2-14-5314/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-5314 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-5314 Tsiviilasi XXX hagi XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob OÜ, e-post tiinamare@gmail.com) Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Rita Oleks (Äri-info OÜ, Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, e-post rita.oleks@gmail.com) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja XXX ja XXX(kostja I) ning XXX(kostja II) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja I kohustub ühe nädala jooksul alates käesolevas tsiviilasjas kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise päevast tasuma hageja tsiviilasja nr 2-12- 186161 nõude rahuldamiseks 8000 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega: „kompromisslepingu p 1.1. tsiviilasjas nr 2-14- 5314 täitmiseks.“ 1.2. Ülejäänud summa 1177,10 eurot maksab kostja I hagejale järelmaksuga, tasudes hagejale igakuiselt mitte vähem kui 100 eurot iga kuu 20. kuupäevaks, hageja poolt määratud arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Esimene makse kokkuleppe alusel toimub 20.02.2015.a ja viimane mitte hiljem kui 20.12.2015.a.

2-14-5314 2

1.3. Täitemenetlus nr 022/2012/7443 lõpetatakse. Kostja I vara, pangakonto ja töötasu vabastatakse arestist viivitamata kohe pärast hageja nõude 8000 euro rahuldamist ja vastava kinnituse kohtutäitur Elin Vilippusele esitamist. 1.4. Menetluskulude jaotuse osas lepivad pooled kokku, et kuna hagejal puudus kulu riigilõivu osas, siis kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale 50% riigilõivust. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-5314. 3. Vabastada pooled riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. 4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte ning saata teadmiseks Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus Jätta määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes. 04.01.2014.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled soovivad välistada kompromissi kinnitava määruse edasikaebeõiguse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

2-14-5314 3

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise tähtaja (TsMS § 661 lg 4). 2. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks, vabastades hageja 250 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuna pooled on kohtule esitanud kinnitamiseks kompromissi, siis vabastab kohus pooled riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik