1-10-7220/72 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7220 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. detsembri 2014. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.L, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2014. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.L-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.L tunnistati Harju Maakohtu 4. juuni 2010. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aasta 6 kuu 28 päeva vangistusega.

2. Harju Maakohtu 9. aprilli 2013. a määrusega vabastati Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati Z.L katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle XXX OÜ-s kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata (v.a lähisugulased) ja osalema sotsiaalabiprogrammis.

3. 4. märtsil 2014 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Z.L-i kandmata karistus täitmisele.

2

3.1 Erakorralise ettekande kohaselt on Z.L kolmel korral rikkunud registreerimisnõuet

(11. veebruaril, 25. veebruaril ja 3. märtsil 2014). 3. märtsi 2014 seisuga ei ole Z.L

kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmunud. Kuna süüdimõistetu ei ilmunud ettenähtud

aegadel registreerimisele, teostas kriminaalhooldusametnik 14. veebruaril 2014 kodukülastuse aadressile XXX . Korteriust ei avatud. 18. veebruaril 2014 õnnestus kriminaalhooldusametnikul

Z.L telefoni teel kätte saada. Toimunud telefonivestlusest selgus, et Z.L andis 2014. aasta veebruari alguses üürikorteri (XXX ) võtmed korteriomaniku esindajale tagasi ning läks kriminaalhooldusametnikult luba küsimata elama aadressile Harjumaa, XXX . 19. veebruaril 2014 helistas kriminaalhooldusametnik kõnealuse korteri omanikule R.S. ile, kes ütles, et ta ei ole Z.L näinud alates 2013. aasta kevadest. Seega ei ela Z.L ka enda poolt nimetatud uuel aadressil.

3.2 Z.L-ile oli määratud kohustus läbida sotsiaalprogramm. Kriminaalhooldusametnik

kohustas teda osalema Eluviisitreeningus, mis algas 14. jaanuaril 2014. Kuna Z.L programmi läbimisele ei ilmunud, arvati ta sellest välja. Seega ei täitnud Z.L talle kohtu poolt pandud kohustust läbida katseajal sotsiaalabiprogramm. Seletusi Z.L-ilt võtta ei ole

õnnestunud, kuna alates 4. veebruarist 2014 on tema asukoht kriminaalhooldusametnikule teadmata.

3.3 Tegemist on teise erakorralise ettekandega. 9. mail 2013 selgitati Z.L-ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Süüdimõistetu asus 1. mail 2013 ametlikult tööle XXX OÜ-sse. Kaks nädalat hiljem lahkus omal soovil antud töökohast, kuna tal tekkisid lahkarvamused tööandjaga, ning 23. mail 2013 võttis ta end arvele Töötukassas. Augustis 2013 suunati Z.L

sõltlastele mõeldud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Z.L programmis osaleda ei

soovinud, kuna ei tunnistanud probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Lisaks tõi Z.L sotsiaalprogrammis mitteosalemise põhjusena välja tööga hõivatuse, mis ei võimaldanud grupi töös osalemist (samas oli Z.L alates 23. maist 2013 töötu). Seega on Z.L jätnud sotsiaalprogrammi kahel korral läbimata.

4. Viru Maakohtu 3. detsembri 2014. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati Z.L-ile Harju Maakohtu 4. juuni 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 12 päeva vangistust, täitmisele.

4.1 Kohus tuvastas, et Z.L lahkus kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata oma elukohast, teatamata hooldajale uut aadressi. Seega rikkus Z.L talle KarS § 75 lg 1 p-de 1, 4 ja 5 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid. Jättes 11. veebruaril, 25. veebruaril ja 3. märtsil 2014 ettenähtud registreerimistele ilmumata, rikkus Z.L KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet. Peale selle rikkus süüdimõistetu talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust

osaleda sotsiaalabiprogrammis. Z.L

on kahel korral sotsiaalabiprogrammist Eluviisitreening mitteilmumise tõttu välja heidetud.

4.2 Z.L-i käitumist katseajal ei saa hinnata positiivselt. Ta rikkus Harju Maakohtu 9. aprilli

2013. a määrusega määratud kontrollnõudeid, s.o tema karistuse kandmisest vabastamise

tingimusi. Seetõttu toetab kohus kriminaalhooldaja seisukohta, et kriminaalhooldus on

ebaõnnestunud. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja

tingimusi. Seega ei ole Z.L asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi

vabastamine ei ole täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning Z.L tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma.

5. Z.L esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Z.L tunnistab, et on suhtunud tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse hooletult. Samas märgib

ta, et ei ole juba aastaid uusi kuritegusid toime pannud. Juba üheksa kuud elab ja töötab ta

3 ametlikult Haapsalus. Z.L elab koos perega, tal on kaks last. Süüdimõistetu töötab firmas XXX OÜ, mis tegeleb lastemööbli valmistamisega. Saadavast töötasust maksab ta makse ja tasub tsiviilhagisid. Vangistuse kandmisele asudes kaotab Z.L töökoha ja uut on selles piirkonnas väga raske leida. Veel märgib Z.L, et asutas koos abikaasaga mittetulundusühingu, mis tegeleb lapse arengu ja kujundamisega isiksuseks. Selleks võtsid nad laenu, mida kavatsesid tagasi maksta oma töötasudest. Abikaasa üksi ei teeni piisavalt, et laenu tagastada ja hoolitseda nende kahe lapse eest. Z.L on nõus kriminaalhoolduse jätkamisega. Samuti on ta nõus osalema sotsiaalabiprogrammides.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

Z.L-i määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Selle asemel rõhutab kolleegium täiendavalt järgnevat.

7. Maakohtu poolt erakorralise ettekande arutamise ajal kehtinud KarS § 76 lg 5 sätestas, et kui

isik katseajal ei järginud kontrollnõudeid või ei täitnud talle pandud kohustusi või ei allunud elektroonilisele valvele, pööras kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane

katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja

lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega, kui varem järgnes kontrollnõuete rikkumisele imperatiivselt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramine, siis kehtiv seadus näeb rikkumisele reageerimiseks ette ka alternatiivsed võimalused. Kohtul lasub erakorralist ettekannet arutades kohustus kaaluda, millist meedet konkreetsel juhul kohaldada.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ja Z.L-i suhtes puudub alus kohaldada muid KarS § 76 lg-s 7 toodud alternatiive

(määrata täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega). Kriminaalkolleegium

toonitab, et tegemist ei ole esimese korraga, mil kohus arutab Z.L-i suhtes koostatud

erakorralist ettekannet. Esimese erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja kohtule

20. novembril 2013. Ettekande esitamise põhjuseks oli see, et Z.L ei ilmunud registreerimisele, ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ja rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Sel

korral ei pidanud kohus karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks, jättes kriminaalhooldaja erakorralise ettekande 23. detsembri 2013. a määrusega rahuldamata. Uue erakorralise ettekande

esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule juba 4. märtsil 2014. Seega on Z.L-ile juba

antud võimalus kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste rikkumisele vaatamata

jätkata karistuse kandmist vabaduses, ent süüdimõistetu ei ole seda kasutanud. Z.L on korduvalt näidanud, et ta ei suhtu kriminaalhooldusega kaasnevatesse tingimustesse tõsiselt ega ole võimeline tegema kriminaalhooldajaga koostööd. Sellistel asjaoludel ei ole ringkonnakohtu hinnangul muud võimalust, kui pöörata Z.L-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.

9. Määruskaebuses esile toodud asjaolud (töökoha olemasolu ja laenu tagastamise kohustus) ei

ole piisavad, jätmaks karistust täitmisele pööramata. Esiteks pole ringkonnakohus saanud veenduda süüdimõistetu väidete paikapidavuses, kuna dokumente nende kinnitamiseks kaebusele

lisatud ei ole. Kohus kontrollis äriregistri teabesüsteemist Z.L-i nimega seotud mittetulundusühingu olemasolu, ent teabesüsteem vastust ei andnud. Samas leiab ringkonnakohus, et need asjaolud ei oma erakorralise ettekande lahendamisel ja karistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel praegu määravat tähtsust. Olukorras, kus süüdimõistetu on suhtunud oma kohustuste

täitmisesse niivõrd hooletult ja seda korduvalt, puudub kohtul alus uskuda, et tema edasine käitumine kriminaalhooldusel oleks teistsugune.

4

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus