4-14-7437/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-7437 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. detsembri 2014. a määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Artjom Titov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määruse resolutsioon osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata ja Artjom Titovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artjom Titovit karistati Maksuja Tolliameti 28. aprilli 2011. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 6-3/0799 tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.

2. 9. septembril 2014 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 28. aprilli 2011. a trahviotsusega nr 6-3/0799-2 A. Titovile määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 28. aprillil 2011. Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega ei pikendatud. 9. septembri 2014 seisuga on võlgnikul trahviotsus summas 20 eurot jätkuvalt tasumata. Isikule on 2011.–2013. aastal koostatud veel kuus trahviotsust, mis on samuti tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Võlgnikule kuuluvad registri andmetel sõidukid Hyundai Accent (reg.nr XXX ) ja Mercedes-Benz E240 (reg.nr XXX ). Sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõidukid on eelnevalt arestitud mitme kohtutäituri poolt.

2 Võlgniku pangakontod on arestitud alates 5. juulist 2011, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu.

3. Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrusega rahuldati Maksuja Tolliameti taotlus ja A. Titovile määratud rahatrahv (20 eurot) asendati ühe päeva arestiga.

3.1 VTMS § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

3.2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

3.3 Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus A. Titovile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Seetõttu tuleb A. Titovile Maksu-ja Tolliameti 28. aprilli 2011. a üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv 5 trahviühikut asendada arestiga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg-d 2 ja 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks üks päev. Aresti kandmise algust luges kohus A. Titovi karistuse kandmisele asumisest Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. aprilli 2013. a kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698.

4. A. Titov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Trahv mõisteti A. Titovile 28. aprilli 2011. a otsusega, millest on möödas kolm aastat. Aresti saaks ta ära kanda alles 2015. aasta novembris, sest selle ajani kannab ta vangistust. Eesti seadused näevad aga ette aegumistähtajad, mistõttu A. Titov palub aresti tühistada. Veel palub A. Titov pöörata tähelepanu sellele, et asjas nr 4-14-7464 asendati rahatrahv 88 eurot 2 päeva arestiga. Praeguses asjas oli trahvisummaks 20 eurot, mis asendati ühe päeva arestiga. A. Titovi hinnangul ei ole see õiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus seisukohale, et Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrus A. Titovi rahatrahvi arestiga asendamise kohta on põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

6. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Maksuja Tolliameti 28. aprilli 2011. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 6-3/0799 karistati A. Titovi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Otsus jõustus ja A. Titovile anti rahatrahvi tasumiseks aega

3 16. maini 2011. A. Titov ei tasunud rahatrahvi ja 5. juulil 2011 alustati väärteootsuse täitmiseks täitemenetlust.

7. VTMS § 202 lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda ka otsusega, mille täitmisele pööraja on VTMS § 202 lg 1 kohaselt Maksuja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Järelikult oli Maksuja Tolliamet antud asjas pädev otsusega määratud rahatrahvi sisse nõudma.

8. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt sama sätte lõikele 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

9. Sissenõudja kohtule esitatud avaldusest nähtub, et rahatrahvi ei ole tasutud, pikendatud ei ole ka selle tasumise aega. Sissenõudja on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Registrite andmetel võlgnikul ametlik töökoht puudub. Talle kuuluvad sõidukid, millel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis ja mis on eelnevalt mitme kohtutäituri poolt arestitud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 5. juulist 2011, kuid laekumisi toimunud ei ole. Seega on rahatrahvi sundtäitmine osutunud võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad seega alused A. Titovi karistuse asendamiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et kümnele trahviühikule vastab KarS § 72 lg 2 kohaselt üks päev aresti. Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Kuna A. Titovi karistuseks oli viis trahviühikut, on maakohus õigesti asendanud selle ühe päeva arestiga.

10. A. Titov on kaebuses tõstatanud küsimuse väärteootsuse täitmise aegumisest. Toimikust nähtub, et täitemenetlust trahvisumma sissenõudmiseks alustati 5. juulil 2011. Seega ei tule praegu kohaldamisele KarS § 82 lg 1 p-s 3 toodud otsuse täitmise üheaastane aegumistähtaeg, kuivõrd otsust asuti täitma enne selle möödumist. Samuti ei ole otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg 4 mõttes. Selle järgi aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui trahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Veel näeb nimetatud säte ette, et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kuna A. Titov kannab alates 3. detsembrist 2014 vangistust, on tema väärteootsuse täitmise aegumine peatunud ega jätku enne, kui menetlusalune isik vangistusest vabaneb. Seega on A. Titovi viide otsuse täitmise aegumisele asjakohatu.

11. Ehkki maakohtu määrus A. Titovi rahatrahvi arestiga asendamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, ei saa kriminaalkolleegium nõustuda maakohtu määruse resolutsiooniga osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks A. Titovi karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698. Selliselt toimides on maakohus sisuliselt liitnud kriminaalasjas mõistetud vangistusele väärteoasjas määratud rahatrahvi ja lugenud trahvi vangistusega kaetuks. Sellist võimalust karistusseadustik ette ei näe. Tegemist on eriliigiliste karistustega, mis kuuluvad täitmisele eraldi. Seda kinnitab vangistusseadus (VangS), mille § 6 lg 2 järgi korraldatakse vangistuse täideviimine kinnises vanglas või avavanglas, aresti kandmine toimub VangS § 85 lg 1 kohaselt aga otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuuri arestimajas. VTMS § 205 lg 3 kohaselt loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Järelikult tuleb A. Titovil temale kohaldatud arest ära kanda pärast vangistusest vabanemist.

4

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni osas, milles kohus luges aresti kandmise alguseks karistuse kandmise Viru Maakohtu 19. aprilli 2013. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-12-9698. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Titovi määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik