldatavat maksumust ei märgitud ja kaebaja seda ei küsinud, ei saa hankija maksumuse määramist varem ka tõendada. Hankelepingu eeldatava maksumuse avaldamine ja pakkumuste võrdlemine eeldatava maksumusega, kui hankijal ei teki kahtlust põhjendamatult madalas hinnas, ei ole hankija kaalutlusotsused. Sõltumata sellest, kas võtta aluseks RHS § 20 või § 21 lg 2 ja arvutada maksumus ühe või viie aasta lõikes, ei muuda see kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks.

2. Kaebajal puudub teave kolmanda isiku ärimudeli kohta. Kolmandad isikud ei ole nõustunud kaebaja arvestatud mahukaaluga. Mahukaal on oluline, kuna tulu arvestamisel tuleb lähtuda mahuti nimisuurusest ehk nende mahutavusest kuupmeetrites. Türi vallas osutab jäätmeveoteenust Eesti Keskkonnateenused AS alates 2011. aastast, kelle hinnakirjast nähtub, et osade mahutite lõikes on hinnad kolmandate isikute pakkumusega samaväärsed. Kolmandate isikute pakkumuste soodsus on põhjendatavuute võimaluste ja tehnoloogiate tõttu hinna langemisega. Oluline on arvestada ka tühisõidu kuluga, kuna teenuse osutaja saab tulu ka siis, kui jäätmeid on mahutis lubatust vähem, kuid samas kulub teenuse osutajal jäätmete töötlemisel vähem ressurssi. Kaebaja möönis ka istungil, et kaebaja kulud ei ole kolmandate isikute kuludega võrreldavad. Kolmandad isikud ei pruugi kasutada üksnes jäätmete ladestamise võimalust. Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta. Seega on vähemalt osaliselt võimalik kasutada soodsamaid ja tänapäevasemaid meetodeid jäätmete käitlemisel (taaskasutus jne). Kolmandatel isikutel ei ole kavas jäätmeid ladestada tavalise turuhinnaga. Vabaturu tingimustes on võimalik osta kütust soodsamalt, kui kaebaja on välja toonud. Kolmandad isikud kinnitavad, et pakutud hinnaga on võimalik teenus kvaliteetselt osutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hankija tegevus, vaidlustatud otsus ja VAKO otsus on õiguspärased.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hanke alusdokumentides ei ole kindlaks määratud hanke eeldatavat maksumust ning pakkujad ei ole selle kohta ka hankijale küsimusi esitanud. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kuna ka hanke alusdokumente tuleb käsitleda eelhaldusaktidena, ei saa pakkuja enam pärast pakkumuste esitamist tugineda hanke alusdokumentide õigusvastasusele, sh hanke eeldatava maksumuse andmete puudumisele.

Hanke alusdokumentides sätestatu on pakkumuste hindamisel ka kohustuslik hankijale endale. Seetõttu võiks käesolevas asjas olla hankija jaoks keerukas RHS § 49 lg 1 p 1 alusel kõigi pakkumuste tagasilükkamine, kuna need ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Samas ei ole ilmselgelt kaebaja sooviks see, et hanke alusdokumentides hanke eeldatava maksumuse puudumine välistaks RHS § 48 korras põhjendamatult madalate maksumusega pakkumiste kõrvaldamise. Kuna pakkumuse maksumuse kontrolli eelduseks on võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega (RHS § 48

5(10) lg 1 p 1), võib hankija selle avaldada pakkujatele ka hiljem. Samuti võib hankija avaldada või kujundada hankelepingu eeldatava maksumuse vaidlustusmenetluse käigus, kui vaidlustatakse seda, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses. Kui hankija ei ole hankemenetluse varasemates etappides eeldatavat maksumust avaldanud või kujundanud, jääksid kaebaja õigused kaitseta, kui hankija eeldatavat maksumust vaidlustusmenetluses avaldada või kujundada ei tohiks, sest siis puuduks kriteerium, millega võrreldes võiks hinnata kas hankijal pidi kolmandate isikute pakkumuse maksumuse osas kahtlus tekkima.

8. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal võimalik taotleda juba hanke alusdokumentides või küsimuste esitamise ajal pakkumuse eeldatava maksumuse kohta hankijalt teavet. Asjaolu, et kaebaja seda ei küsinud ning hankija seetõttu pakkumuse eeldatavat maksumust hankedokumentides kirjalikult ei avaldanud, ei välista aga hankija poolt eeldatava maksumuse avaldamist või isegi kujundamist vaidlustusmenetluses, sest vastasel juhul ei oleks kaebajal võimalik oma õiguseid kaitsta. Olukorras, kus hankija avaldab või kujundab hankelepingu eeldatava maksumuse alles vaidlusaluses menetlusetapis, on samas etapis võimalik ka vaidlustada eeldatava maksumuse kujunemist. Kuna hankelepingu eeldatava maksumuse kujundamine on RHS §-de 20 ja 21 kohaselt hankija pädevuses, ei saa VAKO, kohus ega teised menetlusosalised hakata kujundama hanke eeldatavat maksumust hankija asemel. Juhul, kui hanke eeldatava maksumus on kujundatud ilmselgelt valedel alustel, on võimalik jätta see pakkumuse maksumuse hindamisel kõrvale. Ka VAKO on oma varasemas praktikas võimalikuks pidanud pakkumuse maksumuse kontrolli raames eeldatava maksumuse suuruse kontrolli (VAKO 23.01.14 otsus nr 1-13/134319 p 11.2, 25.03.14 otsuse nr 50-14/149325 p 9 ja 18.10.13 otsuse nr 231-13/144631 p 11.1.3).

9. VAKO on viidanud otsuses RHS § 20 lg-le 2 ja § 21 lg-le 2, märkimata, kummale sättele ta pakkumuse maksumuse hindamisel tugineb. Kaebaja peab õigeks tuginemist RHS § 20 lg-tele 1 ja 2.

RHS § 21 on erinormiks § 20 suhtes. RHS § 20 sätestab riigihanke eeldatava maksumuse määramise (üldreeglid), samas kui RHS §21 sisuks on kestvuslepingute eeldatava maksumuse määramine, nt üürimise, liisimise, rentimise või muu regulaarse teenuse osutamisel. Korraldatud jäätmeveo teenus on selle olemust arvestades ilmselgelt regulaarne teenus, samuti kavatseb kohalik omavalitsus tõenäoliselt seda teenust kindla tähtaja jooksul uuendada, arvestades JäätS § 66 lg-ga 2 KOV-ile pandud jäätmete kogumise ja vedamise korraldamise kohustust. Puudub igasugune alus arvata, et hankija poolt jäätmeveo korraldamiseks hanke läbiviimine oleks üksnes ühekordne tegevus, mis enam tulevikus ei kordu ja seetõttu ei oleks võimalik eeldatava maksumuse kujundamisel varasematest lepingutest lähtuda.

10. RHS § 21 lg 2 sätestab, et teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on eelnenud 12 kuu või eelmise majandusvõi eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas järgmise perioodi vältel (p 1) või esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandusvõi eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus (p 2).

Hankija on vaidlustusmenetluses andnud eeldatava maksumuse kujunemise kohta järgmise selgituse: „Hankija eeldas, et kulutused jäätmeveole ei saa mingil juhul suureneda senisest hinnatasemest. Ühe kahekuni kolmeliikmelise (lähtun keskmiselt 2,5 elanikust) eramajas (valdav elamutüüp) elava leibkonna (nimetame kontroll-leibkonnaks) kulutused korraldatud jäätmeveole on praegu kehtiva lepingu alusel ca 0,95 eurot 4 nädalasel perioodil, so ca 38 senti 4 nädala (levinuim jäätmeveo sagedus) jooksul ühe inimese kohta. Hankelepingu kestuseks on 5 aastat, mis on ca on 260 nädalat, so 65 neljanädalast perioodi.

6(10) Jäätmeveopiirkonnas elab ca 9700 elanikku. Jäätmeveo käibeks 5-aastasel perioodil võib kujuneda kuni

65 x 9700 x 0,38 = 239 590 eurot, so 47918 eurot/aastas.“

Seega on hankija lähtuvalt eelneva perioodi oma territooriumi jäätmevaldajate kuludele, millele korrespondeerivad jäätmevedaja tulud, tuginedes välja eeldatava tulu, mille uus jäätmevedaja võiks saada, sealjuures on hankija esitanud nii arvestuse 5-aastase perioodi kui ka ühe aasta kohta. Hankija on ka täiendavalt põhjendanud, milliste eeldatavate muudatustega teenuse hinnas ta on arvestanud: „Türi Vallavalitsus viis 2009, kui segaolmejäätmete taaskasutust praktiliselt ei toimunud ja kõik jäätmed ladestati prügilas, läbi korraldatud jäätmeveo hanke. Hange viidi läbi veidi teistel alustel (pakuti mitte 1 m3 maksumust, vaid eri suurusega jäätmemahutite tühjendamise lõppmaksumust). Eri mahutite keskmiseks maksumuseks kujunes edukal pakkujal 6,49 eurot/m3. Täna, kui valdav osa jäätmetest taaskasutatakse (põletamine energia saamiseks), on olukord teine. Ainult põletamise jäägid, mida on ca 1/4 jäätmete massist, ladestatakse prügilatesse. Seega saastetasu jäätmete ladestamise eest tasutakse korda väiksemalt jäätmemassilt. Põletamisel annab positiivse väärtuse toodetav soojusja elektrienergia. Jäätmevedajatele tekitab majanduslikult soodsama olukorra veel põletatavate jäätmete defitsiit, st põletada oleks võimalik rohkem, kui jäätmeid toodetakse. See peaks tekitama jäätmevedajatele soodsamad tingimused jäätmete üleandmisel. Hankija hinnangul võiks jäätmeveo hind olla suurusjärgus pool põletamiseelsest hinnaasemest, so 3,25 euro/m3 ringis. Vaidlustatud pakkumuse hind ei ole väiksem sellest ja ei tekitanud Hankijas kahtlustust põhjendamatult madalast pakkumusest.“

11. VAKO on õigesti viidanud Euroopa Üldkohtu praktikale (VAKO otsuse p 10), et pakkujal, kes vaidlustab teise pakkuja pakkumuse maksumuse põhjendatust, lasub tõendamiskoormus. Seega ei pea hankija ega kolmas isik tõendama kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust.

RHS § 48 lg 1 kohaselt on pakkumuse maksumuse põhjendatuse kahtluse aluseks hankelepingu eeldatav maksumus. Kaebaja ei ole sisuliselt hankija arvutuskäiku hanke eeldatava maksumuse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta sisuliselt vastustanud, vaid on pidanud põhjendamatuks üksnes elanike arvust lähtumist leibkondade asemel. Kuna leibkondade arvu järgi on võimalik välja arvestada elanike arv ja vastupidi, ei erineks võimalikud arvutused seetõttu, kas hankija on aluseks võtnud leibkondade või elanike arvu. Kohtus ei ole tekkinud muid, menetlusosaliste poolt välja toomata kahtlusi hankija arvutuskäigu õigsuses. Kohus möönab, et hankijal on võimalik arvutada välja hanke eeldatav maksumus erinevaid metoodikaid kasutades – nt elanike senised kulud, jäätmevedaja senised tulud, võimaliku uue teenuseosutaja tulud või kulud jne. Hankijal on metoodika vailikul ulatuslik kaalutlusõigus. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks metoodika valikul teinud kaalutlusvea ning kohus ei kontrolli hankija valitud metoodika otstarbekust.

Olukorras, kus hankija on välja arvutanud leibkondade kulu jäätmeveo teenusele, on summaarselt sama kulu jäätmevedaja, senise teenuseosutaja AS Eesti Keskkonnateenused tuluks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et senine teenuseosutaja ei oleks sama hinna eest kvaliteetselt ja „saastaja maksab“ printsiipi järgides jäätmeveo teenust osutanud.

Hankija põhjendus selle kohta, kuidas on arvesse võetud muutusi hinnas järgmise perioodi jooksul, on samuti jälgitav. On üldteada, et viimastel aastatel on muutunud oluliseks suundumus asendada jäätmete lihtviisiline ladestamine muude töötlemise viisidega (ümbertöötamine, taaskasutus, põletamine jne). Seda kinnitab nii Keskkonnaministeeriumi jäätmevaldkonna üldine ülevaade1 kui ka sama ülevaade 2013. aasta2 kohta. Üldises ülevaates on ka rõhutatud, et üheks tavajäätmete prügilasse ladestamise vähendavaks ajendiks on ka saastetasu järk-järguline tõus. 2013. aasta ülevaatest (lk 95, 96, 100-101) nähtub, et võrreldes 2009. aastaga, kui Türi piirkonnas viidi läbi eelmine hange, on tõusnud nii jäätmete taaskasutuse määr ja ladestamine on vähenenud. Arvestades jäätmete

1 http://www.envir.ee/et/jaatmed

2 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky_2013_pt4.pdf

7(10) kõrvaldamisel saastetasu kasvu kahekordseks viimase nelja aasta jooksul (keskkonnatasude seaduse § 21 lg 1 p 1) on usutav nii hankija kui ka kolmanda isiku väide, et otsitakse uusi ja keskkonda säästvamaid viise jäätmete kõrvaldamiseks. Täiendavalt tuleb arvestada sellega, et prügi põletamise näol on prügi vähemalt osaliselt muutunud ladestamist vajavast n.ö ülejäägist kütteettevõtetele vajalikuks tooraineks. Samuti on võimalik prügi müüa toorainena pärast ümbertöötlemist. Kuna jäätmete käitlemisel võib käitleja saada edasimüügilt (kütteks, taaskasutatav materjal) tasu, vähendab see summaarselt käitleja kulusid ja seega ka jäätmekäitluselt võetavat tasu.

12. Kaebaja leiab, et eeldatava maksumuse määramisel tuleb lähtuda JäätS § 66 lg-s 5 sätestatust ning pärast jäätmeseaduse muudatusi on JäätS § 66 lg-s 5 sisalduva kohustuse adressaadiks pakkuja, mitte hankija, kuna viimasel puudub võimalus hinda mõjutada.

Kohus nõustub nimetatud seisukohaga osaliselt. JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. JäätS § 66 ja muud paragrahvid ei sätesta, kes teenustasu suuruse määrab. JäätS § 66 lg 4 sätestab, et jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavõi linnavolikogu määrusega. Türi Vallavolikogu 26.06.2014 määruse nr 25 „Türi valla jäätmehoolduseeskiri“ § 43 lg 1 kohaselt peab jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Nimetatu ei tähenda aga seda, et RHS § 48 lg 1 alusel tuleb pakkumuse maksumust lisaks hankelepingu eeldatavale maksumusele võrrelda JäätS § 66 lg 5 tingimusega. RHS § 48 lg 1 seda tingimust ei sätesta ning arvestades hankemenetluse formaliseeritust ei saa hankija asuda kontrollima tingimuste täitmist, mida RHS või hanke alusdokumendid ei sisalda. Küll aga on samaväärne kontroll võimalik läbi viia hankija poolt määratud hankelepingu eeldatava maksumuse kontrollimise teel. Kuna seaduse ja hankija volikogu õigusakti alusel peab teenustasu sisaldama oma jäätmete käitlemiskulud katma, tuleb hankijal arvestada seda tingimust hankelepingu eeldatava maksumuse kujundamisel.

Käesolevas asjas on hankija arvestanud oma haldusterritooriumi elanike jäätmeveo varasemat kulu. Puudub alus arvata, et nimetatud kulu ei sisalda kõiki jäätmete käitlemisega seotud kulutusi. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Seetõttu on alusetu etteheide, et hankija ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel RHS § 66 lg-s 5 sätestatut arvestanud ning esineks oht, et seda kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimisel ei järgita.

13. Hankija on arvestanud, et kolmanda isiku pakkumus jääb hankelepingu eeldatava maksumuse lähistele: „Lähtuvalt Kolmandate isikute pakkumuse maksumusest 3,80 eurot/m3, eeldatavast aastaset jäätmekogusest kuni 1200 tonni, jäätmete erinevatest tihedushinnangutest (0,07 eurot/m3 kuni 0,1 eurot/m3) kujuneks pakutud hinnaga jäätmeveo käibeks ligikaudu 45600 kuni 51428 eurot aastas, mis jääb muul metoodikal arvestatuga samasse suurusjärku ega tekitanud Hankijas kahtlust, et tegemist oleks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.“ Ka VAKO on nõustunud, et isegi kui võtta aluseks kaebaja pakutud mahukaal 0,1 eurot/m3, ei ole kolmanda isiku pakkumuse (3,80 eurot/m3 ehk 45 600 eurot aastas) 5%-line erinevus hanke eeldatavast maksumusest (47918 eurot/aastas) ilmselgelt kahtlusi tekitatavalt madal. Kohus nõustub VAKO-ga et nimetatud erinevuse määr ei pidanud tekitama hankijas kahtlusi. Selline erisus ei pidanud tekitama hankijas kahtlusi ka isegi siis, kui võtta aluseks kaebaja arvutuskäigu kohaselt tulu 3700 eurot/kuus (tl 8), sest ka sellisel juhul erineks hankija arvestatud eeldatav maksumus (47 918 eurot) kaebaja arvestatud tulust (3700 eurot kuus ehk 44 400 eurot aastas) vähem kui 8% võrra.

Täiendavalt on võimalik arvestada asjaoluga, et kolmandad isikud on jäätmeveo ja -käitluse turul kogemustega ettevõtjad, kellelt võib eeldada oskust oma kulusid ja tulusid prognoosida. Hankija on põhjendatult välja toonud, et OÜ Ekovir on toimiv ja kasumit tootev ettevõte, mistõttu ei pidanud

8(10) kaebajal tekkima kahtlust, et ettevõtja on teadmatusest esitanud pakkumuse summas, mida arvelt ei ole võimalik teenust osutada (hankija 21.11.2014 seisukoht vaidlustusmenetluses, p 3.2.4).

14. Kaebaja leiab, et VAKO tugines valesti hankija väitele, et tulu sõltub muuhulgas mahukaalust, sest mahukaalust ei sõltu kulu ega tulu, sest kulu arvutamisel on lähtutud jäätmete kogusest 100 tonni kuus, mis on sätestatud HD-s. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

HD p 1.2.7 kohaselt on orienteeruv korraldatud jäätmeveoga kogutavate segaolmejäätmete kogus aastas ca 1200 tonni. Jäätmete kogusest sõltub jäätmevedaja kulu, kuid mitte üheselt tulu. HD p 4.1 järgi esitatakse pakkumuses jäätmeveoteenuse lõpphind, mida jäätmevedaja nõuab jäätmevaldajalt igakordselt jäätmeveoteenuse osutamise eest jäätmevaldaja segaolmejäätmete mahuti ühe kuupmeetri kohta. Hankelepingu projekti (edaspidi hankeleping) p 4.4 järgi on jäätmevaldajalt teenuse eest nõutav tasu ühe kuupmeetri lõpphinna ja jäätmevaldaja poolt kasutatava jäätmemahuti nimisuuruse korrutis. Sealjuures ei sõltu teenuse osutamise hind üle antavate (mahutis olevate) jäätmete hulgast ega kaalust. Seega kuna jäätmevedaja saab tasu selle järgi, kui suure mahuti ta tühjendab, sõltumata mahuti täituvusest ja mahutis sisalduvatest jäätmete kaalust, kuid jäätmete kaalust sõltub jäätmekäitlusega seotud kulu, mõjutab mahukaal jäätmevedaja seda tulu, mis jääb pärast jäätmete üleandmist või töötlemist üle teisteks kuludeks või vedaja kasumiks. Sõltuvalt jäätmete mahukaalust võib sama kaalu, kuid erineva mahuga jäätmetelt saadav tulude suurus erineda kuni 1,4 korda (0,1/0,07).

Hankija on kolmanda isiku pakkumuse võrdlemisel hanke eeldatava maksumusega toonud välja nii arvutuskäigud kaebaja pakutud mahukaalust (0,1 eurot/m3) kui ka Riigikohtu 14.03.2011 otsuse nr 3-3-1-87-10 p-s 19 põhjendatuks loetud mahukaalust lähtuvalt (0,07 eurot/m3) ning leidnud, et kummalgi juhul jääb kolmanda isiku pakkumus hanke eeldatava maksumuse raamidesse või ületab seda. Seetõttu ei ole täiendavalt jäätmete mahukaalu tuvastamine käesolevas asjas oluline.

15. Kohus leiab, et kolmas isik on põhjendatult tuginenud võimalusele saada tasu tühisõidu ja eeldatust vähemal määral täidetud mahutite tühjendamise eest. Hankelepingu p 4.4 kohaselt sõltub teenustasu ühe kuupmeetri pakutava hinna ja mahuti suuruse korrutisest, mitte aga jäätmete tegelikust mahust ja kaalust. Sealjuures on vedajal kohustus vedada üksnes mahutis olevaid, mitte selle kõrval vms kohas asuvaid jäätmeid. Seega juhul kui mahutis on nimisuurusest vähem jäätmeid, saab vedaja tasu siiski mahuti nimisuuruse järgi, samas kui tema jäätmete kõrvaldamise kulu on jäätmete väiksema koguse tõttu vähem. Näitlikult saab vedaja ka poolenisti täidetud mahuti eest tasu sama palju kui täidetud mahuti eest, samas kui peab ladestamisel, ümbertöötlemisel või muul kõrvaldamisel tasuma üksnes saadud, poole koguse eest.

HD p 2.6.9 kohaselt võib jäätmevedaja tühisõidu korral nõuda jäätmevaldajalt tasu kuni 100% selle jäätmekonteineri suuruse järgi. Kuigi ka tühisõiduga kaasnevad vedajale jäätmeveoringil tekkivad kulutused, s.o on sõidukijuhile ja kütusele, ei pea vedaja see-eest kandma jäätmete kõrvaldamiskohta transportimise ja üleandmise kulutusi, mis sisalduvad samuti jäätmekonteineri tühjendamise tasus. Seega kuigi vedaja ei saa tühjendamise teenustasu, võib ta saada kuni samaväärse suurusega tühisõidu tasu ilma samas määras kulutusi kandmata.

Eeltoodud kolmandate isikute toodud näited kinnitavad seda, et jäätmevedaja võib saada täiendavat tulu, mis ei sõltu veetavate jäätmete kogusest, vaid jäätmevaldaja poolt valitava konteineri suurusest ja tühisõitude arvust. Kolmandad isikud on jäätmeturul kogenud ettevõtjad, kellelt võib eeldada oskust selliste asjaoludega oma pakkumuse tegemisel arvestada.

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul sarnaselt VAKO-ga tekkinud kahtlust selles, et hankija poolt hinnatud hankelepingu eeldatav maksumuse suurus ei oleks õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hankijal RHS § 48 lg-st 1 lähtuvalt tekkima kahtlust, et kolmandate isikute pakkumus on

9(10) põhjendamatult madala maksumusega. Kuna hankijal vastavat kahtlust ei pidanud tekkima, ei pidanud ta ka kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima.

17. Kuna pakkumuste maksumuse kontrolli esmaseks aluseks on hankelepingu eeldatav maksumus, mille õigsuses käesolevas asjas enam vaidlust ei ole, ei ole käesolevas asjas asjakohased kaebaja arvutuskäigud kolmandate isikute võimalike kulude osas. Kohus märgib üksnes seda, et nõustub VAKO otsuse punktis 13 selgitatuga, et kaebajal ei ole teada, millisel viisil ja seega ka milliseid kulutusi tehes soovivad kolmandad isikud jäätmeid kõrvaldada. Kolmandatel isikutel puudub ka vastavate andmete avaldamise kohustus, kuna tegemist on ilmselgelt kolmandate isikute ärisaladusega. Märkimisväärne on see, et kaebaja arvutuskäigus on suurimateks kuludeks saastetasu või jäätmete vastuvõtutasu, samas kui seadusandja eesmärgiks on saastetasude olulise tõstmisega suunata jäätmekäitlejaid kasutama alternatiivseid ja odavamaid lahendusi. Selliste võimaluste kasutamise soovile on kolmandad isikud käesolevas asjas korduvalt viidanud. Ka nõustub kohus VAKO ja kolmandate isikutega osas, et jäätmeveoga tegeleval ettevõttel võivad olla nii jäätmekäitluskohtade kui ka kütusemüüjatega pikaajalised lepingud kaupade ostmiseks ja teenuste osutamiseks oluliselt odavama hinnaga kui on kajastatud hinnakirjades avalikel veebilehtedel.

Kaebaja on ka õigesti välja toonud, et senise jäätmevedaja pakutavatest konteineritest üksnes ühe hind kuupmeetri kohta jääb samasse suurusjärku kolmandate isikute pakutava hinnaga ning teised on oluliselt kõrgema hinnaga kuupmeetri kohta. Samas ei tingi see hankija arvestatud eeldatava maksumuse õigusvastasust, sest hankija on arvestanud oma territooriumi keskmise jäätmeveo kuluga 4 nädala jooksul, mis sõltub küll ühelt poolt konteineri tühjendamise hinnast kui ka teisalt ajaperioodist, mille järel konteiner tühjendatakse. Seega ei saa ainuüksi konteineri hinnast lähtuvalt järeldada seda, et tegelikult on jäätmevaldajate kulu jäätmeveole ja seega ka vedaja saadav teenustasu olnud suurem. Samuti võib jäätmevedaja konteineritele erinevate mahuhindade määramisel soovida suunata tarbija käitumist, s.o et tarbija eelistaks kindla suurusega odavamat konteinerit. Tarbija käitumine konteinerite valikul võib veel omakorda muutuda, kui igale konteinerile ei ole määratud erinevat, mahust sõltumatut hinda (vt tl 51), vaid hind on lineaarses sõltuvuses konteineri mahust.

Kohus jätab arvestamata kaebaja esitatud OÜ Ekovir taotluse Tallinna Lasnamäe piirkonnas hindade tõstmiseks, kuna nimetatud taotlus ei saanud olla hankijale ilmselgelt otsuse tegemise ajal teada olla.

18. Kohus jätab eeltoodud kaalutlustel kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu pooltele. Kolmandad isikud osalesid käesolevas asjas hankija poolel. Ühispakkujad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 1482 eurot (1140+342). Ekovir OÜ-le 18.12.2014 väljastatud arvel nr 21412015 on käesoleva asjaga seotud kulusid kokku 10 tunni ulatuses (tl 82) ja arve on tasutud (tl 84). 02.01.2015 arvel nr 21501000 on käesoleva asjaga seotud kulusid 3 tunni ulatuses (tl 83) ja arve on tasutud (tl 85).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. 18.12.2014 arve spetsifikatsioonis on kajastatud toimingutena ka tegevused 12.11.2014 ja 26.11.2014 (tl 82 pöördel). Käesolev haldusasi algas aga kaebaja poolt kaebuse esitamisega 08.12.2014. Seega on tegemist kolmanda isiku vaidlustusmenetluses tekkinud kuludega, mille hüvitamist kohtumenetluses nõuda ei saa. Alusetu on ka kolmanda isiku viide vajadusele tutvuda vaidlustusmenetluse materjalide ja VAKO otsusega, kuna VAKO otsusest nähtuvalt on kolmandaid isikuid nii vaidlustuskui ka kohtumenetluses esindanud sama esindaja. Seetõttu tuleb kolmanda isiku taotletavaid põhjendatud menetluskulusid vähendada 12.11.2014 ja 26.11.2014 tehtud toimingute

10(10) ajakulu 3,25 tunni ehk 370,50 euro võrra (3,25*114). Õigusteenuse osutamist kokku 9,75 tunni osas (10-3,25+3) võib pidada käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks. Maksekorralduste kohaselt on menetluskulud tasunud OÜ Ekovir. Seega tuleb kaebajalt OÜ Ekovir kasuks välja mõista menetluskulud summas 1111,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin